MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Erapoolik sissevaade Riigikogu valimiskampaaniasse

2/20/2015

6 Comments

 
PictureSeekord lähevad K-erakonna reklaamid üle igasuguse piiri
Kuna kandideerin ise Riigikokku, ei pretendeeri minu alljärgnevad märkused mingisugusele objektiivsusele. Vastupidi, nad pretendeerivad subjektiivsusele ja aususele. Ning ütlen kohe välja, et kui keegi tahab siin näha kibestumise tunnuseid, siis ta ei eksi.

Olin enne otsustanud, et aktiivset kampaaniat ei tee, ega taha ka praegu teha, kuid selle valimiskampaania käigus selgunud tendentsid ja jõujooned on murettekitavad. Käib valijate lollitamine ja mingisugune ülepakkumismaraton: kes pakub rohkem raha kätte, kes parimat pensioni, kes kodanikupalka, kes muud träni ja nänni. Ajakirjandus ja arvamusliidrid aitavad sellele kaasa. Hiljuti lugesin arutlust teemal "isamaalisus tuleb täis kõhuga", umbes nii, et armastan emmet ainult siis, kui annab kommi, aga kui ta on hädas, saagu ise hakkama.

PictureUued jõud kartellierakondade vastu
Ma ei taha kuidagi nõustuda sellega, et valija on rumal ja abitu ning teda tuleb patroneerida. Arvan, et iseseisvuse perioodil on sirgunud vaba ja otsustusvõimeline põlvkond, kes väärib palju asjalikumat ja sisukamat diskussiooni ning seda ka loosungite tasemel. See muide käib kõikide erakondade kohta, k.a IRL; meil on täiesti ok valimisprogramm, kuid meie reklaamikampaania kohta ma seda paraku öelda ei saa.

Maksu-, haldus- ja riigireformid on tähtsad ja pakilised. Kuid need ei tohi varjata meie aja põhiprobleeme. Ja neid on kolm (või siis, kui soovite, ühe ja sama probleemi kolm tahku):

    1. julgeolek
    2. julgeolek
    3. julgeolek


Kõigel muul on mõtet ainult siis, kui punktid 1-3 on tagatud.


1. Kaitsevägi vajab rohkem ressursse. Me oleme uhked selle üle, et saavutasime taseme 2% SKPst, ja mõned julgemad arutlevad isegi 3% üle. Kui me aga võrdleme kas või Venemaaga, kus ainuüksi ametlik kaitsekulude määr on 4,1% SKPst, ent kus on säilinud NSVL praktika peita kaitsekulusid teistesse valdkondadesse (nagu teadus või masinaehitus, aga ka sotsiaalvaldkond), siis Eesti näitajad ei ole enam nii muljetavaldavad.

Näen siin mitut ohtu. Ehkki isegi sotsid ei räägi enam kaitsekulutuste piiramisest ja raha suunamisest selle asemel hoopis sotsiaalvaldkonda, on sellised tendentsid olemas. Kuid mitte ainult rahapuudus ei ole ohuks kaitseväele. Reformierakonna pikaajaline idee asendada ajateenistus palgasõjaväega, mis, tõsi küll, tänu Ukraina konfliktile on summutatud, kuid mitte ära unustatud, on suur julgeolekurisk. Kogu see ideoloogia, et riigikaitse on teenus, mida saab sisse osta, on ülimalt väär ja ohtlik. Veel ühest siin peituvast ohust räägime punktis 3. Riik püsib iseseisvana ainult siis, kui selle kodanikel on vankumatu tahe oma iseseisvust kaitsta.
Picture
"... ja veel me lubame, et igal oinal tuleb oma mihklipäev!"
2. Meie julgeoleku oluliseks tagatiseks on meie liitlased, integreerumine Euroopa ja transatlantilistesse struktuuridesse. Kui endine kaitseminister Urmas Reinsalu soovis Eestisse USA sõjaväebaasi, siis mitte üksnes Keskerakond, vaid ka praeguse võimuliidu juhtpoliitikud (nt sotsidest Marianne Mikko ja Reformierakonnast toonane eurosaadik Kristiina Ojuland ning endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots) pidasid sellist ettepanekut täiesti kohatuks. Elu õpetab, antud juhul Putin.

Praegune USA administratsioon andis meile väga olulise toe ja garantii. Samas aitavad liitlased ainult neid, kes on esiteks valmis ise end kaitsma ja teiseks sama solidaarsed liitlaste suhtes. Eesti kaitseväelaste osalemine missioonides oli ja on väga oluline faktor meie usaldusväärsuse tõstmisel liitlaste silmis. Seepärast on ohtlikud sellised üleskutsed (isegi kui nad teenivad üksnes valimiskampaania retoorilisi eesmärke), mis õõnestavad meie suhteid Euroliidu või USAga. Tõsi, ükski vastutustundlik erakond sedalaadi üleskutsetega ei esine, küll aga on selles mõttes aktiivsed Keskerakond ja EKRE (on veel marginaalsemaid jõude nii poliitspektri paremal kui vasakul poolel, mis ei vääri siin eraldi analüüsi). Eriti tahaks EKRE puhul rõhutada, et nende üldsõnaline valimisplatvorm, mis lubab riigikaitset tugevdada, ei mõju usutavalt, kuna kõrvuti seisvates lausetes välistatakse osalemine Euroopa Liidu kaitseprogrammides ja taotletakse NATOlt kiiremat appitulekut konfliktiolukorras. Ei saa korraga olla "euroskeptik" (mida nii mõnigi EKRE juhtfiguur on enda kohta deklareerinud) ja loota liitlastelt mõistmist ja valmisolekut appi tulla.

3. Meie julgeoleku põhiline tagaja ei ole ressursid ega liitlased, vaid Eesti kodanikkond. Igasugune vaenuõhutamine sotsiaalsel, rahvuslikul, religioossel ja muul põhjusel on ohtlik ja täiesti vastutustundetu. Nt meie meedia üldistavalt halvustav suhtumine moslemitesse on ebaõiglane. Pean siin silmas ennekõike Eestimaal elavaid tatarlasi, aga ka asereid jt. Minu jaoks on väga olulised mälestused Eesti taasiseseisvumise ajast, kui Eesti tatarlased olid kõikidest teistest rahvusvähemustest kõige aktiivsemad iseseisvuslased. Ma arvan, et nad väärivad tunnustust ja ergutamist, aga mitte halvustamist ja marginaliseerimist. Tuleb teha selgelt vahet nendel, kes on siin elanud põlvkondi, integreerunud Eesti ühiskonda ja jagavad meie konstitutsioonilisi väärtusi, ja uustulnukatel, kes on meie ühiskonnas jäänud võõrkehadeks ning lojaalsed ehk hoopis mingile teisele riigile või vaenulikule liikumisele. Öeldu ei käi ainult moslemite kohta.

Keerulisem lugu on venelastega. Nendest (sugugi mitte väike) osa on paraku eestivastaselt meelestatud. Ja see on suur julgeolekurisk. Kuid veel suurem osa on meelestatud neutraalselt ja arvestatav osa on Eesti patrioodid. Seda näeme eriti noorte seas. Siin tuleb väga tunnustada Eesti kaitseväge, mis on osutunud kõige efektiivsemaks integratsioonimehhanismiks. Võib tunduda paradoksina, et ajateenistusse lähevad vene rahvusest noored entusiastlikumalt kui eestlased. On rumal ja ohtlik hakata Eesti kodanikke solvama nende päritolu pärast. Jürgen Ligi ettevaatamatu ütlus tegi palju kurja. Et seda kuidagi mahendada, nimetasin ma (tunnistan, et veidi ülepakutult) Jevgeni Ossinovskit eeskujulikult eestimeelseks kodanikuks. Minulgi on Jevgeni Ossinovskile mõningad etteheited, kuid taandada probleem päritolule ei näita üksnes halba poliitilist maitset, vaid ka lühinägelikkust. Pealegi oli Jürgen Ligi üks põhilisi palgaarmee ideolooge. Kas ta kujutab aga ette, mis rahvusest oleks palgaarmee põhikontingent Eestis? Ja kui usaldusväärsed oleksid nad Eesti riigi jaoks, kui neid samal ajal pidevalt solvatakse nende päritolu pärast? Äkki jäävadki uskuma, et peaksid olema lojaalsemad oma päritolumaale?
Picture
Mõni irvhammas arvab, et Eesti kaitsevalmidus piirdub mütsiga löömisega. Allikas: http://www.gunmanforum.com/index.php?showtopic=10512
Võtame kokku. Kaitseväe arendamine peaks olema nende valimiste üheks prioriteediks. Ei tohi lubada ühtegi sõna ega tegu, mis seaks kahtluse alla meie pühendumise kohustustele, mis meil on oma liitlaste ees võetud: kui me tahame rohkem saada, peame olema valmis ka solidaarselt rohkem andma. Ühiskonna sidusus on alati tähtis, kuid selle aktuaalsus tõuseb eriti ärevatel aegadel. Igasugune vaenuõhutamine ja ühiskonna lõhestamine tuleb peatada.

Öeldu ei tähenda, et me peame paanitsema ja tegelema hüsteeriliselt üksnes riigikaitsega. Sellised asjad ei tugevda, vaid nõrgendavad. Me peame pühendunult tegema oma igapäevast tööd ja parandama ühiskonna funktsioneerimist kõigil tasanditel.
6 Comments
2/20/2015 07:55:27 pm

Valija pole rumal, kuid tema meelt on kerge segadusse ajada.
Ma mäletan eurosaadikute valimistel oma mõtteid avaldanud kodanike arusaamist neist valimistest. Nad suhtusid sellesse kui kohaliku omavalitsuse ja riigikogu valimisse. Hakati hämama palkade tõstmisest ja muudest kohalikest probleemidest, mis tegelikkuses polnud kusagilt otsast seotud eurosaadikute tööga.

Kaitseväe ressurside osas olen pigem seda meelt, et olemasolevat tuleks oluliselt mõttekamalt ära kasutada. Pärnus koliti pataljon mitu korda ümber, enne kui lõpuks kogu krempel kinni pandi (samal ajal lastakse lennujaamal, mis on tegelikult üpris oluline osa meie infrastruktuurist, lihtsalt ära mädaneda) . Sama on tehtud piirivalvega. Üldse on tuttavad piirivalvurid (osalt veel PPAs tööl) tugevalt kurtnud ühendasutuse ebaefektiivsuse üle. Piirivalve oli iseseisva asutusena väga tugev ja hästi organiseeritud asutus. Ühendamisega muudeti küll politsei institutsiooni veidi tugevamaks, kuid supp üldises plaanis muutus oluliselt lahjemaks. Samas tasub märkida, et ka PPA võimekus on lühikese ajaga märgatavalt langenud. Kuuldavasti pole organisatsioonisisene kultuur just kiita hetkel.

Jürgen Ligi poolt välja öeldud ideed võtavad minul küll kerged judinad peale, eriti arvestades kui kogenud ministriga on tegu. Puhtalt juba sellepärast pole isiklikult pea kümme aastat julgenud reformierakonna poole mitte vaadatagi. Ja selles suhtes on teil õigus, et kodanike kaitsetahteta on see kõik mõttetu.

Liitlaste kohapealt olen nõus. Siiski ei maksa segamini ajada EL ja NATOt. EL institutsioonides toimuvate protsesside vastasus (mille kaudsetes mõjudes euroopa poliitikale näen olulist ohtu) ei tähenda tingimata NATO või euroopa ühtsuse vastasust, kuigi EKRE retoorikast see nii tihti ka paistab. EL on organisatsioonina üpris fragmenteeritud ja skisofreeniline ning sellele lootma jääda oleks puhas patt. See muidugi ei tähenda, et me ei peaks euroopa riikidega häid suhteid hoidma. Pigem rangelt vastupidi.

Kodanikkonnas ei näe ma *kõige* olulisema probleemina inimeste vastandumist (see toimub igas ühiskonnas teatud määral nii või naa) vaid konkreetset rahulolematust Eesti riigi ideega. Ka väga erinevaid inimesi on võimalik ühise eesmärgi nimel võitlema panna kui see eesmärk on nende mõtteis eluliselt olulise tähtsusega. Oht on just selles kui Eesti kodanik ei näe enam praeguse riigi kadumises tagasipöördumatut traagikat. Iisrael on tugev, sest *kõik* selles riigis mõistavad, et ühtegi teist varianti ei ole. Ka olematute ressursidega on sellisel juhul midagi võimalik teha.
Ja sellega me jõuamegi otsapidi Eesti enda demokraatia teemale. Kui võimukandja hakkab tundma põlgust juhitavate/teenindatavate üle, siis võib organisatsiooni lugeda täielikult läbikukkunuks, sest see laseb käiku protsessi, mille viimane etapp on lõhestumine/enesehäving. See toimub umbes järgnevalt: põlgus->juhtide isolatsioon->tagasiside puudumisest tulenev ülereageerimine (ka üleregulatsioon)->hallatavate demonstratiivne vastuhakk->tsensuur (valuläve ületamine)->plahvatus. Seda ma olen osades organisatsioonides oma silmaga näinud. Kusjuures lahkuminek saab olema ülimalt kibe. See on miski, mida me ei saa endale ealeski lubada.

Karikatuuri puhul tahaksin välja paar olulist möödapanekut. Türgi ei vaata vihaselt Saksamaa poole (pigem siis Kreeka poole) ega vastupidi ja Saksamaal peaks tegelikult relva asemel olema harjavars. Selle uudisega olete ilmselt isegi mõnevõrra kursis.
Esialgu võib ju tunduda kergelt naljakas aga samas oli üpris masendav kui sain vastava olukorra kohta kinnitust ka ühelt saksa sõjaväelaselt. Ta kurtis, et armee rahastust on järjepidevalt kärbitud ja tuulde lastud. Ta ise oli teinud avalduse, et teda kantaks üle teise väeossa, sest tema enda komandör oli käed üles visanud ja üldse loobunud igasuguste asjade korraldamisest.
Pidage meeles, et see kõik toimub tingimustes, kus Ukrainas on praktiliselt võttes sõda ning Eesti piiril segatakse side signaale ja teostatakse ilmselt laiapõhjalist pealtkuulamist. Sisuliselt võttes nö. 'hübriidsõda' juba käib meiega.

Ega nende valimiste raames polegi muud öelda kui et vaja on mitteapologeetseid realiste, vahet pole kuhu neid poliitilisel spektril jaotatakse.

Reply
Juhani
2/20/2015 09:35:47 pm

Eestivastaselt meelestatud venelaste julgeolekuriskiga toimetulekuks ei tohi lubada enda sees vaenu tundmist või
nende halvustavate nimedega nimetamist, las nad nimetavad eestlasi tsuhnaadeks vmt.
M.Luther King: "Darkness cannot drive out darkness; only light can do that. Hate cannot drive out hate; only love can do that."
Viisakus ja halbade nimede mitte kasutamine tähendab, et käitutakse rahulikult, EV vastastel
ei saa lubada domineerida ja kuigi kahjuks alluvad nad ainult jõule, siis see jõud võib olla viisakas.
Endised vangid üritavad jõuga võtta nii lugupidamist kui dominantset positsiooni.

Eesti ajakirjandus tundub sisaldavat vähem ratsionaalsust, kui näiteks Soome YleX raadio.
Eesti raadios arutatakse emotsionaalselt poliitikute poolt välja öeldud arvamuste üle, soomlased arutavad teemast;
eestlased arutavad või armastavad soiguda praktiliselt iga tund poliitika ja eesti poliitikute teemadest,
soomlased räägivad elust või asjadest.
Autos raadiot kuulates tekib eestlase mõttemaailmast masendav pilt. Iseseisvust ei ole, (ajakirjanduse) rahvuslikuks hobiks on
poliitikute (mõtte)peeru nuusutamine ja siis haisu teemal soigumine.
Julgeoleku alus on rahva iseseisev ja ratsionaalne mõtlemine,
kaitsetahet on näha Ukrainat ründavates Venemaa vabatahtlikes.

Julgeolekule on vaja, et Eesti kodanikud oleks iseseisvamad, ratsionaalsemad ja seega vähem juhile järele jooksvad.

Reply
ckrabat link
2/21/2015 04:08:44 pm

Selle teema all ma natuke küll siiski iriseks. Ma olen nõus, et julgeolek on prioriteet, kuid ei ole nõus, et see sõltub tankide arvuks. Kõige tugevam julgeolekugarantii on tugev ja korras riik, kus inimestel (ja teistel liikidel) on hea elada. Ukraina on siinkohal hea näide, sest tänaste sündmuste põhiline allikas tuleb riigis valitsenud bardakist, mitte sellest, kas riik kulutas piisavalt ressursse kaitseväele. Kui eraldada rohkem ressursse kaitseväele, siis mille arvelt? Sisejulgeoleku? Sotsiaalsete garantiide? Msajandusliku heaolu? Hariduse? Muide, kõige rohkem eraldab SKP-st sõjalise eelarve peale Põhja-Korea, kas see on ideaalriigi mudel?
Pigem seisneb lahendus tõepoolest olemasolevate ressursside otstarbekas kasutamises.
See "palgasõjaväe" ja ajateenistuse vastandamine on populistlik ja rumal, sest üks ei asenda teist. Küsimuse all on pigem riigikaitse alase väljaõppe andmine elanikkonmnale, milles peaks olema point. Kindlasti ei saa ajateenistust arendada kutselise komponendi nõrgendamise arvelt. Ajateenistuse eesmärk on siiski väljaõpe, kuid peavad olema sellised üksused, mis suudavad kriisidele võimalikult varakult reageerida ja seda ka sisejulgeolekus, sest politseil on paraku suuremad võimalused ja volitused kui kaitseväel võimalikult varakult sekkuda ja suur leek algab tavaliselt väikesest leegist.
Eesti julgeolekunarratiiv valmistub paraku väga üheselt Talvesõda vol.2-ks, mis on juba iseenesest julgeolekuoht ja annab võimalikule vastasele palju vabamad käed. Sihtgrupp arvab, et meie julgeolek on tagatud siis, kui ostame suure ja ilusa tanki, mida on uhke paraadidel demonstreerida, sest suur tank on palju uhkem kui väike tank (vt Harju loogiline filmist Malev), aga mis sellest tankist kasu, kui ta ootab lagedal soos vaenlase rünnakut, ikka veel, kui vastane on läinud ümber soo?
See NATO jt usaldatavuse on samuti teema, mida mina parema meelega ei puutuks. Julgeolekuoht on see, kui teatud NATO artiklite kehtivuses ise kaheldakse, sest tõestada saab ju ainult praktikas ja kas tõe kriteeriumite väljatoomiseks tuleks provotseerida sõda? Paraku on artiklite olemasolu juba ise julgeolekugarantii, see lapsed ongi heidutus, sest ega vastane ju ka ei tea, kas nad toimivad või mitte, aga kui me ise nende kehtimisse ei usu, miks peaks temagi uskuma.

Reply
ML
2/21/2015 09:40:31 pm

Siin on vist mingi arusaamatus, minu meelest pole mul kusagil juttu tankide arvust (isegi kui nad on väga ilusad). Minu meelest oligi mu põhipoint korras ühiskond ja sellele tuginev riik. Ma pooldan totaalkaitse kontseptsiooni, paraku on sellel kontseptsioonil Eestis rohkesti paljasõnalisi toetajaid, kuid tegudeni ei jõuta. Hübriidsõjas oleks väga oluline ühelt poolt Kaitseliidu roll ja teiselt poolt politseiväed. Selliseid üksusi Eesti kaitsevägedes on, kuid neile ei pöörata kaugeltki piisavalt tähelepanu.
Mis aga puudutab ressursse (mille arvelt?), siis just haldus- ja riigireform peaksid vabastama märkimisväärselt vahendeid (ma ei räägi juba sellest, et see oleks ka ühiskonnale ja riigile väga tähtis). Nt vähendaksin ma ministeeriumide arvu nelja võrra ning olen veendunud,et riigi võimekus sellest ei kahaneks, vaid hoopis tõuseks.

Reply
ML
2/21/2015 09:41:10 pm

Muide, lugesin Teie blogi ja tundub, et meil on palju rohkem ühis- kui lahkarvamusi.

ckrabat
2/22/2015 02:02:28 am

Ma Teid otseselt praegu milleski ei süüdistagi. Oma postituses pidasingi silmas rohkem selliseid populaarseid arvamusi, mida võidakse valimiste ajal esile tõsta, aga populaarne arvamus ei ole alati ilmtingimata see kõige targem arvamus :)
Sellega, et meil on palju rohkem ühis-, kui lahkarvamusi, ma olen muidugi nõus.
Tankid ma võtsin lihtsalt kujundlikuks näiteks, sest millegipärast räägitakse neist palju, aga selle juures unustatakse ära, mida see endaga kaasa toob sh väljaõpe, hooldus, võimalik kasutegur muude puudujääkide juures jne. Aga tankide ümber on ehitatud narratiiv nagu sõltuks neist meie julgeolek. Kõige suurem julgeolekugarantii on meile ikkagi korras riik. See on meie kõige suurem erinevus võrreldes Ukrainaga, v-olla isegi suurem kui NATO liikmesus.
Totaalkaitse on sisuliselt seesama, mida nüüd nimetatakse moodsamalt laiapõhjaliseks riigikaitseks, sellest räägiti palju, aga selle juurde jõuti praktikas alles peale aprillimässu, kui äkki avastati, et kaitseliit ja politsei ongi olulised, mõneti isegi olulisemad kui kaitsevägi.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman