Võib-olla tähtsaim sündmus möödunud nädalal oli see, mis ei toimunud. Nimelt pidi Putin, kutsunud Krimmi kokku kogu poliitilise eliidi, esinema Jaltas olulise avaldusega, mida oli ennetavalt reklaamitud koguni ajaloolise kõnena. Kuid siis juhtus midagi. Kõigepealt võeti tema esinemine teleprogrammidest välja. Teiseks ei lastud isegi uudistes tema kõnest ühtegi lõiku. Ehkki tavaliselt algavad kõikide telekanalite uudised Venemaal Putini esinemistega, mainiti seda kõnet, nagu märgivad vaatlejad, programmis "Vremja" (põhilises uudistesaates) alles 26. minutil, kusjuures ei toodud ühtegi otsest tsitaati, vaid esitati paarilauseline mittemidagiütlev resümee. See tekitas igasuguseid spekulatsioone nii Venemaa opositsioonilises meedias kui ka muu maailma ajakirjanduses. Levinuim versioon on see, et mingi asi, milles Putin oli juba kindel, ebaõnnestus, ning kuna tal ei olnud tagavarakõnet, pidi improviseerima ja see ei kukkunud tal kõige paremini välja.
Sellega aga Putini äpardused ei piirdunud. Esinedes poliitikute ja ajakirjanike ees, teatas Putin, et lähtudes oma huvidest võib Venemaa iga hetk denonsseerida rahvusvahelised lepped. Ning lisas: "Ma lihtsalt ei saa hästi aru, kas me vajame mingisuguseid erilisi denonsseerimismehhanisme. Vaat, USA võttis kätte ja astus ühepoolselt välja strateegiliste ründerelvade piiramise lepingust."
Selle koha peal kratsis nii mõnigi vaatleja kukalt ja kui lõpetas, kratsis veel kord. Esiteks, USA ei ole strateegiliste ründerelvade piiramise lepingust väljunud, rääkimata ühepoolsest väljumisest. Strateegiliste ründerelvade piiramise lepingu kehtimistähtaeg on 10 aastat ja seda võib pikendada veel 5 aastaks. See kirjutati alla Prahas 2011 ning seega on praegu kehtiv. Üldiselt riigijuht võiks sellist asja teada. On spekuleeritud, et äkki Putin ajas selle segamini raketitõrjesüsteemide piiramise lepinguga, millest USA 2002. aastal taganes. See leping oli tähtajatu ning oli sätestatud, et mõlemad pooled võivad sellest vastavalt oma vajadustele välja astuda. USA tegi seda kõiki ettenähtud protseduure järgides.
Kuid võib-olla veelgi suuremat hämmingut tekitas avalduse esimene pool: Venemaa president lihtsalt ei tea, kuidas käivad asjad rahvusvaheliste lepetega. Ja mitte üksnes ei tea, vaid ei häbene sellest ka urbi et orbi teada anda.
Sellega aga Putini äpardused ei piirdunud. Esinedes poliitikute ja ajakirjanike ees, teatas Putin, et lähtudes oma huvidest võib Venemaa iga hetk denonsseerida rahvusvahelised lepped. Ning lisas: "Ma lihtsalt ei saa hästi aru, kas me vajame mingisuguseid erilisi denonsseerimismehhanisme. Vaat, USA võttis kätte ja astus ühepoolselt välja strateegiliste ründerelvade piiramise lepingust."
Selle koha peal kratsis nii mõnigi vaatleja kukalt ja kui lõpetas, kratsis veel kord. Esiteks, USA ei ole strateegiliste ründerelvade piiramise lepingust väljunud, rääkimata ühepoolsest väljumisest. Strateegiliste ründerelvade piiramise lepingu kehtimistähtaeg on 10 aastat ja seda võib pikendada veel 5 aastaks. See kirjutati alla Prahas 2011 ning seega on praegu kehtiv. Üldiselt riigijuht võiks sellist asja teada. On spekuleeritud, et äkki Putin ajas selle segamini raketitõrjesüsteemide piiramise lepinguga, millest USA 2002. aastal taganes. See leping oli tähtajatu ning oli sätestatud, et mõlemad pooled võivad sellest vastavalt oma vajadustele välja astuda. USA tegi seda kõiki ettenähtud protseduure järgides.
Kuid võib-olla veelgi suuremat hämmingut tekitas avalduse esimene pool: Venemaa president lihtsalt ei tea, kuidas käivad asjad rahvusvaheliste lepetega. Ja mitte üksnes ei tea, vaid ei häbene sellest ka urbi et orbi teada anda.
Hispaania kuningas (Ilja Repin "Poprištšin", 1882)
Venemaal, nagu paljudes teisteski autoritaarsetes riikides, on levinud arusaam, et demokraatia on kohmakas ja ebaefektiivne, rahvusliider aga tunneb paremini oma riigi vajadusi ja oskab neid efektiivsemalt lahendada. Putini näide on hea vastuargument: armastatud liider elab paralleelses reaalsuses, usub ainult oma salateenistusi, ei saa aru ei oma riigisisesest ega rahvusvahelisest olukorrast, ning on endaga väga rahul.
... Väike ametnik Poprištšin arvab, et ta on Hispaania kuningas. Hullumaja protseduure tõlgendab ta kui Hispaania õukonna kombeid ning ei jõua ära imestada nende veidruse üle. Võib aga juhtuda ka vastupidi. Kuningas moonutab oma riiki hullumajaks ning nakatab hullusega alamaid. Nad usuvad, et sellised ongi Hispaania õukonna kombed, aga tegelikult...
... Väike ametnik Poprištšin arvab, et ta on Hispaania kuningas. Hullumaja protseduure tõlgendab ta kui Hispaania õukonna kombeid ning ei jõua ära imestada nende veidruse üle. Võib aga juhtuda ka vastupidi. Kuningas moonutab oma riiki hullumajaks ning nakatab hullusega alamaid. Nad usuvad, et sellised ongi Hispaania õukonna kombed, aga tegelikult...
RSS Feed