Lendasin Inglismaale ja olen Sheffieldis, kus osalen vene formalismile pühendatud konverentsil. Lähem info siin.
0 Comments
Eelmises postituses väitsin, et Putini režiim otsustab pidevalt, mis on püha ja mis on pühaduse rüvetamine. Nii osutus tütarlaste tants monumendi taustal (isegi mitte vahetus läheduses) rüvetuseks. Samas paljud kisendavalt labased sümbolikasutused on mitte üksnes lubatud, vaid igati soositud. Nüüd tahan tuua teistsuguse näite. Selle aasta 9. mai paraad oli oma mastaabilt pretsedenditu ja sisaldas palju innovatiivset. Vatnikutest kodukaitsjad olid üks selliseid asju ning tegu on igati osava propagandatrikiga, kuna Ida-Ukrainas polevat Venemaa vägesid, vaid üksnes kodukaitsjad (opoltšentsõ). Kujund on selge. Need samad Suure isamaasõja kangelasteod jätkuvad nüüd teisel fašismivastasel rindel. Teine innovatsioon oli veel silmatorkavam ja mastaapsem. See oli nn "surematu polgu" marss (võib-olla mitte kõige sobivamaid assotsiatsioone pärslaste surematutega ei ole arvesse võetud). Tegelikult prooviti selliste marsside esimesed katsed provintsilinnades läbi juba mõne aasta jooksul, nüüd aga tuli Moskva paraadile korraldajate andmetel ligi pool miljonit inimest, kes kandsid oma sõjas kaotatud lähedaste pilte. Selline ülev ja karge lein. Tegelikult torkas juba kohe silma, et kõik sugulased olid vormistatud ühesuguselt (sama suurus, sama font, samad raamid). Vaid tagasihoidlikul leinajal Vladimir Putinil oli vormistus isikupärasem ja uhkem. On raske ette kujutada, et kodunt kaasa võetud kallite inimeste pildid on kõik sama disainiga ja samas formaadis. Kuid nagu kirjutab blogija Andrei Malgin, eriti raske on ette kujutada, et pärast tseremooniat visatakse lähedaste pildid hunnikusse või koguni prügisse maha, kus neile pakuvad seltsi tühjad pudelid ja konid. Nothing personal. Business as usual. UPD 13.05.15 Venemaal alustati karistusoperatsiooni, kuid mitte nende vastu, kes "vanaisade" plakatid välja viskasid, vaid blogijate vastu, kes need pildid avaldasid. Selle tulemusel aga ilmus sotsiaalmeediasse uusi fotosid. Ning kõige huvitavam ei ole see, mis juhtus pärast "surematute" marssi, vaid enne seda. Nagu kirjutas blogija bel_ok: "Astume ligi, seltsimehed, valime endale vana, ei häbene!" Sümbolite tõhususest on kirjutanud strukturaalantropoloogia klassik Claude Lévi-Strauss, et iseloomustada "metsiku mõtlemise" mehhanisme ja vastava ühiskonna sotsiaalseid praktikaid. 21. sajandi küberruum lähtub suurel määral kõige arhailisematest semantilistest mudelitest. Neid on aktiivselt kasutatud ka moodsas propagandasõjas. Ma tahan tuua kolm näidet, kuidas sümbol kehtestatakse, kuidas võideldakse tema väärkasutuse vastu ning kuidas vaenulikke sümboleid neutraliseeritakse. 1. Georgi lint Me olime selle sümboli loomise tunnistajad. Putinil oli vaja konsolideerida Venemaa rahvas mingisuguse sümboli ümber, mis poleks ei rahvuslik ega ideoloogiline, vaid üksnes suurriiklik. Georgi lindil ei olnud mingit seost vene rahvuslusega ja, mis eriti oluline, see ei olnud selgelt seotud ei punase ega valge Venemaaga. Selliste sümbolite puhul on aga oluline, et kui tahes uudsed nad ka poleks, konstrueeritakse neile soliidne genealoogia, mis lubab sellega seostada rikkaliku semantika. Lätteid leiutati palju, kuid kõige tähtsamad olid tsaariaegne Georgi ordeni lint ning võidu eest Suures isamaasõjas jagatud medali lint. Algul hakkasid neid linte jagama putinimeelsed noored (kes said neid tsentraliseeritud korras), hiljem on neid jaganud lausa riiklikud struktuurid, väljaspool Venemaad koguni saatkonnad. Peab tunnistama, et tegemist on väga eduka projektiga ning paljud inimesed, kes veel paarkümmend aastat tagasi ei teadnud Georgi lindist midagi, leiavad selles tõepoolest parima väljenduse oma identiteedile. (Minult on korduvalt küsitud, kas venelased kannavad Georgi linte eestlaste ärritamiseks. Ei, põhiline on uhkus ja julgus väljendada oma identiteeti, see, et eestlased ärrituvad, on lisaboonus.) 2. Fašistlik pesa Venemaa südames Sümbolid on pühad. Pühadust tuleb aga kaitsa rüvetamise eest ja teotajaid karistada. Alljärgnev tekst on aga nii ehe, et ma ei raatsi seda ümber jutustada, täpne tsitaat on parem (selgituseks vaid, et tegu on kunstinäitusega "Me võitsime"): Politsei sulges skandaaliga natsinäituse Moskvas Politsei likvideeris 9. mai eelõhtul natsiuru Venemaa südames -- Moskvas. Ekstremismivastase operatiivkeskuse töötajad pidasid kinni kunstniku ja sulgesid näituse, kus olid välja pandud eksponaadid, mis solvavad Suures isamaasõjas osalenute ja nende järeltulijate mälestust ja samas propageerivad Donbassi rahuliku elanikkonna mõrtsukate uusi "väärtusi". Jne samas vaimus. Kõige huvitavam, et sama teleprogramm demonsteerib neid eksponaate suure mõnuga. Siin minultki mõned näited. Siiski oli antud näitus, mis kuulub aktsionismi valdkonda, meelega provokatiivne. Pühade sümbolitega on aga nii, et selle üle, kas neid rüvetatakse või mitte, saab otsustada vaid kõrgem võim. Novorossiiski lähedal tantsisid tüdrukud sõjamemoriaali lähedused. Huligaanid said karistuseks 15 päeva. Võiks arvata, et Venemaal on tekkimas puritaanlik pööre, kuid asi on sellest kaugel. Erinevalt Brežnevi ajastust iseloomustab Putini valitsemisaega ennekõike agressiivne labasus. Georgi lintidega kaunistatakse erootikakaupu (pilte ei hakka siin tooma), võib leida Georgi värvides stringe, rääkimata siis sandaalidest jne. Sakraalne võim peabki olema irratsionaalne ja mõistetamatu, nagu olevat öelnud Göring: "Mina otsustan, kes siin on juut." Nii ka Putini režiim otsustab pidevalt, mis on püha ja mis on pühaduse rüvetamine. 3. Vatnikud Nimetuse 'vatnikud' pakkusid välja liberaalsed naljahambad, tähistamaks agressiivset ja võimutruud elanikkonda. Enne seda tähendas see vaid vatikuube, ilma mingi hinnangulise tähenduseta. Siis aga tekkis hulgaliselt karikatuure stiilis: See nimetus levis eriti seoses Krimmi vallutamise ja Ida-Ukraina okupeerimisega. Nüüd sõimavad ukrainlased niimoodi kõiki moskvameelseid venelasi. Väga tugeva vastupropagandakäigu tegi Putini režiim 9. mail. Teiste väeliikide hulgas defileerisid paraadil uhked opoltšentsõ (kodukaitseväelased), seljas vatikuued. See tekitas sotsiaalmeedias tohutut entusiasmi, nagu näiteks: "Vatnikud, georgi lindid, opoltšentsõd -- täiskomplekt, braavo!"
Praeguselt Venemaalt on vähe, mida õppida. Kuid peab tunnistama, et vähemalt üht asja oskavad nad hästi. Ja see on propagandasõda. |
AutorMihhail Lotman, Arhiiv
March 2024
|