Olen neljapäevani Prahas, külastan sealseid raamatukogusid ja pean loengu. Siin lühiannotatsioon.

Current trends in literary semiotics (Mihhail Lotman, Tallinn University, University of Tartu)

Although the Tartu Semiotic School started in 1960s with modelling literature, to be more precise, poetry, its later works focused on more general culturological themes. Recently also a vigorous biosemiotical direction has developed in Tartu. All this has marginalized the sphere of literary semiotics. Nevertheless, some important results in the sphere of literary semiotics have again influenced the landscape of general semiotics. The paper will dwell on the interrelationship between literature and language, while the notion of language is used in more general meaning than before.

Juba homme on Tallinnas kuulus itaalia ajaloolane ja semiootik Carlo Ginzburg ning algab kahepäevane inglisekeelne seminar. Detailsem Carlo Ginzburgi tegevusprogramm Tallinnas on siin ja siin.

Seminari programm on siin:
September 19, 2014 (open for public)

Venue: Tallinn University (Uus-Sadama 5), M-134
16:00–16:15  Introduction   Dr. Marek Tamm (Tallinn University)

16:15–17:15 Schema and Bias: A Historian’s Reflection on Double-Blind Experiments
Prof. em. Carlo Ginzburg (University of  California, Los Angeles)
17:15–17.45    Discussion
Venue: Tallinn University (Uus-Sadama 5), Atrium (3rd floor)

18:00–19:00    Public presentation of the Estonian translation of Carlo Ginzburg’s book No Island is an Island (Tallinn University Press, 2014)

September 20, 2014 (for registered participants)
Venue: Tallinn University (Uus-Sadama 5), M-648 
10:00–11:00   On Small Differences: Ekphrasis and Connoisseurship
Prof. em. Carlo Ginzburg (University of  California, Los Angeles)

11:00–11:40   History as Amplification
Mr. Hent Kalmo (Université Paris X-Nanterre)

11:40–12:20      Some Observations on the Semiotics of Space and Non-Space in the ‘Divine Comedy’ Dr. Ülar Ploom (Tallinn University) 

14:00–14.40      What Does the Estonian Werewolf History Tell Us  About the Thiess’ Trial?
Dr. Merili Metsvahi (University of Tartu) 

14.40–15:20      Towards the Semiotics of (In)sincerity
Prof. Mihhail Lotman (Tallinn University / University of Tartu)

15:20–16:00      Towards a History of Truth: Some Theoretical  Reflections and Medieval Examples
Dr. Marek Tamm (Tallinn University)

16:00–16:30      Concluding discussion

Tallinna konverents (Kuuendad Lotmani päevad) oli väga heatasemeline ja igati edukas. Oma ettekandest "Autor: elu pärast surma" tahan kirjutada eraldi.
Järjekordne konverents: sõitsin Krakowisse rahvusvahelisele semiootikaseminarile. Programm on siin.

Vt programmi Tallinna Ülikooli koduleheküljelt.
Kõik huvilised on oodatud.

19.-20. aprillil toimub Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, Tallinna Saal) võrdlevale värsiteadusele pühendatud rahvusvaheline konverents Frontiers in Comparative Metrics 2. In memoriam  Lucyllae Pszczołowskae. Konverentsist võtavad osa maailma juhtivad värsiteadlased Paul Kiparsky (USA), Nigel Fabb (Suurbritannia), Kristin Hanson (USA), Tomas Riad (Rootsi) jt. Võõrustame värsiuurijaid Hollandist, Itaaliast, Kanadast, Norrast, Portugalist, Prantsusmaalt, Rootsist, Soomest, Taanist, Tšehhist, USAst ja Venemaalt.
        Konverentsi peateemad on värsiteooria ja võrdlev meetrika, värsianalüüsi meetodid, uued suunad indoeuroopa ja soomeugri meetrikas, meetrika ja muusika, kirjalik ja suuline tekst, värss tõlkes.
        Konverentsi toetavad Eesti Teadusagentuur, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut ja Poola saatkond. Lähem info on kättesaadav konverentsi veebilehel. Esitletakse uut rahvusvahelist ajakirja "Studia Metrica et Poetica", mida saab kohapeal osta kirjastuse hinnaga.
        Kõik huvilised on oodatud ja sissepääs on vaba.             

The 6th Annual Lotman Conference at Tallinn University
Tallinn, 30 May — 1 June 2014
BIOGRAPHIA SUB SPECIE SEMIOTICAE

The Estonian Semiotics Repository Foundation is inviting submissions for the 6th Lotman conference at Tallinn University, 30 May – 1 June 2014. It is the tradition of our conferences to take inspiration from the scholarly legacy of Juri Lotman. This year the conference engages with Lotman’s texts that approach the problematics of (auto)biographical signification semiotically: “The Poetics of Everyday Behaviour in Eighteenth-Century Russian Culture“, “The Decembrist in Daily Life: Everyday Behaviour as a Historical-Psychological Category”, “Concerning Khlestakov”, “'Agreement' and 'Self-Giving' as Archetypal Models of Culture”, etc.

The possible topics include, but are not limited to:

• ·         Semiotic mechanisms in the production of (auto)biographical texts;
• ·         “Right to a biography” as a cultural code;
• ·         Poetics, mythology, and semiotics of everyday and public behaviour: genres, styles, plots, poetics, masks and personae;
• ·         Author’s life story as a cultural phenomenon; means and goals of the mythologisation of author’s life story;
  

• ·         Devices for constructing the biography of a fictional character; the role of characters’ biographical details in fictional texts;
• ·         Biography and hagiography: semiotics and poetics;
• ·         Autobiography and confession: semiotics and poetics;
• ·         The issue of reliability in (auto)biographical texts;
• ·         (Auto)biographical texts as operative elements in the semiosphere;
• ·         “Biographism” in the study of culture;
• ·         Biography of Juri Lotman: topical questions in recent research.

We are also interested in discussing the methodological aspects of large projects concerning biographies and life writing, such as: “Russian Literary Authors 1800—1917: Biographical Encyclopedia (Bol’shaya Rossiiskaya Entsiklopediya); “Right To a Name” (“Меmоrial” centre); “Estonian Life Stories and Oral History” and “Estonian Life Stories As Carriers of Cultural Memory” (Estonian Literary Museum); “China Biographical Database Project” and “African American National Biography Project” (Harvard University), as well as the experience of authors of scholarly biographies, editors of different biographical chronologies, etc.

Submissions:

The conference welcomes submissions in English and in Russian, the two working languages of the conference. The submissions should be sent via e-mail no later than 1 March 2014 and include:

• The title and a short abstract of the proposed presentation (up to 2000 characters with spaces)
• A short CV (name, surname, institutional affiliation, scholarly degree, description of scholarly interests — up to 2000 characters with spaces).

The organising committee will choose the presenters based on scholarly merit and thematic relevance for the conference.  The results will be announced via e-mail no later than 15 March 2014.

The submissions in English should be sent to Piret Peiker: [email protected]
The submissions in Russian should be sent to Tatjana Kuzovkina: [email protected]

Speakers shall be allocated 30 minutes in total: 20 minutes to deliver the presentation and 10 minutes for discussion.

Useful information:

The conference will take place in the Mare building of Tallinn University, 5 Uus-Sadama Street, 10120 Tallinn, Estonia.

There is no conference fee. All conference events are free of charge for the presenters. The conference cannot offer any grants for travel or accommodation. However, please do not hesitate to turn to us, if you need advice making your arrangements.

If you need a visa to travel to Estonia, please contact Mikhail Trunin: [email protected]

Organising committee of the 6th Lotman conference at Tallinn University:

Rein Raud (chair),
Мarina Akimova, Boris Egorov, Tatjana Kuzovkina, Mihhail Lotman, Vadim Parsamov, Piret Peiker, Igor Pilshchikov, Мaria Smorževskihh-Smirnova, Mikhail Trunin 

Konverentsil "Muusad tantsivad ringis" teen ettekande mängu rollist Juri Lotmani semiootilistes käsitlustes ja plaanin lõpetada mõningate teoreetiliste üldistustega, mis puudutavad kultuuri erinevaid valdkondi (alates sõjakunstist ja lõpetades kaunite kunstidega).
    Nii et järgmisel nädalal olen kahjuks ära. Loodan, et kui tagasi tulen, on õhkkond juba sõbralikumaks muutunud.

    EHI 25. sünnipäeva konverents „Eesti humanitaarne tulevik“
Kas Eesti humanitaarial on tulevikku? Kas Eestil ilma humanitaariata on tulevikku? Kas homse päeva teadus on eilse päeva tuletis? Kas rahvusriik vajab rahvuskultuuri? Mis on inimlik mõõde teaduses, keskkonnas, ühiskonnas?
    Neile ja veel paljudele teistele küsimustele püüab leida vastust Tallinnas toimuv konverents „Eesti humanitaarne tulevik“. „Kus on Eesti Nokia?“ küsis omal ajal president Lennart Meri ja Eesti meedia, visionäärid ja muud helgemad pead hakkasid kooris Eesti Nokiat otsima. „Kus on nüüd Soome Nokia?“ küsib selle peale üks konverentsi initsiaatoreid, TLÜ EHI prof. Mihhail Lotman. Ning jätkab: „Ajalugu ei tunne ühtegi näidet edukalt ja innovatiivselt toiminud ühiskonnast, kus oleksid nn pehmed ained unarusse jäetud. Ning vastupidi: kõikidel teadaolevatel revolutsioonidel teaduses ja tehnikas on humanitaarsed lätted. Euroopa ajalugu ei ole erand: näiteks tehniline läbimurre renessansi ajal tulenes humanitaarsest kultuurist ja humanistlikust ideoloogiast.“
    Konverentsi avab EHI direktor Hannes Palang, ettekannetega astuvad üles Mart Kalm, Tiina Kirss, Krista Kodres, Marju Lauristin, Anne Lill, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Rein Raud, Jaan Ross, Urmas Sutrop. Ettekannetele järgneb ühine arutelu. Konverentsi modereerib Marek Tamm.
    Konverents toimub kell 10-16 Tallinna Ülikooli Tallinna saalis.
    Lõunapausil, algusega kell 12 esitleb 3. korruse aatriumis TLÜ Kirjastus Johan Huizinga, Erwin Panofsky ja Norbert Eliase eestindusi.
    Olete oodatud!

Ei väsi imetlemast meie meediat. Pidevalt saab lugeda mingisuguseid parimal juhul teisejärgulisi asju, samas kui nii mõnigi oluline ja meid peaaegu et otseselt puudutav sündmus ei leia üldse kajastust või on kajastatud mingi kummalise nurga alt. Uudised Valdai foorumist olid  napisõnalised ja puudutasid põhiliselt kontekstist välja rebitud Putini ütlusi. Nii näiteks tegi ajakirjanikele ja netikommentaatoritele palju nalja Putini väide, et oleks Berlusconi homo, poleks Itaalia kohus teda süüdi mõistnud. Või siis et peaks reanimeerima Nõukogude Liidu kogemused rahvuspoliitika valdkonnas. 
    Kõiki neid asju ja palju muudki Putin tõepoolest ütleski. Kuid antud juhul ei ole isegi nii huvitav küsimus 'mida?', vaid 'miks?' Siin tuleb arvestada nii sündmuste kontekstiga (neist olulisemad on  omavahel nii vähe seotud nagu Moskva linnapea valimised ja Süüria kriis) kui ka auditooriumiga, kus tema kuulajate seas oli mitu prominentset välismaist riigitegelast ja arvamusliidrit.
    Valdai foorumil tähistas Putin oma topeltvõitu nii sise- kui ka välispoliitika valdkonnas. Tema kõnes olid varjamatud triumfinoodid, tema repliigid ümarlauas (laud polnud kaugeltki ümmargune: väike osa vestlejaid istus laval, teised all saalis) olid nii mõnigi kord selgelt mõnitavad. Kohalviibinud rääkisid, et endise Euroopa komisjoni esimehe ja Itaalia peaministri Romano Prodi seisund oli šokilähedane; tema kiitus endise Prantsuse peaministri François Filloni aadressil oli nii selgelt mõnitav, et ületas juba solvangu piirid.
    Samal ajal tulevad aga Kiievist kummalised uudised: Kreštšjatikul (see on Kiievi peatänav) olevat leitud keegi, kes sarnanevat Putiniga.

Suve lõpp on tavaliselt kuum aeg mitte üksnes õhutemperatuuri, vaid ka akadeemilise elu intensiivsuse seisukohalt. Augustis osalesin kolmel konverentsil, kusjuures kaks olid suured rahvusvahelised üritused. Neist esimene oli semiootika suvekool Käärikul, teine vene formalismi sajandale aastapäevale pühendatud kongress Moskvas.
Konverentsid olid erinevad, kuid mõlemad väga heal akadeemilisel tasemel. Kuid ma tahan praegu rääkida mitte teadusest, vaid õhkkonnast.

    Kääriku üritus oli kammerlik, ettekannete vahel oli aega ja ruumi diskussioonideks ning oli ka aega ja ruumi omavahelisteks vestlusteks ja üksinduses mediteerimiseks. Ja muidugi Kääriku nimi: legendaarsed suvekoolid 1960. aastatel, mis panid aluse Tartu-Moskva semiootikakoolkonna traditsioonile, olid kõigil meeles, ehkki peale siinkirjutaja ei viibinud seal osalejatest siis mitte keegi. Et välismaised külastajad olid väga rahul, on vähe öeldud. Mitu osalejat rõhutasid, et nad on lausa õnnelikud Käärikul. "See on paradiis maa peal," ütles mulle kaks korda üks Hiina professor. "Et in Arcadia ego," ütles Saksa semiootik Peter Grzybek, mis on topelttsitaat: semiootikaloolasena teadis ta suurepäraselt, et nii iseloomustas Tatjana Tsivian 1960. aastate semiootilisi kokkusaamisi Käärikul.

    Täiesti teine õhkkond valitses Moskvas. Kui Kääriku suvekool oli kulutuste poolest väga tagasihoidlik, et mitte öelda askeetlik, siis Moskva kongress oli toretsev. Külalised pandi korraldajate kulul luksushotelli, konverents ise toimus kahes eliitkõrgkoolis, kusjuures Kõrgem Majanduskool kuulub ka Vene valitsuse patronaaži alla ning nii Vladimir Putin kui ka Dmitri Medvedev on olnud selle külastajate seas.
    Käin Moskvas viimastel aastatel üsna harva ning iga kord näen suuri muutusi. Seekord rabasid mind kõige rohkem moskvalaste väsinud ja lausa rusutud näod. Kolm aastat tagasi, kui ma viimati seal käisin, oli samamoodi räpane, kuid linn oli kuidagi lõbus ning tänavatel kohtas rõõmsaid ja tegusaid inimesi. Nüüd oli kõik kuidagi hall ja trööstitu. Kohtusin tuttava kirjaniku M.V.-ga, kes ütles, et tõepoolest, kaks aastat tagasi "keerati hapnik kinni" ja mitte üksnes intelligentsi hulgas, vaid tavainimesed tänaval on tülpinud ja lootuse kaotanud. Ja muidugi mustus. Eliitülikoolide ruumid, mis kuuluvad Moskva kinnisvara kõige luksuslikumasse ossa, lagunesid ja isegi need osad, mis olid uued, olid kuidagi räpakad.
    Ning veel üks asi, millele ma vanasti tähelepanu ei pööranud, aga mis pidi Moskvas alati olema: lombid. Vihma ei ole olnud mitu päeva, kuid nii kõnni- kui ka sõiduteel on mingisugused haisvad vedelikukogused. Veidi guugeldades leidsin, et Moskva ongi oma lompide poolest kuulus: on lausa fotonäitused Moskva lompides, on kunstnikud, kes on loonud Moskva tänavate lompidele pühendatud maalisarju jne. Tahes-tahtmata tuli meelde Pelevin, kelle Tšapajev viskas koni lompi, milles peegelduv öine taevas lausa plahvatas, ning lausus selle peale midagi sellist: "Ei ole midagi ülevamat kui tähistaevas jalge all ja Immanuel Kant meie sees." Ei tea, kas Moskva lompidel on samuti sügav eksistentsiaalne tähendus?