Seekord lähevad K-erakonna reklaamid üle igasuguse piiri Kuna kandideerin ise Riigikokku, ei pretendeeri minu alljärgnevad märkused mingisugusele objektiivsusele. Vastupidi, nad pretendeerivad subjektiivsusele ja aususele. Ning ütlen kohe välja, et kui keegi tahab siin näha kibestumise tunnuseid, siis ta ei eksi.
Olin enne otsustanud, et aktiivset kampaaniat ei tee, ega taha ka praegu teha, kuid selle valimiskampaania käigus selgunud tendentsid ja jõujooned on murettekitavad. Käib valijate lollitamine ja mingisugune ülepakkumismaraton: kes pakub rohkem raha kätte, kes parimat pensioni, kes kodanikupalka, kes muud träni ja nänni. Ajakirjandus ja arvamusliidrid aitavad sellele kaasa. Hiljuti lugesin arutlust teemal "isamaalisus tuleb täis kõhuga", umbes nii, et armastan emmet ainult siis, kui annab kommi, aga kui ta on hädas, saagu ise hakkama.
Olin enne otsustanud, et aktiivset kampaaniat ei tee, ega taha ka praegu teha, kuid selle valimiskampaania käigus selgunud tendentsid ja jõujooned on murettekitavad. Käib valijate lollitamine ja mingisugune ülepakkumismaraton: kes pakub rohkem raha kätte, kes parimat pensioni, kes kodanikupalka, kes muud träni ja nänni. Ajakirjandus ja arvamusliidrid aitavad sellele kaasa. Hiljuti lugesin arutlust teemal "isamaalisus tuleb täis kõhuga", umbes nii, et armastan emmet ainult siis, kui annab kommi, aga kui ta on hädas, saagu ise hakkama.
Uued jõud kartellierakondade vastu Ma ei taha kuidagi nõustuda sellega, et valija on rumal ja abitu ning teda tuleb patroneerida. Arvan, et iseseisvuse perioodil on sirgunud vaba ja otsustusvõimeline põlvkond, kes väärib palju asjalikumat ja sisukamat diskussiooni ning seda ka loosungite tasemel. See muide käib kõikide erakondade kohta, k.a IRL; meil on täiesti ok valimisprogramm, kuid meie reklaamikampaania kohta ma seda paraku öelda ei saa.
Maksu-, haldus- ja riigireformid on tähtsad ja pakilised. Kuid need ei tohi varjata meie aja põhiprobleeme. Ja neid on kolm (või siis, kui soovite, ühe ja sama probleemi kolm tahku):
1. julgeolek
2. julgeolek
3. julgeolek
Kõigel muul on mõtet ainult siis, kui punktid 1-3 on tagatud.
Maksu-, haldus- ja riigireformid on tähtsad ja pakilised. Kuid need ei tohi varjata meie aja põhiprobleeme. Ja neid on kolm (või siis, kui soovite, ühe ja sama probleemi kolm tahku):
1. julgeolek
2. julgeolek
3. julgeolek
Kõigel muul on mõtet ainult siis, kui punktid 1-3 on tagatud.
1. Kaitsevägi vajab rohkem ressursse. Me oleme uhked selle üle, et saavutasime taseme 2% SKPst, ja mõned julgemad arutlevad isegi 3% üle. Kui me aga võrdleme kas või Venemaaga, kus ainuüksi ametlik kaitsekulude määr on 4,1% SKPst, ent kus on säilinud NSVL praktika peita kaitsekulusid teistesse valdkondadesse (nagu teadus või masinaehitus, aga ka sotsiaalvaldkond), siis Eesti näitajad ei ole enam nii muljetavaldavad.
Näen siin mitut ohtu. Ehkki isegi sotsid ei räägi enam kaitsekulutuste piiramisest ja raha suunamisest selle asemel hoopis sotsiaalvaldkonda, on sellised tendentsid olemas. Kuid mitte ainult rahapuudus ei ole ohuks kaitseväele. Reformierakonna pikaajaline idee asendada ajateenistus palgasõjaväega, mis, tõsi küll, tänu Ukraina konfliktile on summutatud, kuid mitte ära unustatud, on suur julgeolekurisk. Kogu see ideoloogia, et riigikaitse on teenus, mida saab sisse osta, on ülimalt väär ja ohtlik. Veel ühest siin peituvast ohust räägime punktis 3. Riik püsib iseseisvana ainult siis, kui selle kodanikel on vankumatu tahe oma iseseisvust kaitsta.
"... ja veel me lubame, et igal oinal tuleb oma mihklipäev!"
2. Meie julgeoleku oluliseks tagatiseks on meie liitlased, integreerumine Euroopa ja transatlantilistesse struktuuridesse. Kui endine kaitseminister Urmas Reinsalu soovis Eestisse USA sõjaväebaasi, siis mitte üksnes Keskerakond, vaid ka praeguse võimuliidu juhtpoliitikud (nt sotsidest Marianne Mikko ja Reformierakonnast toonane eurosaadik Kristiina Ojuland ning endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots) pidasid sellist ettepanekut täiesti kohatuks. Elu õpetab, antud juhul Putin.
Praegune USA administratsioon andis meile väga olulise toe ja garantii. Samas aitavad liitlased ainult neid, kes on esiteks valmis ise end kaitsma ja teiseks sama solidaarsed liitlaste suhtes. Eesti kaitseväelaste osalemine missioonides oli ja on väga oluline faktor meie usaldusväärsuse tõstmisel liitlaste silmis. Seepärast on ohtlikud sellised üleskutsed (isegi kui nad teenivad üksnes valimiskampaania retoorilisi eesmärke), mis õõnestavad meie suhteid Euroliidu või USAga. Tõsi, ükski vastutustundlik erakond sedalaadi üleskutsetega ei esine, küll aga on selles mõttes aktiivsed Keskerakond ja EKRE (on veel marginaalsemaid jõude nii poliitspektri paremal kui vasakul poolel, mis ei vääri siin eraldi analüüsi). Eriti tahaks EKRE puhul rõhutada, et nende üldsõnaline valimisplatvorm, mis lubab riigikaitset tugevdada, ei mõju usutavalt, kuna kõrvuti seisvates lausetes välistatakse osalemine Euroopa Liidu kaitseprogrammides ja taotletakse NATOlt kiiremat appitulekut konfliktiolukorras. Ei saa korraga olla "euroskeptik" (mida nii mõnigi EKRE juhtfiguur on enda kohta deklareerinud) ja loota liitlastelt mõistmist ja valmisolekut appi tulla.
3. Meie julgeoleku põhiline tagaja ei ole ressursid ega liitlased, vaid Eesti kodanikkond. Igasugune vaenuõhutamine sotsiaalsel, rahvuslikul, religioossel ja muul põhjusel on ohtlik ja täiesti vastutustundetu. Nt meie meedia üldistavalt halvustav suhtumine moslemitesse on ebaõiglane. Pean siin silmas ennekõike Eestimaal elavaid tatarlasi, aga ka asereid jt. Minu jaoks on väga olulised mälestused Eesti taasiseseisvumise ajast, kui Eesti tatarlased olid kõikidest teistest rahvusvähemustest kõige aktiivsemad iseseisvuslased. Ma arvan, et nad väärivad tunnustust ja ergutamist, aga mitte halvustamist ja marginaliseerimist. Tuleb teha selgelt vahet nendel, kes on siin elanud põlvkondi, integreerunud Eesti ühiskonda ja jagavad meie konstitutsioonilisi väärtusi, ja uustulnukatel, kes on meie ühiskonnas jäänud võõrkehadeks ning lojaalsed ehk hoopis mingile teisele riigile või vaenulikule liikumisele. Öeldu ei käi ainult moslemite kohta.
Keerulisem lugu on venelastega. Nendest (sugugi mitte väike) osa on paraku eestivastaselt meelestatud. Ja see on suur julgeolekurisk. Kuid veel suurem osa on meelestatud neutraalselt ja arvestatav osa on Eesti patrioodid. Seda näeme eriti noorte seas. Siin tuleb väga tunnustada Eesti kaitseväge, mis on osutunud kõige efektiivsemaks integratsioonimehhanismiks. Võib tunduda paradoksina, et ajateenistusse lähevad vene rahvusest noored entusiastlikumalt kui eestlased. On rumal ja ohtlik hakata Eesti kodanikke solvama nende päritolu pärast. Jürgen Ligi ettevaatamatu ütlus tegi palju kurja. Et seda kuidagi mahendada, nimetasin ma (tunnistan, et veidi ülepakutult) Jevgeni Ossinovskit eeskujulikult eestimeelseks kodanikuks. Minulgi on Jevgeni Ossinovskile mõningad etteheited, kuid taandada probleem päritolule ei näita üksnes halba poliitilist maitset, vaid ka lühinägelikkust. Pealegi oli Jürgen Ligi üks põhilisi palgaarmee ideolooge. Kas ta kujutab aga ette, mis rahvusest oleks palgaarmee põhikontingent Eestis? Ja kui usaldusväärsed oleksid nad Eesti riigi jaoks, kui neid samal ajal pidevalt solvatakse nende päritolu pärast? Äkki jäävadki uskuma, et peaksid olema lojaalsemad oma päritolumaale?
Praegune USA administratsioon andis meile väga olulise toe ja garantii. Samas aitavad liitlased ainult neid, kes on esiteks valmis ise end kaitsma ja teiseks sama solidaarsed liitlaste suhtes. Eesti kaitseväelaste osalemine missioonides oli ja on väga oluline faktor meie usaldusväärsuse tõstmisel liitlaste silmis. Seepärast on ohtlikud sellised üleskutsed (isegi kui nad teenivad üksnes valimiskampaania retoorilisi eesmärke), mis õõnestavad meie suhteid Euroliidu või USAga. Tõsi, ükski vastutustundlik erakond sedalaadi üleskutsetega ei esine, küll aga on selles mõttes aktiivsed Keskerakond ja EKRE (on veel marginaalsemaid jõude nii poliitspektri paremal kui vasakul poolel, mis ei vääri siin eraldi analüüsi). Eriti tahaks EKRE puhul rõhutada, et nende üldsõnaline valimisplatvorm, mis lubab riigikaitset tugevdada, ei mõju usutavalt, kuna kõrvuti seisvates lausetes välistatakse osalemine Euroopa Liidu kaitseprogrammides ja taotletakse NATOlt kiiremat appitulekut konfliktiolukorras. Ei saa korraga olla "euroskeptik" (mida nii mõnigi EKRE juhtfiguur on enda kohta deklareerinud) ja loota liitlastelt mõistmist ja valmisolekut appi tulla.
3. Meie julgeoleku põhiline tagaja ei ole ressursid ega liitlased, vaid Eesti kodanikkond. Igasugune vaenuõhutamine sotsiaalsel, rahvuslikul, religioossel ja muul põhjusel on ohtlik ja täiesti vastutustundetu. Nt meie meedia üldistavalt halvustav suhtumine moslemitesse on ebaõiglane. Pean siin silmas ennekõike Eestimaal elavaid tatarlasi, aga ka asereid jt. Minu jaoks on väga olulised mälestused Eesti taasiseseisvumise ajast, kui Eesti tatarlased olid kõikidest teistest rahvusvähemustest kõige aktiivsemad iseseisvuslased. Ma arvan, et nad väärivad tunnustust ja ergutamist, aga mitte halvustamist ja marginaliseerimist. Tuleb teha selgelt vahet nendel, kes on siin elanud põlvkondi, integreerunud Eesti ühiskonda ja jagavad meie konstitutsioonilisi väärtusi, ja uustulnukatel, kes on meie ühiskonnas jäänud võõrkehadeks ning lojaalsed ehk hoopis mingile teisele riigile või vaenulikule liikumisele. Öeldu ei käi ainult moslemite kohta.
Keerulisem lugu on venelastega. Nendest (sugugi mitte väike) osa on paraku eestivastaselt meelestatud. Ja see on suur julgeolekurisk. Kuid veel suurem osa on meelestatud neutraalselt ja arvestatav osa on Eesti patrioodid. Seda näeme eriti noorte seas. Siin tuleb väga tunnustada Eesti kaitseväge, mis on osutunud kõige efektiivsemaks integratsioonimehhanismiks. Võib tunduda paradoksina, et ajateenistusse lähevad vene rahvusest noored entusiastlikumalt kui eestlased. On rumal ja ohtlik hakata Eesti kodanikke solvama nende päritolu pärast. Jürgen Ligi ettevaatamatu ütlus tegi palju kurja. Et seda kuidagi mahendada, nimetasin ma (tunnistan, et veidi ülepakutult) Jevgeni Ossinovskit eeskujulikult eestimeelseks kodanikuks. Minulgi on Jevgeni Ossinovskile mõningad etteheited, kuid taandada probleem päritolule ei näita üksnes halba poliitilist maitset, vaid ka lühinägelikkust. Pealegi oli Jürgen Ligi üks põhilisi palgaarmee ideolooge. Kas ta kujutab aga ette, mis rahvusest oleks palgaarmee põhikontingent Eestis? Ja kui usaldusväärsed oleksid nad Eesti riigi jaoks, kui neid samal ajal pidevalt solvatakse nende päritolu pärast? Äkki jäävadki uskuma, et peaksid olema lojaalsemad oma päritolumaale?
Mõni irvhammas arvab, et Eesti kaitsevalmidus piirdub mütsiga löömisega. Allikas: http://www.gunmanforum.com/index.php?showtopic=10512
Võtame kokku. Kaitseväe arendamine peaks olema nende valimiste üheks prioriteediks. Ei tohi lubada ühtegi sõna ega tegu, mis seaks kahtluse alla meie pühendumise kohustustele, mis meil on oma liitlaste ees võetud: kui me tahame rohkem saada, peame olema valmis ka solidaarselt rohkem andma. Ühiskonna sidusus on alati tähtis, kuid selle aktuaalsus tõuseb eriti ärevatel aegadel. Igasugune vaenuõhutamine ja ühiskonna lõhestamine tuleb peatada.
Öeldu ei tähenda, et me peame paanitsema ja tegelema hüsteeriliselt üksnes riigikaitsega. Sellised asjad ei tugevda, vaid nõrgendavad. Me peame pühendunult tegema oma igapäevast tööd ja parandama ühiskonna funktsioneerimist kõigil tasanditel.
Öeldu ei tähenda, et me peame paanitsema ja tegelema hüsteeriliselt üksnes riigikaitsega. Sellised asjad ei tugevda, vaid nõrgendavad. Me peame pühendunult tegema oma igapäevast tööd ja parandama ühiskonna funktsioneerimist kõigil tasanditel.
RSS Feed