MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Rämpsallikad rämpsmeedias

11/29/2015

1 Comment

 
Picture
Poleks osanud karta, et ükskord olen sunnitud välja astuma sotside au ja väärikuse kaitseks. Ma ei tea, milline oli DELFI ajend, kui ta pidas võimalikuks avaldada Onksioni ja Toobali -- kahe süüdimõistetud kurjategija -- sõnumivahetuse, milles heidetakse varju nii SD erakonnale tervikuna kui selle liidritele. Kuna puudub portaali hinnang, siis võib arvata, et DELFI peab sellist allikat väärikaks ja usaldusväärseks. Ilmselt jagavad seda seisukohta ka anonüümsed kommentaatorid, kes kiirustasid sotse materdama.

Mul on, mida ette heita sotsidelele ja nende šampanjasotsialistidest liidritele ning mul on just üks selleteemaline kirjutis pooleli, kuid nüüd olen sunnitud hoogu maha võtma, praeguses kontekstis oleks see vale signaal. Selliste kaabakatega nagu need Delfi usaldusisikud pole mul midagi ühist.

1 Comment

Sooneutraalne eurokontrolör

11/27/2015

0 Comments

 
Huviga jälgin Juhan Partsi Euroopa Kontrollikoja liikmeks nimetamisega seotud sündmustikku. Kummalisel kombel on üks valitseva koalitsiooni erakond sidunud selle nimetamise hääletusega kooseluseaduse rakendusaktide osas. Kuna Parts hääletas "valesti", siis ei sobi ta sotside meelest sellisele kõrgele kohale. Kuidas Kontrollikoja liikme (sisuliselt audiitori) töö on seotud kooseluseadusega, on omaette küsimus, kuid antud juhul teeb asja huvitavaks hoopis miski muu. Sotside fraktsiooni erinevad liikmed, k.a erakonna esimees Jevgeni Ossinovski pahandavad, et Parts hääletas oma südametunnistuse järgi ega allunud kolmanda poole survele. Selline inimene ei sobivat kõrgele Euroopa kohale.
Picture
Mul on sellest loogikast väga raske aru saada. Mida Ossinovski arvab, kas Kontrollkoja liige peab loobuma oma põhimõtetest ja alluma ükskõik millisele survele või ainult sotside omale? Minu meelest demonstreeris Juhan Parts antud juhul järjekordselt talle iseloomulikku põhimõttekindlust. Sellest on raske aru saada poliitilistel tuulelippudel. Märkimisväärne osa sotside juhtfiguure on teiste erakondade jooksikud, nende hulgas ka Partsi teravalt kritiseerinud endised keskerakondlased Rainer Vakra ja Inara Luigas. Ent eriti huvitavad on Jevgeni Ossinovski sõnavõtud. Kas tõepoolest lõi Partsi väidetav ebapädevus majandusministrina välja just siis, kui ta hääletas kooseluseaduse rakendusaktide osas Ossinovskile mittemeelepärasel moel?

0 Comments

Terror ja sõda

11/14/2015

28 Comments

 
 "ISIS on kuulutanud Euroopale sõja!", "Kui see pole sõda, siis mis see on?" jne. Jah, sõbrad, IS on Euroopale sõja kuulutanud, kuid ei teinud seda eile, vaid rohkem kui aasta tagasi. Lihtsalt Euroopa ei tahtnud seda uskuda. Nüüd hakatakse. Aga mina, kes ma tollal seda avaldust tõsiselt kaalusin, olen praegu pigem kahtleval positsioonil. See ei ole sõda. Ei ohvrite arvult ega sõjategevuse mastaapidelt. See oli täpselt see, mis ta on: terroristide koordineeritud rünnak. Ja võidelda sellega tuleb mitte sõjaliste vahenditega, vaid intensifitseerides terrrorismivastast võitlust.

Kaks asja, mida praegu ei tohi teha.

Esiteks, paanitseda. Vastukäigud peavad olema kaalutletud, läbimõeldud, kiired ja halastamatud. Tooksin näiteks George W. Bushi tegevuse pärast kaksiktornide hävitamist. Sellal kui liberaalid unustasid äkki kogu oma liberalismi ja nõudsid verist arveteõiendamist moslemitega või ei tea, kellega veel (napilt Bushile kaotanud Al Gore rääkis tuumarelva kasutamisest, kui ei olnud veel teadagi, kelle vastu seda tuleks teha), siis Bush kohtus esiteks kohalike moslemitega, et nad maha rahustada, teiseks ei kiirustanud vastuaktsioonidega enne, kui asjaolud olid enam-vähem täpselt teada.

Teiseks ei tohi hakata endale tuhka pähe raputama, stiilis: ise oleme (variant: ise nad on) süüdi, sekkusime võõrastesse asjadesse (variant: torkisid herilasepesa). Rääkimata sellest, et tegemist on faktoloogilise valega, on selline hoiak väga halb ka psühholoogiliselt: antud sündmustes ei ole me kuidagi süüdi, nagu pole ka süüdi Pariisi kontserdi- või jalgpallimatši külastajad. Kui juba minna ajaloo sügavusse, siis põhiline asi, mida radikaalne islam ei saa andestada, ei ole sekkumine Süürias või Iraagis, vaid ristiretked (kas selle loogika järgi peaksid eestlased korraldama Saksamaal "õigustatud terrorirünnakuid"?). Islamistid nõuavad tagasi oma maid, mille hulka ei kuulu üksnes Iisrael, vaid ka suur osa Balkanimaadest ja Al-Andalus (selle all mõistetakse mitte Andaluusiat, vaid kogu Ibeeria poolsaart). Ajalooliste arvete arutamine oleks Pariisi terroriaktide kontekstis täiesti sobimatu.

Paari asja eest tahaks veel hoiatada. Esiteks, islamofoobia eest. Moslemid on selle terroriakti ühed ohvrid. Rõhuv enamik moslemeid on tõepoolest rahuarmastavad ja väärikad inimesed. Neid ei tohi solvata ega tõrjuda. Marginaliseeritud islamikogukond on potentsiaalne pinnas radikaalidele. Üldse tahaks tuletada meelde, et suurem osa islamistide ohvreid on moslemid ise ning Euroopa Liidus, mis on ilmalik moodustis, peavad tundma kõikide religioonide ja etniliste gruppide esindajad end võrdselt turvaliselt. Ja praegu on just moslemid haavatuim grupp. 

Moslemeid on maailmas üle miljardi, radikaale ja terroriste on nende hulgas tühine promill. Islami ja terrorismiga on aga oluline probleem. Nimelt, islam on totaalne religioon (NB! mitte totalitaarne! ma pean silmas, et islam ei ole üksnes usk, vaid ka juriidiline, sotsiaalne, dietaarne jne süsteem, kuhu kuulub kõik alates sellest, kuidas on kombekas riides käia ja lõpetades nt ka muusika kirjutamise reeglite ja luuletuste värsimõõtudega), kuid sellel ei ole keskust (eriti puudutab see sunni moslemeid, kes moodustavad absoluutse enamuse). Üks või teine vaimulik võib terrorismi hukka mõista, kuid nad leiavad alati endale vaimse juhi mingi šeigi, imaami või mulla näol -- kui ühed ütlevad, et õige islam on rahuarmastav, ütlevad teised, et just rahu tagamiseks on vaja uskmatud elimineerida. Mida aga ülemaailmne moslemikogukond (umma) on seoses terrorismiga tegemata jätnud, on autoriteetse fatwa väljakuulutamine. Tõsi, India moslemiliidrid kuulutasid välja fatwa ISISe vastu, kuid selle autoriteet Iraagis, Süürias ja Euroopas pesitsevatele terroristidele on nullilähedane. On aga märkimisväärne, et vaikivad kaks autoriteetseimat sunni moslemi vaimukeskust: Al-Azhari Ülikool Kairos (tuntud ka moslemivennaskonna alma materina) ja Medina Islamiülikool. Sealt on tulnud pigem segaseid sõnumid, mida võiks tõlgendada hoopis terrori toetusena. Ma arvan, et nende vaimsete keskuste autoriteetse arvamuse väljaütlemine oleks kogu islamikogukonna huvides.

UPD. Nagu öeldakse, peamine läks meelest ära. Terrori eesmärk on külvata hirmu. Kuid meil pole mingit põhjust terroristidega kaasa minna ja tõepoolest hakata neid kartma. Las kardavad ise!
28 Comments

Piirilepingust, Tartu Rahust ja okupatsiooni kahjunõuetest

11/8/2015

7 Comments

 
Piirileping Venemaaga on Eestile vajalik ja kasulik. Kõik muud arvamused tulenevad minu veendumuse kohaselt kas ebakompetentsusest või lausa eestivaenulikkusest, -- nii mõnigi kord transleeritakse otse Venemaa kõige eestivastasemate ringkondade seisukohta, et niikaua kui Eestil puudub piirileping, pole Eesti "päris riik". Ja just seda nad ei taha lubada. Muidugi on Eesti päris riik ka ilma Suur-Venemaa šovinistide loata, aga piirileping teatud määral tugevdab meie julgeolekut. Tõsi küll, väga vähesel määral, kuna meie lepingupartneril on omapärased arusaamad rahvusvahelisest õigusest (nimelt et siseriiklikud regulatsioonid on rahvusvahelistest lepingutest tähtsamad, aga siseriiklikut seadusandlust võib muuta päevapealt, nagu see juhtus Krimmi annekteerimisel). Ning kui neil on vaja, siis rikuvad ka kehtivaid lepinguid üldse ilma mingisuguse juriidilise põhjenduseta.


Teine küsimus aga on, kuidas ja mis tingimustel piirilepingu ratifitseerimise protsess läbi viiakse. Selles osas on mul karvane tunne, et Eesti kavatseb uuesti samale rehale astuda, nõustudes Venemaa tingimustega, et ratifitseerimise protsess peab toimuma paralleelselt. Riigikogu on juba korra piirilepingut ratifitseerinud, kuid Venemaa (loe: Putin) mitte üksnes jättis selle ratifitseerimata, vaid võttis oma allkirja tagasi. Isegi kui praegu parlamendid lepingu samaaegselt ratifitseerivad, sõltub Vene poolel see mitte niivõrd duumast ja ülemkojast, kuivõrd ühe inimese suvast. Ja see inimene on korduvalt oma suva üles näidanud. Nii et Eesti võib jälle jääda lolli olukorda. Minu meelest peaks seekord talitama nõnda, et Eesti alustab ratifitseerimisprotsessi siis, kui Vene pool on selle juba lõpetanud.

Samas tahan klaarida ühe arusaamatuse, mis on Vene propaganda mõjul paraku levinud ka Eestis. Nimelt et Vene pool võttis allkirja tagasi, kuna Riigikogu lisas lepingule omapoolse preambuli. See on kas arusaamatus või otsene vale. Piirileping on rahvusvaheline leping ja Eesti Riigikogu ei saa seal omapoolselt midagi muuta või sinna midagi lisada. Preambul lisati mitte piirilepingule, vaid eelnõule, mis saatis piirilepingu (loomulikult muutmata kujul) ratifitseerimisele. Seega oli tegemist puht siseriikliku dokumendiga, mis ei lisanud piirilepingule midagi ega võtnud sealt ka midagi ära. Mis aga puudutab allkirja tagasivõtmisest, siis juba ratifitseerimise käigus tulid Moskvast negatiivsed indikatsioonid. Riigikogu külastasid Riigiduuma välissuhete komisjoni liikmed ning kohtumisel Riigikogu väliskomisjoni liikmetega (milles osalesin ka mina) teatas delegatsiooni juht Kossatšov, et Venemaa jälgib tähelepanelikult ratifitseerimisprotsessi ja palju sõltub sellest, kas Riigikogu positiivne otsus tuleb ühehäälne või mitte. Samas teadis ta väga hästi, et Isamaaliidu fraktsioon hääletab vastu. Seega poleks preambulit, oleks leitud uus põhjus. Igal juhul Venemaa välispoliitika ei takerdu tavaliselt vaid protokolliliste peensuste taha.
Picture
Eestile on piirilepingut vaja, kuid praeguses poliitilises olukorras vajab seda ka Venemaa. Mitte üleliia, kuid siiski. Igal juhul ei tohi me piirilepingule tuua ohvriks oma põhimõtteid, maha vaikida Eesti okupatsiooni ja sellega kaasnenud inimlikku, moraalset ja materiaalset kahju. On väidetud, ja seda paraku ka ministrite tasemel, et kui me nüüd taaskäivitasime piirilepingu ratifitseerimisprotsessi, ei tohi Vene poolt ärritada ebameeldivate meeldetuletustega. Ma arvan, et mitte üksnes tohime, vaid nimelt peame, ja asi pole ärritamises, vaid pidevas mäletamises.

Nagu kokku lepiti, käsitleb piirileping vaid piiriga seotud problemaatikat ning üsna keerulise poliitilis-juriidilise ekvilibristika abil on püütud seletada, et tegemist ei ole Tartu Rahust loobumisega. Tartu Rahuga on aga kummalised lood. Tegemist on rahvusvahelise dokumendiga, kuid paraku opereeritakse Eesti poliitikas sellega vaid siseriiklikult. Mis puudutab välispoliitikat, siis Venemaa (konkreetselt välisminister Jevgeni Primakovi) nõudmise peale eemaldas 1995. aastal tolleaegne Eesti välisminister Siim Kallas selle mainimise piirilepingust. Kuid seda aktiivsemalt hakati seda kasutama sisepoliitilises võitluses, mis jällegi minu meelest on täiesti otstarbetu.

Mis aga puudutab kolme Balti riigi justiitsministrite allkirjastatud okupatsiooni kahjunõuete memorandumit, siis ehkki initsiaatoriks oli Läti pool, on just Eesti kontekstis see eriti asjakohane. Me kirjutame pragmaatilistel kaalutlustel alla piirilepingu Venemaaga, kuid samas anname selge indikatsiooni, et aegumatud kuriteod on tõepoolest aegumatud. Seda ei ole vaja vaid meile, aga näiteks ka Gruusiale ja Ukrainale. Ka nende puhul püüab Venemaa lähtuda loogikast "kes vana asja mäletab" jne. Samas aga kui vaja, siis tuletatakse meelde täiesti meelevaldseid asju, nagu see, et vürst Vladimir võttis ristimise vastu Krimmis või et venelaste salk aitas Bütsantsi basileusel sõdida praeguse Süüria territooriumil. Seega kui vaja, siis "kõik on meie!"
7 Comments

    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman