MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Larissa Volpert 85

3/30/2011

1 Comment

 
Larissa Volpert ja tema abikaasa Pavel Reifman olid mu vanemate sõbrad juba Leningradi ülikoolis õppimise ajal. Siiski alustaksin hoopis tema päritolust. Tema isa, Ilja Volpert, oli väljapaistev psühhiaater, kes oma praktikas kasutas keelatud psühhoanalüüsi ja hüpnoosi meetodeid. Ta oli suure filoloogi ja semiootiku Roman Jakobsoni klassivend ja hea sõber. Teine Larissa sugulane oli luuletaja Jossif Brodski, kelle ema perekonnanimi oli Volpert.
Erinevalt abikaasast, tuli Larissa Tartusse päriselt alles 1977. aastal, kui võitis TRÜ väliskirjanduse dotsendi konkursi. Enne seda töötas ta Pihkva Pedagoogilises Instituudis. Noorpõlvest saadik oli tal kaks kirge: prantsuse kirjandus ja male; esimesed tunnustused olid tal seotud nimelt viimasega. Viiekümnendate aastate lõpul oli ta mitmekordne NLiidu meister
Picture
 naiste males, kusjuures see on aeg, kui nii meeste kui eriti naiste males domineeris nn nõukogude koolkond. Ta oli ülemaailmses reitingus aastaid naismaletaja number kaks, kusjuures oli võitnud nii turniire kui matše mõlema tolleaegse maailmameistri Rubtsova ja Bõkova vastu. Medaleid erinevatelt võistlustelt oli tal nii palju, et ta poeg -- minu sõber -- vahetas hoovis väikse hõbemedali (nii nimetati teise koha autasu meeskondlikelt NLiidu meistrivõistlustelt) naela vastu. Medaleid oli nimelt kodus rohkesti, aga tal oli vaja midagi seina külge kinnitada, nii tundus talle, et see on päris hea äri. Volperti autasusid saab näha Tartu Ülikooli raamatukogus talle pühendatud näitusel. Mäletan hästi, kuidas ta võitis oma viimased NLiidu meistrivõistlused. Tema abikaasa oli juba pikemat aega tungivalt tal soovitanud malest loobuda, lõpetada see kahe tooli vahel istumine ja tegeleda tõsisemalt kirjandusteadusega. "Nagunii sa enam meistriks ei tule, saad mingi teise või kolmanda koha." Larissa vihastas niivõrd, et läks ja pani võistluse kinni. Hea näide perekonna toetuse tähtsuse kohta.
Kuid pärast seda loobus ta tõepoolest malest ja kuna tegi seda veel oma võimete tipul, oli tal aastaid parim reiting lõpetanud naismaletajate seas. Kui ma 1980. aastate alguses kohtusin juhuslikult Viktor Kortšnoi treeneriga (paraku ei meenu enam tema nimi), ütles too, et Larissa ei tulnud maailmameistriks ainult oma lollusest. Kui küsisin, kas ei käi see ka kõikide teiste mittemalemaailmameistrite kohta, vastas ta, et Larissal oli võimalus nii Bõkovat kui Rubtsovat tiitlimatšil võita, kuid ta ei viitsinud sellises matšis osaleda.
Oma comebacki tegi ta alles siis, kui Eestis algas võitluse taasiseseisvumise pärast ning selgus, et Eestis on olemas ka oma rahvusvaheline suurmeister. Ta hakkas aktiivselt mängima kohalikel turniiridel, märkides ise, et kõik noored tahavad võita rahvusvahelisest suurmeistrist vanamutti, ning tema reiting langes katastroofiliselt. Veel sellel aastal võitis ta Eesti ülikoolide meeskondlikud meistrivõistlused, kusjuures mängides edukalt meeste laual.
Kuid minu jaoks on Larissa Volpert siiski ennekõike kirjandusteadlane, kui jätta mainimata, et ta on üks vanimaid perekonnasõpru. Ning siin on märkimisväärne see, et ta juba üle 40-aastaselt sisuliselt muutis oma eriala (minnes prantsuse kirjanduselt üle võrdlevale kirjandusteadusele) ning kirjutas 70ndate lõpus -- 80ndatel mitu tähelepanuväärset teost, ennekõike Puškini seostest prantsuse kirjandusega. Oma teadusloomingut jätkab ta siiamaani ja üllitas möödunud aastal  kaks monograafiat.
Väärib märkimist ka tema ja ta abikaasa ühiskondlik positsioon. Nõukogude ajal olid nad võimudega sügavas opositsioonis (nn siseemigrandid). Perestroika ajal hakkasid aktiivselt võitlema demokratiseerumise ja Eesti taasiseseisvumise eest. 91. a augustiputši ajal, kui oli võimalus, et asi läheb ka Eestis üsna veriseks, avaldasid nad avaliku kirja Eesti iseseisvuse toetuseks, mis oli sisuliselt mitteformaalne avaldus Eesti kodakondsuse saamiseks. Kui temalt hiljutise Vene-Gruusia sõja ajal küsiti, kust peab tema meelest jooksma Eesti-Vene piir, vastas ta: "Loomulikult sealt, kus see on fikseeritud Tartu rahuga." Ja tema hääles oli kuulda metalli.


1 Comment

    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman