Nagu teada, osalevad Pihkva dessantdiviisi võitlejad ja terved väeosad Kagu-Ukraina lahingutes. Seda osalust salgab Venemaa järjekindlalt, kuid iga päevaga on üha raskem seda teha. Ning täna tuldi välja versiooniga, et dessantnikud lihtsalt eksisid ära.
Äraeksinud Venemaa dessantväelased. Allikas: http://avmalgin.livejournal.com
Kuid vangistatud dessantväelased räägivad teist juttu (vrd ka Delfis). Selgus, et see osa vangistatutest, kes on kutsealused, ei teadnud üldse, et lähevad Ukrainasse. Teised aga, nn kontraktnikud, st palgasõdurid, teadsid seda suurepäraselt.
Kuid veel kurvem ja absurdsem on mitte vangistatute, vaid surnute saatus. Nagu eile viitasin, teatas 23.08 Leonid Kitšatkini naine tema V kontakte (vene analoog Facebook'ile) kontol, et tema mees sai surma ning kutsus kõiki matustele ja kiriklikule leinatalitusele:
Kuid veel kurvem ja absurdsem on mitte vangistatute, vaid surnute saatus. Nagu eile viitasin, teatas 23.08 Leonid Kitšatkini naine tema V kontakte (vene analoog Facebook'ile) kontol, et tema mees sai surma ning kutsus kõiki matustele ja kiriklikule leinatalitusele:
Kuid juba järgmisel päeval see postitus eemaldati ning Kitšatkini naine väitis, et pole midagi sellist kirjutanud, tema kontole häkiti sisse. Ilmselt aga häkiti lahti ka tema ema konto, kus veel eile oli kurb uudis väimehe surmast alles. Nüüd juba omaenda kontole postitas naine uue informatsiooni, et Kitšatkiniga on kõik korras, tähistame tütre ristimist.
Niisiis, Kitšatkin on, jumal tänatud, elus ja terve. Tema surm jäeti ära, matused siiski mitte. Need toimusid määratud ajal määratud kohas. Siin võib näha tema hauda.
Leonid Kitšatkini kõrvale on maetud teine dessantväelane Aleksandr Ossipov.
Sellel niigi kafkalikul lool on veel kafkalikum coda, õigupoolest isegi kaks.
Esiteks, ametlikes surmatõendites on Kitšatkini ja Ossipovi surmapõhjuseks märgitud infarkt ja insult.
Teiseks, ajakiri Slon, mis publitseeris fotod surnuaiast, sai hoiatava tviidi Venemaa side ja kommunikatsiooni järelvalveteenistuse asejuhatajalt Maksim Ksenzovilt, kes hurjutas toimetust haudade pildistamise eest ilma sugulaste loata.
Kõige traagilisem selles loos on aga see, et hukkunud sõdalaste lähedased ei tohi isegi rääkida mitte üksnes sellest, kus ja mis asjaoludel hukkusid nende omaksed, vaid peavad salgama ka surma fakti ennast. Selle peale poleks vist isegi Kafka tulnud.
Sellel niigi kafkalikul lool on veel kafkalikum coda, õigupoolest isegi kaks.
Esiteks, ametlikes surmatõendites on Kitšatkini ja Ossipovi surmapõhjuseks märgitud infarkt ja insult.
Teiseks, ajakiri Slon, mis publitseeris fotod surnuaiast, sai hoiatava tviidi Venemaa side ja kommunikatsiooni järelvalveteenistuse asejuhatajalt Maksim Ksenzovilt, kes hurjutas toimetust haudade pildistamise eest ilma sugulaste loata.
Kõige traagilisem selles loos on aga see, et hukkunud sõdalaste lähedased ei tohi isegi rääkida mitte üksnes sellest, kus ja mis asjaoludel hukkusid nende omaksed, vaid peavad salgama ka surma fakti ennast. Selle peale poleks vist isegi Kafka tulnud.
RSS Feed