MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Jõuluvana

12/25/2015

0 Comments

 
Picture
Sellel aastal juhtus esimest korda, et oma semiootikaloengutes jõudsin oma programmi läbi võtta enne semestri lõppu ning viimase loengu pühendasin hoopis jõuluvanale. Nüüd otsustasin selle põhjal ka postituse teha. Tudengid võivad seda kasutada õppematerjalina, aga kahjuks vastavat küsimust eksamil siiski ei tule.

Nii kümmekond aastat tagasi oli meil moes jutt, et okupatsiooniajal olid jõulud küll keelatud, aga meie peres neid salaja ikkagi pühitseti ja kardinatega kaetud akende taga küpsetasime jõuluroogi, põletasime küünlaid, laulsime jõululaule jne. Ja otse loomulikult ei käinud meil mingi näärivana, aga ikka jõuluvana. Niisiis, ettetõmmatud kardinate taga on hubane ja turvaline eestimeelne maailm piparkookide, seaprae ja jõuluvanaga, akna taga aga möllab vaenulik ja ohtlik okupatsioonirežiim oma nuhkide ja näärivanadega.

Näärivana seostub okupatsioonirežiimiga (nagu kirjutas tänases Delfis Tiit Made: "okupatsiooni ajal Eestisse sissetunginute poolt kaasa toodud Ded Moroz ja Snegurotška"), ja seda mitte ainult Eestis. Nt siin on Praha Kommunismimuuseumi plakat. Näärivana vikatimees toob surma, mine sa tea, milliseid kingitusi veel tema kotis leidub.

Peab tõdema, et ettekujutus südamlikust ja ohutust jõuluvanast on väga hiljutine ning kujunes lõplikult  välja alles taasiseseisvuse ajal. Traditsioonilisem jõuluvana on küll lahke, aga samas karm ja õiglane, ning lapsed peavad teda korraga ootama ja kartma. Muidugi pole tal vikatit -- ega ta mingi sadist-näärivana pole, kuid tema püsiatribuudiks on vits. Viimastel aastatel on Eesti jõuluvanad vitsast loobunud ja selline otsus on lausa ametlik.

"Linnavalitsuse ees esines ka esimene ametliku koolituse läbinud Rakvere jõuluvana Osvald Hüüs, kes oli just naasnud jõuluvanade kongressilt Pärnus.
“Tänapäevane jõuluvana peab olema selge diktsiooniga, ei tohi kaasas kanda vitsa, käia päkapikumütsiga ega ukse taga prõmmides lõhkuda,” jagas Hüüs jõulumehetarkusi."


Suurt rolli jõuluvana "rebrandingus" mängis globaliseerumine: Disney pildid ja multikad ning laiemalt Põhja-Ameerika popkultuur Coca-Colaga ja Hollywoodiga.

Picture
Coke Lore Santa 1947 (http://www.coca-colacompany.com/press-center/image-library/coke-lore-santa-1947/)
Kuid veel sõjaeelses Eesti Vabariigis oli teisiti -- vits oli au sees:

 "20. sajandi esimestel kümnenditel oli jõuluvana teistsugune, kui me praegu teame: rõivastuseks pahupidi keeratud kasukas, karvamüts, vildid, labakud. Habe valmistati linapeost. Vitsakimp oli olulisem kui kingikott. Jõuluvana oli samasugune tubliduse kontrollija kui sanditajad. Vits ei olnud kostüümielement, seda kasutati teinekord tõepoolest mõnele nähvamiseks."

PictureSinterklaas ja Zwarte Piet (Jan Schenkman, 1850)
Fikseerime siin kaks olulist elementi: pahupidi riided ja vits on olulisemad kui kingitused. Pahupidi riided on ümberriietumise kõige lihtsam ja samas ka radikaalseim vorm. Sellega loobutakse enda identiteedist, esinedes kellegi teisena. Nii olevat keskaegsel Venemaal timukas oma tapatööd tehes olnud alati pahupidi rõivastuses. Teine näide aga on hästi dokumenteeritud idaslaavlastel. Oli selline komme, et metsas ära eksides pannakse riided pahupidi selga, et ära petta metsavaim, kes tahab neid hukutada: pahupidi riietuses näeb ta ise välja metsavaimuna. Jõulu- ja näärivana on seotud külma ja metsaga.

Põhja-Euroopas on üks jõuluvana kuju lätteid Odin, kuid ta tuleb alati koos abilistega, kelleks on tavaliselt Odini loomad -- hundid. Hiljem nendevahelised funktsioonid jagunesid ning vana sai põhimõtteliselt heaks, aga abiline kehastas võõrast ja ohtlikku. Nii esineb paljudel germaanlastel siiamaani jõuluvana koos oma mustanahalise abilise, Zwarte Pietiga, keda kujutatakse neegripoisina (möödunud aastal lahvatas Hollandis skandaal, kuna see kuju solvavat mustanahalisi hollandlasi, samas on keelu all ka neegripoisi nimetus; hea näide selle kohta, kuidas uus mütoloogia võitleb vanaga).


Sõbralikud päkapikud on jälle disnilikult hollywoodliku kultuuri produkt. Enne seda olid päkapikud ja jõuluvana eraldi mütologeemid. Päkapikud on üldiselt sõbralikud, kuid neil on siiski teatud rudimendid: ühelt poolt toovad nad kingitusi, teiselt poolt aga nad nuhivad laste järele ja kannavad jõuluvanale kõik ette, kes märgib saadud informatsiooni oma raamatusse üles. Siin on selge allusioon Piibli eluraamatule (Johannese Ilmutusraamat 20.12-15), järelikult läbi jõuluvana kumab jumala kuju, kuid juba mitte germaanlaste Odin, vaid Piibli Jumal. Ja jällegi on jõuluvana siin teatud mõttes kohtumõistja rollis: ta mitte üksnes autasustab häid, vaid ka karistab halbu.

Picture
Varas vs Jõuluvana (http://meeldib.ee/2012/12/varas-vs-jouluvana/#_)
Mütopoeetilise loogika järgi võib aga see, kes on ühel või teisel moel halvaga seotud, ise samuti olla halb, ning siit kujuneb välja pahelise jõuluvana kujund, mille arendamises on jällegi suur roll Hollywoodil. Vrd nt 2003. aasta filmi "Bad Santa", kus on kõik pahupidi pööratud: jõuluvana ei ole kingitustetooja, vaid varas, lisaks veel joodik ja liiderdaja ning tema käsilane on mustanahaline kääbus.
Picture
"Bad Santa" (2003)
PicturePüha Nikolaus (Ἅγιος Νικόλαος, 3.-4. saj)

Siiamaani pole me aga maininud põhilist pärimust, mis jõuluvanaga on seotud. Miks ta on Santa Claus? Santa Clausi prototüüp on reaalne inimene, Myra linna peapiiskop (linn asub praeguse Türgi territooriumil, tollal oli aga linn Lüükias provintsis; mistõttu on ta vene õigeusu traditsioonis Николай Мирликийский). Ta abistas vaeseid ning kuulsaim temaga seotud lugu on sellest, kuidas ta päästis orjusest (ja prostitutsioonist) kolm vaest kristlikku piigat, kellel polnud kaasavara. Ta olevat kolm korda salaja öösel toonud -- või lausa visanud läbi akna -- kuldmünte täis rahakoti, mis lubas neidudel mehele minna.


Ühe versiooni järgi tahtis tüdrukute isa välja selgitada, kes see salajane heategija on, ning korraldas öösel varitsuse. Kuid püha Nikolaus oli kavalam ja ei visanud kolmandat rahakotti läbi akna, vaid korstna kaudu. Sealt sattus see noorima tütre suka sisse, mis oli tulekolde ette kuivama pandud. See fantastiline lugu peegeldub paljudes jõuluvanaga seotud süžeedes, kuid siin puudub peamine: jõulud.
Picture
Püha Nikolaus viskab rahakotte aknast sisse (Gentile da Fabriano, ca 1425)
Võib arvata, et kristlikus maailmas kontamineerus Püha Nikolause lugu evangeelse kolme kuninga looga. Kolm kuningat tulid jõulutähe juhatusel sõime, kus sündis Jeesuslaps, ja nad tõid talle kingitusi.

Katoliku traditsiooni järgi on need kolm kuningat Melchior, Balthasar ja Caspar, ning nad tõid Jeesuslapsele kingitusi: mürri, viirukit ja kulda -- kui prohvetile, preestrile ja kuningale.

Need kolm kuningat on iseenesest enigmaatilised kujud. Kes nad on, kust nad tulid ja mis on see täht, mis juhatas nad Petlemma lauta? Nende küsimuste üle on pead murtud sajandeid, kusjuures sõna on võtnud mitte üksnes teoloogid, vaid näiteks ka astronoomid. On arvatud, et nad tulid praeguse Lõuna-Iraagi territooriumilt, st kandist, kust tuli Aabraham, Jeesuse ja kõikide juutide (aga ka moslemite) esiisa.

Üks probleeme on aga see, et tol ajal polnud seal kandis mingeid kuningriike ning evangeeliumis figureerivad nad hoopis maagide (st nõidade) nime all. Nõid on aga kristlikus traditsioonis halb asi ning nii on neist saanud Hommikumaa targad. Hiljem on neid interpreteeritud kui kolme maailmajao esindajaid (siin muidugi tekib küsimus, kuidas üks ja sama täht võis juhatada kolme meest eri paikadest samasse kohta ja veel samaaegselt, aga imesid juhtub, eriti jõuluajal).
Picture
Gentile da Fabriano "Adorazione dei Magi" (1423)
PicturePlutos ja Demeter. Plutos hoiab küllusesarve (cornu copiae)

Arvatavasti sulas Püha Nikolause kuju kokku Hommikumaa tarkadega ja nii tekkis jõuluvana oma kingikotiga. Kuid kingikotil on ka teine allikas: see on küllusesarv. Küllusesarvest saab igasuguseid hüvesid, ennekõike toitu, aga ka rikkust. Keskajal assotsieerus see püha graaliga: kes sellest jõi, sai patud andeks ja igavese elu. Kuid juba antiikajal oli küllusesarvel ka teine tähendusväli, mis oli seotud Plutosega, põllumajandusjumalanna Demeteri pojaga, jõukuse jumalusega. Tavaliselt kujutati teda noormehena, mõnikord lausa poisikesena, kes hoiab küllusesarve. Kuid juba Kreekas hakkas ta assotsieeruma surmavalla jumala Plutoniga. Nagu küllusesarv, ei saa ka jõuluvana kott kunagi tühjaks.


Picture
Salvator Rosa. Fortuna küllusesarvega (mitte jõuluvana oma kotiga)
Kingitustega on seotud omaette oluline küsimus. Miks neid tehakse? Enda lõhkikinkimise probleem ei ole sugugi seotud üksnes meie tarbimisühiskonnaga. Nn traditsioonilistes ühiskondades, mis on rajatud kinkimisele (potlatch), on see probleem veel palju akuutsem. Kuid kingitustest võiks ükskord eraldi kirjutada.

Nüüd aga tuleme tagasi kummalise jõulu- ja näärivana vastuseisu juurde. Alguses mainisime, et Eesti ühiskond (vähemalt osa sellest) tajus näärivana kui okupatsioonisümbolit. Sellele tuleb lisada, et ka vastaspool on tihti jõuluvana suhtes meelestatud pehmelt öeldes mitte kõige sõbralikumalt. Jõuluvana on paheline pedofiil, erinevalt kombekast ja kargest näärivanast. See on amoraalse Geiroopa ja Usraeli diversioon ning näeb ta välja umbes nii:

Picture
Kui jõuluvana on nii paha ja ohtlik, siis peab talle vastupanu osutama, ning kes muu peaks seda teostama kui näärivana. Näiteks nii:
Picture
Ded Moroz vs Santa Claus
Näärivana suur rusikas sümboliseerib vene ütlust, et headus peab olema rusikatega. Kuusk aga osutab jõuluvana perverssele seksuaalsusele. Järgmisel pildil on näärivana juba Kalašnikoviga ja on selge, miks jõuluvanasid tuleb hävitada: nad on USA kodanikud.
Picture
Ning lõpuks pilt pealkirjaga "Sel ööl otsustas kuri Santa Claus ületada Venemaa piiri".
Picture
Kõige kummalisem nendel piltidel on see, et hea näärivana on nii verejanuline. Ta toob surma ja ilmselt naudib seda.

Idaslaavi folklooris on Moroz personifitseerituna kuri ja tappev vaim. Veel 19. sajandi keskel kirjutas Nikolai Nekrassov poeemi "Moroz punanina", kus metsavaim Pakane tapab lesknaise. Alles 19. sajandi teisel poolel hakkasid tekkima pseudorahvuslikud süžeed heast näärivanast. Selle kultus kujunes aga välja alles Nõukogude Liidus 1930. aastate teisel poolel, kuid see on eraldi põnev süžee, millest kunagi teine kord.

Praegu aga peatume viimasel teemal, mis seostab nääri- ja jõuluvana sokuga. Nääri- ja jõulusokku jooksid lapsed Eestis, ning see näärisokk ei olnud seotud okupatsioonivõimuga: jõulude ajal oodati vana, nääride ajal joosti sokku. Sellegipoolest on jõulu- ja näärisokk otseselt seotud vastavate vanadega. Ja siin näeme jällegi kahe, võib-olla isegi kolme mütoloogia kontaminatsiooni: ühelt poolt on tegemist Skandinaavia mütoloogiaga, Julbockiga, kellega on seotud ka selline traditsioon, et temast tehakse õlgkuju, mida hiljem põletatakse. Huvitav, et praeguses poliitkorrektses Rootsis, kus kardetakse, et jõuluvana võib kedagi solvata, on paganlik Julbock endiselt au sees.
Picture
Õlgedest julbock Stokcholmi vanalinnas
PictureAzazel koos patuoinaga
Teiselt poolt aga seostub Julbock patuoinaga, kelle kohta loeme Moosese 3. raamatust 5-22:

"Ja Aaron heitku liisku nende kahe siku vahel: üks liisk Issandale ja teine liisk Asaselile! Siis Aaron toogu esile see sikk, kelle liisk määras Issandale, ja  valmistagu see patuohvriks! [...] toogu esile elus sikk ja Aaron pangu oma mõlemad käed elusa siku pea peale ja tunnistagu tema peal üles kõik Iisraeli laste süüteod ja kõik nende üleastumised kõigis nende pattudes ja pangu need siku pea peale ning saatku see ühe kõlvulise mehe käe kõrval kõrbesse: sikk kannab enesega kõik nende patud tühjale maale; sikk lastagu kõrbes lahti!

Nagu Julbock, pidi ka see sikk hävima, kuid temaga koos hävisid kogu rahva patud.

Ning kolmas semantiline väli seob teda Bakchosega, kellel on ka omapärane seos sokkudega. Vrd järgnevat pilti jõuluvanast: ta ratsutab lumes siku seljas, kuid on riietatud ja kujutatud Bakchosena.

Picture
Jõuluvana (?!)

1897. aastal saatis 8-aastane Virginia O'Hanlon ajalehele "The Sun" oma kuulsa kirja küsimusega, kas jõuluvana on olemas, ning sai sellele veel kuulsama vastuse. Omalt poolt võin ainult lisada: on küll, Virginia, ja veel kuidas.
0 Comments

Kas hakkan hoosnikuks, nii nagu isa on

12/18/2015

4 Comments

 
Üldiselt ma oma blogis reklaami ei tee ja olen ära öelnud mitmele vastavale palvele. Kuid seekord teen erandi, kuna politoloogiamagistrant Karin Kuum võttis mult sõnad suust.

Olen ammu huviga jälginud, kuidas Reformierakond muutub järjest sotsialistlikumaks, eirates turumajanduse põhimõtteid (kõiksugused natsionaliseerimised ja riiklikud suurfirmad), samas kui SDE esitab üsna sageli parempoolseid seisukohti (näiteks Sven Mikseri kaitsepoliitilised vaated). Mõlemal poolel aga on need vaated ja teod vürtsitatud kõlavate, kuid ebasiiraste loosungitega. Olen nõus Karin Kuumaga selles osas, mida ta kirjutab Jevgeni Ossinovski kohta, mis aga puudutab Jürgen Ligit, siis pean tunnistama, et ta suutis mind üllatada, rakendades Eesti hariduses sotsialistliku põllumajanduse mudelit.
4 Comments

Miks Ossinovski nii teeb?

12/16/2015

16 Comments

 
Picture
Viimastel päevadel on minu käest korduvalt küsitud, miks Ossinovski (mõeldud on ministrit) nii teeb? Kas ta on päris lolliks läinud? Kas ta tahab lõhkuda valitsust, moodustada uue valitsuse Keskerakonnaga, on koguni väljendatud kartust, et ta teeb seda Venemaa mõjuagendina, loomaks Eestis putinimeelne valitsus.

Üldiselt pole ma Jevgeni Ossinovski usaldusisik ega hingetohter, nii et ma ei tea, mis tal täpselt hinges on ja võin ainult oletada. Ja seda oletust olen väljendanud suuliselt ning nüüd teen seda ka kirjalikult. Ei, ma arvan, et Ossinovski talitab väga targalt, küüniliselt, kuid targalt. Tema eesmärk on see, et sotsid väldiksid IRLi saatust. IRL on käitunud koalitsiooni pailapsena ja tulemus on see, et kõik valitsuse problemaatilised sammud ja otsesed ebaõnnestumised jagatakse avalikus arvamuses Reformierakonna ja IRLi vahel. Sealjuures saab IRL isegi suurema portsu, samas kui plusspunktid jätab RE tagasihoidlikult endale. See ei ole Ossinovski jaoks vastuvõetav stsenaarium ning ta lähtub erakonna huvidest. Küünilisus aga seisneb selles, et ta ühelt poolt seab erakonna huvid kõrgemale riigi huvidest, teisalt aga pole tema eskapaadid siirad. Valitsust ta lõhkuda ei taha (isegi kui tahaks, siis ikkagi praeguse Riigikogu koosseisuga hääled ei tule kokku).


Ossinovski eesmärk on olla valitsuses, koguni minister, samal ajal aga esineda meedias kui opositsionäär, kellel on kindlad ideed ja plaanid, kuid reaktsiooniline valitsus ei lase neid teostada. Ning ta on selles edukas, naiivsed kommentaatorid lähevadki õnge. Vrd nt värsket kommentaari:

Tiiu Kahar
14.12.2015 07:47
Nüüd asutakse Ossinovski kallale. kes on julge välja ütlema ja kellel on puhas südametunnistus. See ei meeldi valitsevale klikile, kes ei taha millegi eest vastutada, ainult oma tegusid õigustada.

Ja selliseid kommentaare on veelgi. Päris hea saavutus ka isiklikus plaanis: kuuluda korraga "valitsevasse klikki" ja selle õiglaste kriitikute hulka. Tegu on täpse arvestusega: politoloogina tunneb Jevgeni Ossinovski hästi Eesti valija psühholoogiat ja oskab sellega manipuleerida.
16 Comments

Yes, Virginia, there is a Santa Claus

12/16/2015

0 Comments

 
Imesid juhtub. Nagu ütles Gogol, harva, aga juhtub. Nimelt sain endalegi üllatuseks PUTi.
Picture
0 Comments

    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman