Jõululaupäeval, kui inimesed valmistusid suureks pühaks, ütles üles Margit Rennebaumi süda. Alati, kui sureb keegi minu õpilastest (see on iga õpetaja jaoks midagi loomuvastast, millega ei saa ja ei taha leppida), tunnen, et sureb osake minust.
Margit Rennebaum kuulub nende hulka, kes said osa sellest, mida praegu tavatsetakse nimetada vanaks EHI vaimuks, kõikide selle tugevate ja problemaatiliste joontega. Tema huviala võiks kõige laiemalt määratleda kultuurifilosoofiana, kuid sinna kuulusid ka soliidne ühiskonnateoreetiline pagas, teadmised keeleteadusest, semiootikast, võõrkeelteoskused jne. Põhjalikumalt tegeles ta Cassireriga ning tema tõlkes ilmus viimase raamat "Keel ja müüt", mis on varustatud ka tõlkija asjakohase järelsõnaga, samuti tõlkis ta Edmund Leachi "Kultuuri ja kommunikatsiooni". Margit oli tagasihoidlik ja hea inimene. Teda jäävad leinama abikaasa ja kaks last.
RSS Feed