MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Uus ajakiri

4/26/2014

4 Comments

 
Picture
Lõime koos Igor Pilshchikovi ja Maria-Kristiina Lotmaniga uue rahvusvahelise inglisekeelse ajakirja, mis on pühendatud värsiteaduse ja poeetika probleemidele. Esimene number on ilmunud ja esitletud Tallinnas toimunud värsikonverentsil. Esialgsed vastukajad ajakirja sisu kohta on väga positiivsed, kuid eriti tõstetakse esile ajakirja aktuaalsust. Pärast mitme projekti lõpetamist on see praegu ainus sellisel tasemel oma valdkonna ajakiri maailmas. Oleme uhked selle üle, et ajakirja kolleegiumis nõustusid osalema juhtivad maailma värsiteadlased.
        Oleme tänulikud Tartu Ülikooli kirjastusele ja selle peatoimetajale Ivo Voldile, ilma kelle entusiastliku suhtumiseta poleks see projekt teoks saanud.
        Tegu on open access ajakirjaga ning selle leiab aadressilt www.tyk.ee/smp.
4 Comments

Frontiers in Comparative Metrics 2

4/18/2013

0 Comments

 
Call for papers:
International conference Frontiers in Comparative Metrics 2

April 19-20, 2014, Tallinn, Estonia

The Frontiers in Comparative Metrics conference will be held on 19th –20th of April 2014, in Tallinn. The organizers of the conference are the Chair of the Classical Philology at the University of Tartu and the Department of the Cultural Theory at the Tallinn University. The language of the conference will be English.

We invite proposals for papers on the following themes:

·         Theory of versification and comparative metrics
·         Methods of verse analysis
·         Frontiers in Indo-European and Fenno-Ugric metrics
·         Non-European poetic systems
·         Poetics of written and oral texts
·         Semantics of metre
·         Verse structure in translation

Other proposals for papers that are related to the themes of the conference are also welcome.

The estimated time for the speech is 30 minutes (20 minutes for presentation and 10 minutes for discussion).

Please send your abstract by September 15, 2013 to maria.lotman@mail.ee; mihhail@ehi.ee.

Please include your contact info and details with your abstract (first name, last name, email address, organization, field of research, address, telephone).

Acceptance will be notified personally via email by December 15, 2013.

Participation fee: 75 EUR

Organizing committee:

Mihhail Lotman
Maria-Kristiina Lotman
Igor Pilshchikov
Aile Tooming
Mikhail Trunin
Grigori Utgof

0 Comments

Sign System Studies erinumber värsisemiootikast

12/21/2012

0 Comments

 
Picture
Ilmus Sign System Studies värsisemiootika erinumber 40 (1/2), toimetajad Maria-Kristiina Lotman ja Mihhail Lotman, University of Tartu Press, 2012, 260 lk. Sisukord:
Picture
0 Comments

Kaua tehtud, kaunikene

7/6/2011

0 Comments

 
Picture
    Poolteist aastat konverentsi ettevalmistusi, kolm aastat toimetamist (selle sõna igas mõttes) ja nüüd see ilmus. Ei hakka ennast kiitma (jätan selle raske töö heatahtlikutele kriitikutele). Ühe kaane alla õnnestus koondada märkimisväärse seltskonna: piisab, kui nimetada Gregory Nagy, Paul Kiparskyt, Reuven Tsuri, Marina Tarlinskajat, Seiichi Suzukit, Geoffrey Russomit. Sellele lisaksin vaid, et üks Eesti läbi aegade kuulsamaid foneetikuid, hiljuti lahkunud Ilse Lehiste avaldas siin oma artikli, mida ta ise nimetas (kirjas toimetajatele) oma teaduslikuks testamendiks.
    Omalt poolt üritasin, et oleks võimalikult hästi esindatud nii eesti värss kui ka eesti värsiteadus.
    Kogumik on ilmunud mainekas rahvusvahelises sarjas "Linguistic Insights", kuid siia mahtus vaid osa Mihhail Gasparovi mälestuskonverentsil peetud ettekannetest, nimelt need, mis olid seotud värsiteaduse lingvistiliste ja formaalsemate aspektidega, värsisemiootikale pühendatud artiklid ilmuvad ettevalmistusel olevas "Sign System Studies" erinumbris.
0 Comments

Hanoveri konverentsist

3/25/2011

0 Comments

 
Picture
Taranovsky 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents peeti Hanoveris ning selle korraldas tuntud vene värsiuurija Barry Scherr (pildil). Konverentsil viibisid ka Kiril Taranovsky poeg, emeriitprofessorist ajaloolane Theodore Taranovsky, ning tütar, slavist Vida Johnson, Tuftsi ülikooli professor. Viimase perekonda külastasin Cambridge'is ja nautisin kahe päeva jooksul nende perekonna külalislahkust.
Hanover on väike, hubane, ca 6000 elanikuga linnake, mis meenutab väga Põhja-Saksa või Hollandi väikelinnu ja imestada siin midagi polegi, kuna just sealtkandi inimesed selle rajasidki. Erineb ta aga neist kahe asja poolest: 1) ta on palju avaram ja asub reljeefsemal maastikul, 2) seal on nelja ja poole tuhandelise üliõpilaskonnaga ülikool (pluss muidugi professorid ja muu staff). Ameerikas on üldse palju ülikoole ja mitte kellelgi ei tule pähe küsida, mis mõte sellel on. Kui Eestis on siiamaani tunda kummalise poleemika (kas Tallinnasse on ülikooli vaja?) järellaineid, siis Hanoveri oma suuruselt võiks võrrelda Põlvaga. Dartmouth College on üsna kuulus ülikool erinevatel aladel, seal on tunnustatud meditsiinikool, füüsikainstituut, muidugi ka humanitaarteadused. Piisab, kui öelda, et selle ülikooliga oli tihedalt seotud üks ameerika väljapaistvamaid luuletajaid Robert Frost, kes oli ka Dartmouth College'i audoktor ja pärandas sellele oma suure arhiivi, millest väikest osa sain ka näha ülikooli raamatukogus. 

Picture
Pildiolevad kirjad Frosti kirjavahetusest on seotud ühe dramaatilise süžeega ameerika poliitilises ja luuleajaloos. Üks ameerika väljapaistvamaid luuletajaid ja kirjanduskriitikuid Ezra Pound sattus nagu paljud teisedki 1920.-1930. aastate intellektuaalid, eriti need, kes olid seotud modernistliku kunstiga, totalitaarse ideoloogia lummusesse. Tavaliselt oli selleks kommunism, anarhism või fašism. Ezra Pound valis fašismi ning propageeris seda Euroopas viibides üsna aktiivselt. Ta tegi aktiivset koostööd Itaalia raadioga, kiitis Mussolinit ja sõimas kõike ameerikalikku (alates presidentidest ja lõpetades luulega). Sõja lõpus vahistati ta partisanide poolt ning tema elu oli tõsises ohus. Siiski anti ta üle liitlasvägedele. Ameeriklased ei tahtnud nii kuulsat kultuuritegelast vangi jätta, pealegi palus Pound telegrammis Trumanile armu ning pakkus isegi USA valitsusele oma teeneid, seega pandi ta üsna leebe režiimiga vaimuhaiglasse. Pärast 13-aastast sealviibimist alustasid tema sõbrad ja austajad kampaaniat tema vabastamiseks ning Robert Frost oli üks selle kampaania võtmefiguuridest. Ta võttis ühendust nii erineva poliitilise ja kunstilise taustaga inimestega nagu Ernest Hemingway, T.S. Eliot jt, ning nad kõik võtsid Poundi kaitseks sõna umbes sellises laadis, et Pound on suur luuletaja ja veidrik; tema poliitilistel vaadetel ei ole mingit tähtsust. Osa nendest kirjadest on näha ka ülaloleval fotol. 1958. aastal vabastati Pound haiglast ja ta naasis otsekohe oma armastatud Itaaliasse.

Picture
Dartmouth College'i raamatukogu lugemissaal
0 Comments

Lotmani seminar

2/26/2011

0 Comments

 
Täna algas iga-aastane rahvusvaheline Lotmani seminar TÜ-s. Nagu tavaliselt kolmepäevane. Programmi näeb siit.
Pidasin ettekande "onegini stroofi" rütmilisest struktuurist. Materjaliks olid enamik selles vormis kirjutatud tekste 19. sajandist -- 20. sajandi alguseni (kokku üle 10 000 värsirea), võrdluseks Kirill Taranovsky andmed 18. sajandi oodilise stroofi kohta. "Onegini stroof" on Puškini loodud 14-realine konstruktsioon, mille kohta Puškin ise märkis nii: "Strof 4/croisés, 4 de suite 1.2.1. et deux". Tegelikult ei näita see vormel mees- ja naisriimide alterneerumist; riimiskeem on järgmine: AbAbCCddEffEgg. (Igaks juhuks tuletan meelde ka oodiliste deetsimite skeemi: AbAbCCdCCd). Enda meelest tegin kaks väga olulist ja lisaks sellele veel ühe lihtsalt olulise tähelepaneku. Esimene puudutab stroofilist rütmi: siin osutuvad kõige tähtsamaks need faktorid, mis üksikrea rütmianalüüsil tundusid peaaegu irrelevantsetena (ennekõike kuuenda silbi rõhulisuse näitaja). Teiseks, see revolutsioon rütmikas, mis tekkis 18. ja 19. sajandi piiril, on ennekõike seotud stroofilise rütmiga (1. ja 4. rütmiline vorm vahetasid oma osad). Neid kahte tulemust pean ma väga tähtsateks. Ning kolmandaks, 19. sajandi teise poole rütm, mis kõikide eelnevate käsitluste kohaselt on vaene ja igav, osutus stroofirütmi seisukohalt üsna huvitavaks ja valmistas ette 20. sajandi modernistlikku luulerütmi. Muuseas õnnestus mul ümber lükata matemaatiku ja värsiteadlase akadeemik Andrei Kolmogorovi väite, et rütmiliste variatsioonide jaotuse saab tuletada rütmiprofiilist lähtuvalt.
Lisaks minule oli veel üks väga spetsiifline ettekanne Igor Pilštšikovilt, kes käsitles tekstoloogilisi probleeme, ja ehkki ma olen enamiku tema väidetega nõus, tundub ta siiski autentse ortograafia taotlemisega mõnikord juuksekarva lõhki ajavat. Teised ettekanded olid juba normaalsemad ja ei vajanud nii spetsiifilist ettevalmistust. Seminar jätkub ka homme ja ülehomme.
0 Comments

Ants Oras 110

12/9/2010

0 Comments

 
10. detsembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis mälestusseminar Ants Orase 110. sünniaastapäeva tähistamiseks. Lähem info siit.
Picture
0 Comments

Jakobson

8/30/2010

0 Comments

 
Olen ikka loll. Ei tea, kui mitu korda olen lugenud Jakobsoni "Linguistics and Poetics" ning ei ole saanud aru ühest lihtsast asjast: nagu teisedki, arvasin, et siin on põhiline keele funktsiooni välja toomine ja nendele rajatud kommunikatsiooniskeem. Põhiline on aga miski muu. Nimelt et luule universaalsus, st üks või teine värsivorm eksisteerib igas teadaolevas ühiskonnas, ei ole üksnes kulturoloogiline, vaid lingvistiline fakt: keele täisväärtuslik eksistents ei ole luuleta võimalik. Selles mõttes ei ole kuus keelefunktsiooni võrdväärsed ega sama autonoomsuse tasemega. Poeetiline funktsioon on väga lähedane metakeelsele, ja selles mõttes pole juhuslik, et esimesed grammatikad tekkisid mitte argikõne ega proosateksti kodifitseerimisvajadusest, vaid luule kirjeldamisest. Sarnaseid ideid kohtab Toporovil, kes analüüsib sanskriti poeetikat: grammatika tekib luule kirjeldamise vajadustest, poeetika aga tekib grammatika baasil. Veel kategoorilisemalt väljendub Watkins (How to kill a dragon), kelle jaoks indoeuroopa luule ongi grammatika spetsiifiline vorm.
0 Comments

    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman