MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Erapoolik sissevaade Riigikogu valimiskampaaniasse

2/20/2015

6 Comments

 
PictureSeekord lähevad K-erakonna reklaamid üle igasuguse piiri
Kuna kandideerin ise Riigikokku, ei pretendeeri minu alljärgnevad märkused mingisugusele objektiivsusele. Vastupidi, nad pretendeerivad subjektiivsusele ja aususele. Ning ütlen kohe välja, et kui keegi tahab siin näha kibestumise tunnuseid, siis ta ei eksi.

Olin enne otsustanud, et aktiivset kampaaniat ei tee, ega taha ka praegu teha, kuid selle valimiskampaania käigus selgunud tendentsid ja jõujooned on murettekitavad. Käib valijate lollitamine ja mingisugune ülepakkumismaraton: kes pakub rohkem raha kätte, kes parimat pensioni, kes kodanikupalka, kes muud träni ja nänni. Ajakirjandus ja arvamusliidrid aitavad sellele kaasa. Hiljuti lugesin arutlust teemal "isamaalisus tuleb täis kõhuga", umbes nii, et armastan emmet ainult siis, kui annab kommi, aga kui ta on hädas, saagu ise hakkama.

PictureUued jõud kartellierakondade vastu
Ma ei taha kuidagi nõustuda sellega, et valija on rumal ja abitu ning teda tuleb patroneerida. Arvan, et iseseisvuse perioodil on sirgunud vaba ja otsustusvõimeline põlvkond, kes väärib palju asjalikumat ja sisukamat diskussiooni ning seda ka loosungite tasemel. See muide käib kõikide erakondade kohta, k.a IRL; meil on täiesti ok valimisprogramm, kuid meie reklaamikampaania kohta ma seda paraku öelda ei saa.

Maksu-, haldus- ja riigireformid on tähtsad ja pakilised. Kuid need ei tohi varjata meie aja põhiprobleeme. Ja neid on kolm (või siis, kui soovite, ühe ja sama probleemi kolm tahku):

    1. julgeolek
    2. julgeolek
    3. julgeolek


Kõigel muul on mõtet ainult siis, kui punktid 1-3 on tagatud.


1. Kaitsevägi vajab rohkem ressursse. Me oleme uhked selle üle, et saavutasime taseme 2% SKPst, ja mõned julgemad arutlevad isegi 3% üle. Kui me aga võrdleme kas või Venemaaga, kus ainuüksi ametlik kaitsekulude määr on 4,1% SKPst, ent kus on säilinud NSVL praktika peita kaitsekulusid teistesse valdkondadesse (nagu teadus või masinaehitus, aga ka sotsiaalvaldkond), siis Eesti näitajad ei ole enam nii muljetavaldavad.

Näen siin mitut ohtu. Ehkki isegi sotsid ei räägi enam kaitsekulutuste piiramisest ja raha suunamisest selle asemel hoopis sotsiaalvaldkonda, on sellised tendentsid olemas. Kuid mitte ainult rahapuudus ei ole ohuks kaitseväele. Reformierakonna pikaajaline idee asendada ajateenistus palgasõjaväega, mis, tõsi küll, tänu Ukraina konfliktile on summutatud, kuid mitte ära unustatud, on suur julgeolekurisk. Kogu see ideoloogia, et riigikaitse on teenus, mida saab sisse osta, on ülimalt väär ja ohtlik. Veel ühest siin peituvast ohust räägime punktis 3. Riik püsib iseseisvana ainult siis, kui selle kodanikel on vankumatu tahe oma iseseisvust kaitsta.
Picture
"... ja veel me lubame, et igal oinal tuleb oma mihklipäev!"
2. Meie julgeoleku oluliseks tagatiseks on meie liitlased, integreerumine Euroopa ja transatlantilistesse struktuuridesse. Kui endine kaitseminister Urmas Reinsalu soovis Eestisse USA sõjaväebaasi, siis mitte üksnes Keskerakond, vaid ka praeguse võimuliidu juhtpoliitikud (nt sotsidest Marianne Mikko ja Reformierakonnast toonane eurosaadik Kristiina Ojuland ning endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots) pidasid sellist ettepanekut täiesti kohatuks. Elu õpetab, antud juhul Putin.

Praegune USA administratsioon andis meile väga olulise toe ja garantii. Samas aitavad liitlased ainult neid, kes on esiteks valmis ise end kaitsma ja teiseks sama solidaarsed liitlaste suhtes. Eesti kaitseväelaste osalemine missioonides oli ja on väga oluline faktor meie usaldusväärsuse tõstmisel liitlaste silmis. Seepärast on ohtlikud sellised üleskutsed (isegi kui nad teenivad üksnes valimiskampaania retoorilisi eesmärke), mis õõnestavad meie suhteid Euroliidu või USAga. Tõsi, ükski vastutustundlik erakond sedalaadi üleskutsetega ei esine, küll aga on selles mõttes aktiivsed Keskerakond ja EKRE (on veel marginaalsemaid jõude nii poliitspektri paremal kui vasakul poolel, mis ei vääri siin eraldi analüüsi). Eriti tahaks EKRE puhul rõhutada, et nende üldsõnaline valimisplatvorm, mis lubab riigikaitset tugevdada, ei mõju usutavalt, kuna kõrvuti seisvates lausetes välistatakse osalemine Euroopa Liidu kaitseprogrammides ja taotletakse NATOlt kiiremat appitulekut konfliktiolukorras. Ei saa korraga olla "euroskeptik" (mida nii mõnigi EKRE juhtfiguur on enda kohta deklareerinud) ja loota liitlastelt mõistmist ja valmisolekut appi tulla.

3. Meie julgeoleku põhiline tagaja ei ole ressursid ega liitlased, vaid Eesti kodanikkond. Igasugune vaenuõhutamine sotsiaalsel, rahvuslikul, religioossel ja muul põhjusel on ohtlik ja täiesti vastutustundetu. Nt meie meedia üldistavalt halvustav suhtumine moslemitesse on ebaõiglane. Pean siin silmas ennekõike Eestimaal elavaid tatarlasi, aga ka asereid jt. Minu jaoks on väga olulised mälestused Eesti taasiseseisvumise ajast, kui Eesti tatarlased olid kõikidest teistest rahvusvähemustest kõige aktiivsemad iseseisvuslased. Ma arvan, et nad väärivad tunnustust ja ergutamist, aga mitte halvustamist ja marginaliseerimist. Tuleb teha selgelt vahet nendel, kes on siin elanud põlvkondi, integreerunud Eesti ühiskonda ja jagavad meie konstitutsioonilisi väärtusi, ja uustulnukatel, kes on meie ühiskonnas jäänud võõrkehadeks ning lojaalsed ehk hoopis mingile teisele riigile või vaenulikule liikumisele. Öeldu ei käi ainult moslemite kohta.

Keerulisem lugu on venelastega. Nendest (sugugi mitte väike) osa on paraku eestivastaselt meelestatud. Ja see on suur julgeolekurisk. Kuid veel suurem osa on meelestatud neutraalselt ja arvestatav osa on Eesti patrioodid. Seda näeme eriti noorte seas. Siin tuleb väga tunnustada Eesti kaitseväge, mis on osutunud kõige efektiivsemaks integratsioonimehhanismiks. Võib tunduda paradoksina, et ajateenistusse lähevad vene rahvusest noored entusiastlikumalt kui eestlased. On rumal ja ohtlik hakata Eesti kodanikke solvama nende päritolu pärast. Jürgen Ligi ettevaatamatu ütlus tegi palju kurja. Et seda kuidagi mahendada, nimetasin ma (tunnistan, et veidi ülepakutult) Jevgeni Ossinovskit eeskujulikult eestimeelseks kodanikuks. Minulgi on Jevgeni Ossinovskile mõningad etteheited, kuid taandada probleem päritolule ei näita üksnes halba poliitilist maitset, vaid ka lühinägelikkust. Pealegi oli Jürgen Ligi üks põhilisi palgaarmee ideolooge. Kas ta kujutab aga ette, mis rahvusest oleks palgaarmee põhikontingent Eestis? Ja kui usaldusväärsed oleksid nad Eesti riigi jaoks, kui neid samal ajal pidevalt solvatakse nende päritolu pärast? Äkki jäävadki uskuma, et peaksid olema lojaalsemad oma päritolumaale?
Picture
Mõni irvhammas arvab, et Eesti kaitsevalmidus piirdub mütsiga löömisega. Allikas: http://www.gunmanforum.com/index.php?showtopic=10512
Võtame kokku. Kaitseväe arendamine peaks olema nende valimiste üheks prioriteediks. Ei tohi lubada ühtegi sõna ega tegu, mis seaks kahtluse alla meie pühendumise kohustustele, mis meil on oma liitlaste ees võetud: kui me tahame rohkem saada, peame olema valmis ka solidaarselt rohkem andma. Ühiskonna sidusus on alati tähtis, kuid selle aktuaalsus tõuseb eriti ärevatel aegadel. Igasugune vaenuõhutamine ja ühiskonna lõhestamine tuleb peatada.

Öeldu ei tähenda, et me peame paanitsema ja tegelema hüsteeriliselt üksnes riigikaitsega. Sellised asjad ei tugevda, vaid nõrgendavad. Me peame pühendunult tegema oma igapäevast tööd ja parandama ühiskonna funktsioneerimist kõigil tasanditel.
6 Comments

Andrei Makarevitši uus laul

9/28/2014

0 Comments

 
Kord oli mul juba põhjust kirjutada muusik Andrei Makarevitšist. Tema uus laul annab veel kord põhjust rääkida temast kui inimesest, kes ei pretendeeri kangelase rollile, vaid on lihtsalt aus. Ausus pole praegu Venemaal au sees, kuid olen veendunud, et see aeg tuleb.
Laulu sõnad originaalis:
Рождаясь, не выбирают страну
И нам вовек не оборвать эту нить
Моя страна ушла на войну
И я не смог ее остановить
Кому власть да сласть
Кому сума
да тюрьма
А я не в силах эту боль превозмочь
Моя страна сошла с ума
И я ничем не могу помочь
И что тут делать
И как тут быть
Если все отныне вверх дном
Не надо нимбы и крылья растить
Надо просто не быть говном
И я уверен только в одном
Пришла пора выбирать
Но если решил не быть говном
И жить легко и умирать
И жить легко и умирать
И жить и не умирать


...ja reaaluses tõlkes:

Sündides maad ei valita
ja me ei saa iial seda niiti katki teha
mu maa läks sõtta
ja ma ei suutnud teda peatada
kellele võim ja präänik
kellele
kerjakott ja vangla
aga ma ei saa sellest valust üle
mu maa on läinud hulluks
ja ma ei saa midagi parata
ja mida teha
ja kuidas olla
kui nüüd on kõik tagurpidi
ei ole vaja kasvatada endale nimbust ja tiibu
on vaja lihtsalt mitte olla sitt
Olen kindel vaid ühes
on aeg valida
ent kui otsustasid mitte olla sitt
on kerge elada ja surra
on kerge elada ja surra
elada ja mitte surra

0 Comments

Avaldus Ukraina suveräänsuse ja seaduslike omavalitsuste toetuseks

9/18/2014

2 Comments

 
Täna andsin IRLi fraktsiooni nimel Tartu Linnavolikogus menetlusse järgmise avalduse:

Tartu Linnavolikogu avaldus Ukraina riikliku suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks
 
Tartu Linnavolikogu toetab tingimusteta Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Viimastel kuudel on välisagressiooni tulemusena osa Ukrainast okupeeritud ja annekteeritud. Teistes regioonides käib relvastatud võitlus, kusjuures seaduslikult valitud kohalikud omavalitsusorganid on kas laiali saadetud või kõrvale tõrjutud ning nende asemele moodustatud võõrhuve teenivad nukuvalitsused. Tekkinud on nn Luganski ja Donetski vabariigid, eksisteerivad ambitsioonikad plaanid eraldada suveräänsest riigist sõjalist jõudu kasutades oluline osa, et moodustada seal nn Novorossija.

Tartu Linnavolikogu mõistab sellise tegevuse resoluutselt hukka ja toetab seaduslikult valitud omavalitsusi koos nende seaduslike võimuinstitutsioonidega. Tartu Linnavolikogu mõistab resoluutselt hukka okupatsioonitingimustes läbiviidavad ebaseaduslikud valimised kohalikesse omavalitsustesse (nt Krimmis) ja tunnistab endiselt Krimmi Ukraina seadusliku osana.

Tartu Linnavolikogu kutsub kõiki Eesti omavalitsusi ning ühtlasi Euroopa Liidu liikmesriikide omavalitsusi üles toetama seaduslikke võimuinstitutsioone kõikides Ukraina omavalitsustes.

Sellele on lisatud järgmine seletuskiri:

Avaldus Ukraina riikliku suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks

Tartu Linnavolikogu avaldus on loodud, et toetada Ukraina seaduslikke võime kõikidel tasanditel, kuid ennekõike Ukraina seaduslikke omavalitsusi.

Ukraina riigi teatud territooriumid on okupeeritud ja osaliselt ka annekteeritud naaberriigi poolt, kes viis ja jätkuvalt viib nende aladele relvastust ja vägesid. Et põlistada need ebaseaduslikud teod, püütakse läbi viia kohalikud valimised, mis võõrriigi vägede kohalolekul on vältimatult õigustühised.

Tartu linnal on Ukraina rahvusliku liikumisega pikaajalised sidemed, mis ulatuvad 19. sajandisse. On oluline, et ka tänaste dramaatiliste sündmuste kontekstis oleks kuulda Tartu toetavat häält.

Mihhail Lotman
IRLi fraktsiooni nimel

Sellele tuleb lisada kaks asjaolu. Esiteks, Venemaa kaitseminister Šoigu teatas vajadusest Krimmi vägesid juurde tuua. Vene meedia paraadpilt näitab Krimmi rahulolevaid ja õnnelikke elanikke, kuid öösiti toimuvad teisitimõtlejate vahistamised ja "rahu kindlustamiseks" on vaja oluliselt suurendada vägede kontingenti.
Teiseks, Krimmi põliseima rahvusrühma, krimmitatarlaste esindusorgan Krimmitatari Rahva Medžlis on juba mitu päeva olnud surve all, ümbritsetud automaatidega relvastatud inimestest ning täna tuli uudis, et Medžlis tõstetakse hoonest välja.
Picture
17.09 anti Medžlisile 24 tundi väljakolimiseks talle kuuluvast hoonest. Täna tuldi neid välja tõstma.
2 Comments

Kafkalik Venemaa: kahuriliha mõttetus sõjas

8/26/2014

8 Comments

 
Nagu teada, osalevad Pihkva dessantdiviisi võitlejad ja terved väeosad Kagu-Ukraina lahingutes. Seda osalust salgab Venemaa järjekindlalt, kuid iga päevaga on üha raskem seda teha. Ning täna tuldi välja versiooniga, et dessantnikud lihtsalt eksisid ära.
Picture
Äraeksinud Venemaa dessantväelased. Allikas: http://avmalgin.livejournal.com
Kuid vangistatud dessantväelased räägivad teist juttu (vrd ka Delfis). Selgus, et see osa vangistatutest, kes on kutsealused, ei teadnud üldse, et lähevad Ukrainasse. Teised aga, nn kontraktnikud, st palgasõdurid, teadsid seda suurepäraselt.
        Kuid veel kurvem ja absurdsem on mitte vangistatute, vaid surnute saatus. Nagu eile viitasin, teatas 23.08 Leonid Kitšatkini naine tema V kontakte (vene analoog Facebook'ile) kontol, et tema mees sai surma ning kutsus kõiki matustele ja kiriklikule leinatalitusele:
Picture
Kuid juba järgmisel päeval see postitus eemaldati ning Kitšatkini naine väitis, et pole midagi sellist kirjutanud, tema kontole häkiti sisse. Ilmselt aga häkiti lahti ka tema ema konto, kus veel eile oli kurb uudis väimehe surmast alles. Nüüd juba omaenda kontole postitas naine uue informatsiooni, et Kitšatkiniga on kõik korras, tähistame tütre ristimist.
Picture
Niisiis, Kitšatkin on, jumal tänatud, elus ja terve. Tema surm jäeti ära, matused siiski mitte. Need toimusid määratud ajal määratud kohas. Siin võib näha tema hauda.
Picture
Leonid Kitšatkini kõrvale on maetud teine dessantväelane Aleksandr Ossipov.
        Sellel niigi kafkalikul lool on veel kafkalikum coda, õigupoolest isegi kaks.
        Esiteks, ametlikes surmatõendites on Kitšatkini ja Ossipovi surmapõhjuseks märgitud infarkt ja insult.
        Teiseks, ajakiri Slon, mis publitseeris fotod surnuaiast, sai hoiatava tviidi Venemaa side ja kommunikatsiooni järelvalveteenistuse asejuhatajalt Maksim Ksenzovilt, kes hurjutas toimetust haudade pildistamise eest ilma sugulaste loata.
        Kõige traagilisem selles loos on aga see, et hukkunud sõdalaste lähedased ei tohi isegi rääkida mitte üksnes sellest, kus ja mis asjaoludel hukkusid nende omaksed, vaid peavad salgama ka surma fakti ennast. Selle peale poleks vist isegi Kafka tulnud.
8 Comments

Orwelli Venemaa II

8/25/2014

3 Comments

 
Kirjutasin, kuidas Putin autasustas Venemaa sõjaväelasi mehisuse eest Krimmi operatsioonis, milles Venemaa ei olevat osalenud. Sellist modus operandi't oleme korduvalt näinud hiljem Kagu-Ukrainas. Saadetakse vägesid ja rasket lahingutehnikat, mille fikseerivad mitte üksnes Ukraina võimud, vaid ka rahvusvahelised vaatlejad, Venemaa aga eitab tuimalt, kuid hiljem loeme autasustamistest. Nt 22. augustil autasustati Pihkva dessantväelasi. Ametlikult Krimmi "taasühendamise" eest, kuid arvukad andmed osutavad, et Pihkva dessantdeviisi väeosad osalevad lahingutes Ukrainas (ajakirjanikele on demonstreeritud purustatud soomustehnikat, mitu dessantväelast on saanud surma, vrd nt; samas allikas ka hulganisti muud huvitavat).
        Täna sisenes Venemaalt Ukrainasse järjekordne tanki- ja soomustransportööride kolonn. Õhtuks pidi suurem osa olema juba tagasi löödud, kuid mind antud juhul huvitab rohkem Venemaa välisministri Lavrovi pidev ja jõhker valetamine. See võtab lausa sõnatuks. Vist kõige paremini on selle kohta kirjutanud Moskva publitsist Jevgeni Levkovitš oma FBs (jutt käib eelmise sõjatehnikakolonni sissetungist):
Picture
Nagu öeldakse, excuse my French, kuid umbes sellistes väljendites kommenteerin ka mina neid sündmusi oma sisekõnes. Igaks juhuks annan sõnumi edasi veidi viisakamas vormis:

Venemaa: "Meil on siin humanitaarabi -- makaronid, suhkur, sool, aspiriin, pampersid. Võtke vastu."
Ukraina: "Minge m***, teame me teie humanitaarabi. Ise saame hakkama."
Venemaa: "Tõesti pampersid, tabagu mind välk."
Ukraina: "Pampersid? Ainult välisvaatlejate kontrolli all."
Venemaa: "Palun. Hirmutasite siili oma palja peega."

Sõidavad. Kolm päeva pärale ei jõua. Selle asemel ületab kümnekonna ajakirjanike ja vaatlejate silme all Ukraina piiri 30 tanki ja 120 jalaväe lahingumasinat.

Ukraina: "Täitsa pekkis. Kas kõik nägid?"
NATO: "Nägime. Kah mul uudis."
EL: "Noh, nägime. Täitsa pees, jah. Ja siis?"
David Cameron: "Aga mina näiteks olen tõsiselt mures. Venemaa saadik minu juurde."
Venemaa saadik: "Minge m***, mis mina siia puutun?"
Venemaa kaitseministeerium: "Ei ole me midagi sisse viinud, aitab mölisemisest!"
Donetski RV: "Tankid käes. Suur tänu, Vova."


See kõik oleks naljakas, kui ei kajastaks üsna täpselt tegelikkust. Vrd Donetski RV peaministri
Aleksandr Zahhartšenko avaldust (15.08), kust saame teada, et lisaks lahingutehnikale saabus ka 1200 võitlejat. Tõepoolest, mida siin veel analüüsida?
3 Comments

MRP 75

8/23/2014

0 Comments

 
Sel kuul ei ole mitte üksnes Esimese maailmasõja 100., vaid ka Molotov-Ribbetropi pakti 75. aastapäev. Võib nõustuda Viktor Suvoroviga (Rezuniga), et MRP salaprotokollid tähistasid Teise maailmasõja algust.        
        Ehkki praegu tundub mõeldamatu, et mingid riigid lepivad omavahel kokku kolmandate riikide ja rahvaste saatuse, polnud selles
tollal midagi ebaharilikku. Piisab, kui tuletame meelde Müncheni, Jalta ja Potsdami lepinguid. Sellegipoolest on MRP nendest kõige kurikuulsam ning ennekõike oma tagajärgede pärast ning samuti seetõttu, et salaprotokollide sisu hoidis NSVL aastakümneid saladuses ja isegi praegu on eriarvamused lepingu kehtivuse kohta, Veelgi enam, sellised Venemaa õukonda kuuluvad ajaloolased nagu Natalja Narotšnitskaja väljendavad veendumust, et selle hukkamõist 1989. aastal NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil oli viga, mis tehti lääne pretsedenditu surve all. Seega ei saa me pidada MRPd vaid minevikuks ja jätta üksnes ajaloolaste pädevusse.       
Picture
MRP salaprotokollidele lisatud kaart Stalini ja Ribbentropi allkirjadega.
Teise maailmasõja järel loodud ÜRO pidi muuseas olema ka selline tööriist, mis teeb tulevikus MRP tüüpi lepingud võimatuks. ÜROd kritiseeritakse tihti ja õigustatult oma kohmakuse ja jõuetuse pärast, kuid mõningaid üliolulisi funktsioone on ta siiski suutnud täita. Ma ei julge väita, et tänases maailmas on suurriikide omavahelised kokkulepped kolmandate riikide saatuse osas võimatud, kuid see, et niisugused lepingud on põhimõtteliselt hukkamõistetavad, näitab, et maailm on viimase 75 aasta jooksul siiski veidi paremaks muutunud.
0 Comments

Gogollik Venemaa

8/18/2014

1 Comment

 
Võib-olla tähtsaim sündmus möödunud nädalal oli see, mis ei toimunud. Nimelt pidi Putin, kutsunud Krimmi kokku kogu poliitilise eliidi, esinema Jaltas olulise avaldusega, mida oli ennetavalt reklaamitud koguni ajaloolise kõnena. Kuid siis juhtus midagi. Kõigepealt võeti tema esinemine teleprogrammidest välja. Teiseks ei lastud isegi uudistes tema kõnest ühtegi lõiku. Ehkki tavaliselt algavad kõikide telekanalite uudised Venemaal Putini esinemistega, mainiti seda kõnet, nagu märgivad vaatlejad, programmis "Vremja" (põhilises uudistesaates) alles 26. minutil, kusjuures ei toodud ühtegi otsest tsitaati, vaid esitati paarilauseline mittemidagiütlev resümee. See tekitas igasuguseid spekulatsioone nii Venemaa opositsioonilises meedias kui ka muu maailma ajakirjanduses. Levinuim versioon on see, et mingi asi, milles Putin oli juba kindel, ebaõnnestus, ning kuna tal ei olnud tagavarakõnet, pidi improviseerima ja see ei kukkunud tal kõige paremini välja.
        Sellega aga Putini äpardused ei piirdunud. Esinedes poliitikute ja ajakirjanike ees, teatas Putin, et lähtudes oma huvidest võib Venemaa iga hetk denonsseerida rahvusvahelised lepped. Ning lisas: "Ma lihtsalt ei saa hästi aru, kas me vajame mingisuguseid erilisi denonsseerimismehhanisme. Vaat, USA võttis kätte ja astus ühepoolselt välja strateegiliste ründerelvade piiramise lepingust."
        Selle koha peal kratsis nii mõnigi vaatleja kukalt ja kui lõpetas, kratsis veel kord. Esiteks, USA ei ole strateegiliste ründerelvade piiramise lepingust väljunud, rääkimata ühepoolsest väljumisest. Strateegiliste ründerelvade piiramise lepingu kehtimistähtaeg on 10 aastat ja seda võib pikendada veel 5 aastaks. See kirjutati alla Prahas 2011 ning seega on praegu kehtiv. Üldiselt riigijuht võiks sellist asja teada. On spekuleeritud, et äkki Putin ajas selle segamini raketitõrjesüsteemide piiramise lepinguga, millest USA 2002. aastal taganes. See leping oli tähtajatu ning oli sätestatud, et mõlemad pooled võivad sellest vastavalt oma vajadustele välja astuda. USA tegi seda kõiki ettenähtud protseduure järgides.
        Kuid võib-olla veelgi suuremat hämmingut tekitas avalduse esimene pool: Venemaa president lihtsalt ei tea, kuidas käivad asjad rahvusvaheliste lepetega. Ja mitte üksnes ei tea, vaid ei häbene sellest ka urbi et orbi teada anda.
Picture
Hispaania kuningas (Ilja Repin "Poprištšin", 1882)
        Venemaal, nagu paljudes teisteski autoritaarsetes riikides, on levinud arusaam, et demokraatia on kohmakas ja ebaefektiivne, rahvusliider aga tunneb paremini oma riigi vajadusi ja oskab neid efektiivsemalt lahendada. Putini näide on hea vastuargument: armastatud liider elab paralleelses reaalsuses, usub ainult oma salateenistusi, ei saa aru ei oma riigisisesest ega rahvusvahelisest olukorrast, ning on endaga väga rahul.

... Väike ametnik Poprištšin arvab, et ta on Hispaania kuningas. Hullumaja protseduure tõlgendab ta kui Hispaania õukonna kombeid ning ei jõua ära imestada nende veidruse üle. Võib aga juhtuda ka vastupidi. Kuningas moonutab oma riiki hullumajaks ning nakatab hullusega alamaid. Nad usuvad, et sellised ongi Hispaania õukonna kombed, aga tegelikult...
1 Comment

Nädala näod 3: friigid ja tegijad

8/17/2014

2 Comments

 
Picture
1. Mickey Rourke -- kunagi hea näitleja -- ostis 11. augustil Moskvas solidaarsusvisiidil olles Putini pildiga T-särgi, väljendamaks oma vaimustust Venemaa liidri suhtes. "Mulle meeldib see kutt," olevat ta reporteritele teatanud ning lisas, et hakkab seda särki kandma igal pool, eriti USAs. Millest aga ajakirjandus vaikib, on see, kas ta sai selle osta väljaspool järjekorda või seisis mitmetunnises sabas nagu vene tavakodanik.

Picture
2. Vladimir Žirinovski näitab järjekordselt oma head vormi bullshitiajamise kategoorias. Sellel nädalal võib ta oma kontole lisada kaks saavutust. Esiteks teatas ta, et Kolmas maailmasõda on kohe-kohe hakkamas ning Putin on juba vastava otsuse teinud. Selle sõja avaakordina lubas ta maa pealt pühkida Poola ja Balti riigid. Poolakad olid sellest millegipärast häiritud.
        Teiseks pakkus ta Putinile välja, et too võiks võtta endale Venemaa ülemvalitseja tiitli. Mis selle tiitli täpne nimetus on, võiks järeldada kaasettepanekust taastada hümnina "Bozhe, tsarja hrani". Siiski jääb minu lemmikuks tema 90ndate algul tehtud ettepanek viia Balti riikide piiridele radioaktiivsed jäätmed ja paigutada võimsad ventilaatorid, mis puhuksid tuult lääne suunas. Arvestades, et materjale tuleks vedada üle terve Venemaa,et valitsev tuulesuund on nimelt läänest itta ja Vene tehnika kindlusega on, nagu on, võib juhtuda, et juhtub nagu alati...

3. Rasmus Mägi. Möödunud nädal pakkus ka mitu positiivset elamust. Oleme nii harjunud Gerd Kanteri medalitega, et oleksin lausa imestunud, kui ta poleks veel ühte oma kollektsioonile lisanud. Ma poleks aga iial arvanud, et Eesti atleet saab medali jooksualal staadionil. Mäletame küll Pavel Loskutovi hõbemedalit maratonis ja see oli ka kõva pauk.
        400 meetri tõkkejooks on üks keerukamaid alasid, selles on kõike, mida me kergejõustikus hindame: kiirust, jõudu, kiirusvastupidavust, tehnikat ja taktikat. Rasmus Mägi jooksus on see kõik olemas. Ma lisaksin veel ühe komponendi, mis mulle kui diivanisportlasele pole sugugi tähtsusetu: elegantsus. Tema jooksus on stiili ja ta meenutab mulle natuke Sebastian Coed. Rasmus on veel noor mees ja ma loodan, et tema parimad aastad ja saavutused on veel ees.
Picture
4. Andrei Makarevitš on üks staažikamaid ja populaarsemaid rockmuusikuid Venemaal, Mašina Vremeni liider, laulude autor ja frontman. Nõukaajal enamasti põlu all, 90ndatel saabus aga talle ka ametlik tunnustus, tiitlid-medalid-pudipadi. 1999 toetas ta oma kontsertide ja sõnavõttudega Medvededi presidendikampaaniat. Ka hiljem oli ta seotud nii Jedinaja Rossijaga kui ka võimudega, nt oli Presidendi Kultuuri- ja Kunstinõukogu liige. Tema sõbrad ja austajad olid isegi mures ning veel selle aasta alguse BBC usutluses ütles Boriss Grebentšikov, et Andrei tuleb päästa. Kuid Andrei "päästis" mitte sõber Boriss, vaid Vladimir. Viimane piisk oli Putini vaenutegevus Ukrainas. Makarevitš astus selle vastu välja, piirdumata üksnes sõnaliste deklaratsioonidega, vaid sõites ka Ukrainasse ja andes põgenikelaagris kontserdi. Vene meedia tõstis ootuspäraselt kisa, teatati, et Makarevitš laulab karistussalklastele, mispeale laulja avalikustas nendest "karistussalklastest" järgmise foto:
Picture
Siin aga väike fragment Makarevitši esinemisest Svjatogorskis.
Venemaa on teinud vist kõik, et igaveseks külvata endavastast vaenu ukrainlaste südametesse. Kui siiski ukrainlased suudavad ühel päeval andestada, siis vaid tänu sellistele inimestele nagu Andrei Makarevitš.
2 Comments

Ka minu panus

8/12/2014

0 Comments

 
Vastates ühele üleskutsele.
Picture
Loodetavasti mõjub.
0 Comments

Appi tõttavad sensitiivid: MH17 katastroofi tõelised põhjused

8/1/2014

1 Comment

 
Venemaa on hädas Lääne maailmaga -- keegi (peale ideeliste ja kinni makstud putinoidide) ei taha uskuda esitatud MH17 katastroofi versioone. Mis veelgi hullem, Venemaal endal on järjest vähem neid, kes on valmis uskuma propagandatõdesid. Ja siis tulevad appi sensitiivid. Telekanal LifeNews esitas kahe sensitiivi ekspertiisi. Kummalisel, kuid mitte ootamatul kombel kattuvad nende nägemused täpselt Vene propagandaga: lennuki allatulistamine ei olnud eksitus, mille tagajärjel kannatasid paljud süütud inimesed, vaid sihilik aktsioon, kusjuures tegemist pole maa-õhk tüüpi raketiga, vaid lennukist tulistatud õhk-õhk tüüpi raketiga, passid on liiga uued ja liiga heas korras, kindlasti on neid hiljem juurde toodud. Skeptikud, häbenege!
1 Comment
<<Previous

    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman