Ning nüüd on kord Riigikogu käes. Põhiseaduse garandi valimisel pidasid mõned saadikud vajalikuks teha oma valikust tõestusmaterjal; sellega rikuti Põhiseaduse sätet, mille kohaselt peavad valimised olema salajased ning iga Riigikogu saadik on oma valikus vaba.
Siinkohal on oluline rääkida kontekstist. Teises valimisvoorus tekkisid Reformierakonnas pinged, kuna mõned reeturid (Jürgen Ligi väljenduse järgi reetjad) arvatavasti hääletasid valesti. Valesti hääletasid nad fraktsiooni ühtsuse seisukohast, mis muidugi ei ole hea. Samas ütleb Põhiseadus, et iga saadik on oma valikus vaba ja sõltumatu, seega oli neil konstitutsiooniline õigus hääletada nii, nagu nad ise pidasid vajalikuks. Oma salajase valiku avalikustamine on aga vastuolus Põhiseaduse vaimuga (üks jurist, kellega olen konsulteerinud, ütles, et siin on eksitud ka Põhiseaduse tähe vastu, kuid ma ei julge siin seisukohta võtta).
Sotsiaalmeediast on küll käinud läbi mõte, et oma valiku avalikustamine on lubatud, kuid sellega ma ei taha kuidagi nõustuda, sest kui grupp seltsimehi mingist fraktsioonist avalikustab oma valiku, avalikustavad nad kaudselt ka teiste fraktsiooni liikmete valiku, eriti kui "aritmeetika ei klapi".
Kõige suurem küsimus on aga siin isegi mitte nendes, kes pildistasid, vaid selles, kelle jaoks nad seda tegid, kelle silme ees tahtsid nad olla õiged parteisõdurid või koguni, keda nad nii kardavad, kes on neile Põhiseadusest tähtsam?
Selline maiuspala ei saanud muidugi jääda tähelepanuta meie sõbralikus vene propagandakanalis Sputnik, mis üllitas nii eetris kui internetis vastavateemalised uudised.
Poliitikud on tihti väljendanud muret Riigikogu vähese autoriteedi pärast. See on tõesti murettekitav asjaolu, kuid raske on lugu pidada inimestest, kes ei pea iseendast lugu.