MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Uus ajakiri

4/26/2014

4 Comments

 
Picture
Lõime koos Igor Pilshchikovi ja Maria-Kristiina Lotmaniga uue rahvusvahelise inglisekeelse ajakirja, mis on pühendatud värsiteaduse ja poeetika probleemidele. Esimene number on ilmunud ja esitletud Tallinnas toimunud värsikonverentsil. Esialgsed vastukajad ajakirja sisu kohta on väga positiivsed, kuid eriti tõstetakse esile ajakirja aktuaalsust. Pärast mitme projekti lõpetamist on see praegu ainus sellisel tasemel oma valdkonna ajakiri maailmas. Oleme uhked selle üle, et ajakirja kolleegiumis nõustusid osalema juhtivad maailma värsiteadlased.
        Oleme tänulikud Tartu Ülikooli kirjastusele ja selle peatoimetajale Ivo Voldile, ilma kelle entusiastliku suhtumiseta poleks see projekt teoks saanud.
        Tegu on open access ajakirjaga ning selle leiab aadressilt www.tyk.ee/smp.
4 Comments

Ilukirjanduse lugemise kasulikkusest

8/14/2013

20 Comments

 
Picture
Venemaa opositsiooni üks liidreid, eelseisvate valimiste Moskva linnapeakandidaat Aleksei Navalnõi hoiatas juba kaks nädalat tagasi, et tema vastu sepitsetakse hulgaliselt provokatsioone. Nii juhtuski. Ta sattus kõikide erakondade massiivse rünnaku alla, kusjuures just Jedinaja Rossija (tema põhivaenlane) hoiab end varjus. Küll on teda süüdistatud rassismis ja vene natsionalismis (Jabloko), küll korruptsioonis ja ebaseaduslike materjalide omamises (Spravedlivaja Rossija). Kuid avalöögi andis liberaaldemokraatliku erakonna esimees Vladimir Žirinovski, kes teatas, et Navalnõid rahastatakse välismaalt ning prokuratuur avastaski välismaalt tulnud annetusi.

Picture
"Me hindame positiivselt, et peaprokuratuur leidis Navalnõi kampaania välismaise finantseeringu. Me kahtlustasime seda alati. Tal on avatud arve juba 1990. aastal, kui ta stažeeris Yale'i ülikoolis. Seal ta ka värvati, nagu Nemtsov, Kasjanov, Rõžkov, Kasparov. [...] Seepärast hakkame me nõudma, et kohtuotsus toimuks ruttu, et alustataks kriminaalasja [...] Kas see ei näita, et kõik see on organiseeritud CIA poolt?! Riigidepartemangu poolt?! USA saatkonna poolt Moskvas?! Pool maailma aitab Navalnõid! [...] Asi otsekohe kohtusse, kohtuotsus -- võtta maha valimistelt ja saata kolooniasse. Sinna Hodorkovski juurde. [...]

Picture
Vot kümme aastat, nagu Hodorkovski, hakkab istuma, tuleb välja 2023, kui tuleb. [...] Tal pole vaja mitte valimistele minna, vaid vangi. Vot see on tema saatus: istuda vangis nagu Hodorkovski. Ja Hodorkovskile peab osaks saama kolmas karistusaeg. Tema, nagu krahv Monte Cristo, peab istuma igavesti. Ja surema seal. Ja maetama vangla kalmistule. Samuti Navalnõi."
Seda sisukat intervjuud on mõttetu kommenteerida, juhiks tähelepanu vaid viimasele eskapaadile. Dr. Freud rõõmustaks selle üle kindlasti. Kui Vladimir Žirinovski mäletaks Dumas' teost, siis teaks ta, et Edmond Dantès, kes pääses vanglast ja naases tagasi krahv Monte Cristo nime all, maksis karmilt ja veriselt kätte kõikidele oma vaenlastele. Ilmselt alateadlik hirm sellise võimaluse ees põhjustaski Žirinovski lapsuse.

Aga mis puudutab Venemaa poliitilisi arenguid ja Navalnõi perspektiive, siis see on liiga tõsine jutt, et seda siin riivamisi käsitleda.

20 Comments

Raamatu(te) esitlus

4/23/2013

1 Comment

 
Picture
Eile tuli trükist minu raamat Brodsky poeetikast. Mõned teemad jäid käsitlemata, nendest teen võib-olla lähiajal mõned eraldi postitused.
1 Comment

Komöödia - jumalik ja inimlik

6/9/2011

13 Comments

 
Picture
Dante Jumaliku komöödia I osa tõlke avaldamine on kindlasti suursündmus eesti kultuurilaval. Tõlkija Harald Rajamets on pühendanud sellele tööle aastakümneid ning paraku lõppes ta elutee enne seda, kui ta teose lõpetada jõudis. Paradiso viimased laulud pidi tõlkima väljaande kommentaator Ülar Ploom, kes pühendas Dante teosele aastaid.
Tagasihoidlike ja töökate inimeste mahukat tööd võttis retsenseerida kõmuline meediategelane Linnar Priimägi, kes leidis, et tehtu ei kõlba kusagile, eriti kommentaarid. Et aga mitmesajaleheküljelisest kommentaariumist tal vigu leida ei õnnestunud, on ta sunnitud neid ise tegema. Piirdun vaid kahe näitega ühest lõigust. Jumalikku komöödiat iseloomustab ta järgmiselt: "Tegu on eeposega, mille mõttekaim ülesanne tänapäeval on toimida kui „pedagoogiline poeem”, keskaja värssentsüklopeedia."

Picture
Ei hakka norima väga kahtlase arusaama üle teose põhiülesandest, kuid see, et ta nimetab komöödiat eeposeks, osutab tõelisele lüngale retsensendi hariduses. Analoogiline fopaa on ütluses:
"Harald Rajametsa seekordses eestinduses on kasutatud Shakespeare’i viisikjambi". Erinevalt retsensendist teadis Rajamets loomulikult, et Shakespeare kunagi sellist läbinisti 11-silbilist värssi ei kasutanud. Rajamets võtab itaalia endecasillabo, riimist loobumist püüab aga kompenseerida jambilise kadentsiga.
Ega vist tegelikult Linnar Priimägi ei kavatsenudki teost tõsiselt analüüsida. Tema kirjutisel on nagu tavaliselt kaks eesmärki. Esiteks, oma eruditsiooni demonstreerimine, kuid viimasest jääb paraku vajaka. Teiseks, selge vihjamine, et küll tema juba teeks seda asja paremini. Kui viitsiks. Ja kui oskaks. Ja veel, kui tunneks asja.

13 Comments

21. saj. raamatupood.

3/28/2011

0 Comments

 
Ameerika raamatupoed meeldivad mulle väga. Kui olin 1993. aastal Stanfordi ülikoolis, võisin veeta tunde ülikooli raamatupoes, kus sai lugeda uusimat kirjandust, mis ei olnud veel raamatukokku jõudnud. Eriti tugev oli kontrast nõukaaegsete raamatupoodidega, kus vahel ei tohtinud koguni ise raamatut võtta, vaid tuli küsida müüja käest, rääkimata siis sellest, et saaks seda koha peal lugeda. Seal aga puutusin esimest korda kokku raamatupoodidega, kus on ostjate jaoks spetsiaalsed tugitoolid ja isegi lauad, kus sai ennast mõnusasti sisse seada. Pealegi on igas suuremas poes ka kohvik. Praegust lugejat see eriti ei üllata, kuna parimates Eesti raamatuärides on see samuti, siiski, vaid vähestes tohib raamatut kohvikusse kaasa võtta. Ent tollal oli kultuurišokk suur. New Yorkis olles (1996) külastasin pidevalt erinevaid raamatukauplusi, kasutatud ja vanaraamatu seisukohalt on see tõeline eldoraado, üks bukinistlik äri teise kõrval. Eriti meeldis mulle viiekorruseline Barnes&Noble'i pood Lincoln Centeris.
Nii läksin Cambridge'is (mis teadagi asub Massachusettsis, erinevalt sellest teisest, mida märgitakse Cambridge, England) pärast jalutuskäiku Harvardis ülikooli raamatupoodi,
Picture
mida kolleegid mulle soovitasid. Olin pettunud: pood on suhteliselt väike (lisaks esimesele korrusele vaid kelder, kus müüdi kasutatud raamatuid). Ma ei saanud üldse aru, miks mulle soovitati just seda raamatupoodi, kui küllaltki lähedal oli viiekorruseline (paraku ka mitte eriti hea). Kuid, nagu selgus, on Harvardi raamatupoe põhimagnet raamaturobot nimega Paige M. Gutenborg (sic!), mis trükib teile viie minuti jooksul välja raamatu 3,6 miljonilisest varamust, nt kuuluvad sinna kõik raamatud, mis on Google Books'is kättesaadavad, aga ka teistest
Picture
andmebaasidest. Ma rõhutan, et tegemist ei ole raamatute kopeerimisega, vaid trükiga, robotist väljuv eksemplar on tiraaži osa. Piiranguid on vaid kaks: väljastavad raamatud on pehmekaanelised ning trükitud ökoloogilisele paberile. Ei saanud kiusatusele vastu panna ning ostsin selle, mida mul praegu kõige rohkem vaja läheb: käsiraamatu lohevõitlusest, maksis $40. Muidugi, Amazonis oleks see olnud $35.49, kuid esiteks lisanduksid siia saatmiskulud, siis ooteaeg, siis kusagile järele minemine -- siin tehti see mulle viie minutiga.
Raamaturobotit peetakse perspektiivseks suunaks ning alternatiiviks e-raamatutele. Selgus, et järjest rohkem inimesi, kellel on ka e-raamatu lugerid olemas, eelistavad siiski traditsioonilisi.
0 Comments

Vestlusring Rahva Raamatus

3/13/2011

0 Comments

 
Teisipäeval 15. märtsil kell 17:00  räägime Viru Keskuse Rahva Raamatu kaupluses Marek Tammega avatud vestlusringis hiljuti ilmunud raamatust "Jalutuskäigud Lotmaniga". Lähem info siit.
Picture
0 Comments

Grix: keele sünd luule vaimust

3/12/2011

0 Comments

 
Minu noorem vend Grigori on üks originaalsemaid inimesi, keda ma tunnen. Juba lapsepõlvest saadik oli tema põhitegevus teha midagi muud. Tal oli suur kaasasündinud muusikaanne, mida mina -- andetu inimene -- siiralt kadestasin (ei saanud sisse muusikakooli tšelloklassi). Grigoril nagu mu isal ja tema õel, helilooja Inna Obraztsovalgi, oli absoluutne kuulmine ja ta õppis Tartu Muusikakoolis viiulit. Sõna 'õppis' peaks vist kirjutama jutumärkidesse, õigem oleks öelda, et viilis või saagis (viilis tundidest ja saagis viiulit), ning tema õpetajad olid sügavas hämmingus, kuidas absoluutse kuulmisega inimene nii lühikese ajaga absoluutselt kaotab igasuguse kuulmise. Selle eest armastas ta kirglikult joonistada, kuna aga seda ta katastroofiliselt ei osanud  (pere parim joonistaja oli siinkirjutaja tagasihoidlik isik), siis seda huvi vanemad ei toetanud. Kuid Grigori näitas üles talle üldiselt mitteomast visadust ja tegi suuri edusamme: astus Tartu Kunstikooli ja lõpetas selle (suurest kadedusest unustasin igasuguse joonistamisoskuse). Juba Pallases õppimise ajal selgus aga, et kunst Grigorit eriti ei huvita. Tema uus kirg on jälle muusika, ent seekord mitte klassikaline, vaid elektrikitarr. Vaat see hobi ajas juba meie isa tõsiselt marru, kuna Grigori ei saanud põhimõtteliselt harjutada teisiti kui maksimumtugevuse peal. Isa korrutas kurvalt, et üle kõige armastab ta vaikust (tema lemmikmuusikapala olevat "Paus suurele sümfooniaorkestrile" -- eriti kui dirigent on hea), aga sõjas pidi ta teenima suurtükiväes, pärast sündisid pojad, ent see lärm, mida tekitab Grigori, on tema kirstunael. 
    Pärast Grigoriga juhtunud õnnetust ei saanud ta enam kitarri mängida ja kvalifitseerus ümber puhkpillidele. Kuni avastas endas luulekuradi. Aastate jooksul tegi ta mitmeid katsetusi ja püüdis neid nii mõnelegi pereliikmele ette lugeda, viimasel ajal ka meiliga edasi saata. Mõned lõid vedelaks, teised -- ja mina nende hulgas -- näitasid üles meelekindlust ja ei lubanud. 
    Seletuseks peab mainima veel üht Grigori spetsiifilist joont: ta räägib võõrkeeles. St mitte selles keeles, mis on temale võõras, vaid selles keeles, mis on võõras tema kuulajale. Venelastega räägib ta kas eesti keeles või mujalttulnutega inglise keeles (pigem siiski wanna be inglise keeles), kui ka see number ei lähe läbi, siis räägib tugeva eesti aktsendiga vene keeles (proovis seda ka minu peal, kuid kui ma keeldusin kuulamast, siis selgus, et oskab ka ilma aktsendita). Seevastu minu laste ja lastelastega -- viimased vene keelt üldse ei oska -- räägib ta ainult vene keeles ja -- oh imet -- ilma aktsendita. Aga tema tõeline leivanumber on võro keel, kusjuures seda eelistab ta rääkida just nimelt nende eestlastega, kes seda hästi ei oska. Paraku aga selgus viimasel ajal, et võro keel ei olegi nii eksootiline asi, luuakse selle grammatikat ja sõnastikku ning see on juba nagu päris keel. Kuid Grigori ei alistunud. Nagu ta teatas, nüüd läheb ta oma loomingus üle hoopis Tartu keelele, mis õnneks pole veel kodifitseeritud. Nüüd see ongi tema emakeel -- keel, milles ta mõtleb, räägib ja luuletab.
Picture
Viimaks jõudis tema looming trükivalgusesse ning Grigori korraldas isegi uhke presentatsiooni talle ainuomases stiilis. Autor informeeris mind teatud kurbusega, et raamatus on paraku paar trükiviga, ning isegi ütles, millised. Kuid et Tartu keeles ortograafilised normid puuduvad, ei jäänud mulle hästi meelde, kumb oli vigane, kas see, mis ta ütles alguses, või see, mis ta ütles hiljem.
Pean ütlema, et ma sellist luulet ei armasta, lihtsalt ei ole minu tüüpi. Kuid ehk on see siis pigem minu enda viga (äkki närib mind jälle hoopis kadeduseuss). Tean aga täpselt, et on inimesi, kellele see kogu meeldib, ja nende ring ei piirdu Grigori üsna laia tutvuskonnaga. Kõik see sundis mind vaatama seda kogumikku hoopis teise pilguga: mitte vennaliku, vaid kultuurisemiootilisega.
Tavapärane kommunikatsioon seisneb selles, et kõneleja püüab kuulajale edastada mingisugust informatsiooni, mis tema meelest on uus või oluline või need mõlemad. Kuid see pole ainus kommunikatsioonitüüp. Nn faatiline funktsioon seisneb selles, et kõnelemise puhul ei ole oluline resultaat, vaid protsess ise, mis liidab kõnelejat ja tema kuulajaskonda. Kuid võib olla ka vastupidine situatsioon: eraldav kommunikatsioon, salakeelte kasutamine. Teatud vanuses -- teismeeas ja eriti tüdrukutel -- on see väga levinud suhtlemisviis. Grigori oli aga varajasest lapsepõlvest saadik huvitatud salakeeltest. Tuleb meelde selline episood, kui suvitasime Suhhumis, siis poisid hoovis rääkisid gruusia keeles. Mida Grigori (tollal viieaastane) tajus salakeelena ning hakkas minuga rääkima saksa keeles (lapsepõlves olime kolmkeelsed: vene, saksa ja eesti keel).
Hiljuti lõpetasin ühe suure inglisekeelse artikli, kus püüdsin muuseas näidata, et loomuliku keele poeetiline ja metakeeleline funktsioon on omavahel tihedalt seotud. Tegelikult osutavad sellele juba üsna selgelt nii Roman Jakobsoni kui ka Vladimir Toporovi ja Calvert Watkinsi teosed: grammatikaline traditsioon tekib refleksioonist luulekeele, mitte tavakõne üle. Selles mõttes ei ole sugugi juhuslik, et suur osa kultuurkeeltest said alguse luuleloomingust (Dante ja itaalia keel on ehk kõige markantsem, kuid sugugi mitte unikaalne nähtus). Kes teab...

0 Comments

    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman