Mu eelmine sissekanne resoneerub hästi luuletajast ühiskonna- ja poliitikategelase (:)kivisildniku nõudmisega lollus ühiskonnast tulise rauaga välja põletada, mis sai mitusada entusiastlikku vastust.
Suurepärane. Mul ka lollusest juba kõrini. Mõtleme nüüd pisut, kuidas seda teostada. Ilmselt tuleks luua mingisugune riiklik amet (loomulikult oma koosseisu ja eelarvega), mis tegeleks lolluse tuvastamise ja selle tulise rauaga välja põletamisega. Elu läheb kohe sisukamaks.
Siiski tundub mulle, et see ei lahenda kõiki meie probleeme. Labasus käib mulle ka pinda. Võiks lisaks moodustada ka ametkonna (samuti oma koosseisu ja eelarvega), mis tegeleks labasuse tuvastamisega ja selle väljasöövitamisega. Veel parem.
Oh, aga kahe silma vahele jäi veel kurjus. Sellega tegelemine nõuaks südamlikkuse komiteed või koguni ministeeriumi, mis tuvastaks ja peksaks jämeda malakaga kogu kurjuse välja.
Ma arvan, et point on selge. Ka kõiki teisi ühiskonna probleeme võib lahendada sarnases võtmes. Aga et maksumaksja raha mitte liigselt raisata, võiks kõik need ametid ühendada üheks superametiks, mida võiks nimetada Tarkuse, peenetundelisuse ja armastuse ministeeriumiks.
Vaat siis alles hakkab meil peenike elu. Kuid üks asi jääb mul siiski südamele kripeldama. Ma kardan, et selle ministeeriumi töö tagajärjel ei saaks me enam lugeda härra (:)kivisildniku üllitisi. Sellest oleks mul kahju: päris pullid on teised.
Suurepärane. Mul ka lollusest juba kõrini. Mõtleme nüüd pisut, kuidas seda teostada. Ilmselt tuleks luua mingisugune riiklik amet (loomulikult oma koosseisu ja eelarvega), mis tegeleks lolluse tuvastamise ja selle tulise rauaga välja põletamisega. Elu läheb kohe sisukamaks.
Siiski tundub mulle, et see ei lahenda kõiki meie probleeme. Labasus käib mulle ka pinda. Võiks lisaks moodustada ka ametkonna (samuti oma koosseisu ja eelarvega), mis tegeleks labasuse tuvastamisega ja selle väljasöövitamisega. Veel parem.
Oh, aga kahe silma vahele jäi veel kurjus. Sellega tegelemine nõuaks südamlikkuse komiteed või koguni ministeeriumi, mis tuvastaks ja peksaks jämeda malakaga kogu kurjuse välja.
Ma arvan, et point on selge. Ka kõiki teisi ühiskonna probleeme võib lahendada sarnases võtmes. Aga et maksumaksja raha mitte liigselt raisata, võiks kõik need ametid ühendada üheks superametiks, mida võiks nimetada Tarkuse, peenetundelisuse ja armastuse ministeeriumiks.
Vaat siis alles hakkab meil peenike elu. Kuid üks asi jääb mul siiski südamele kripeldama. Ma kardan, et selle ministeeriumi töö tagajärjel ei saaks me enam lugeda härra (:)kivisildniku üllitisi. Sellest oleks mul kahju: päris pullid on teised.
RSS Feed