MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Krimmi "referendum": naasmine rodina rüppe

3/16/2014

1 Comment

 
Kunstil on ühiskonnas täita mitu funktsiooni ning Tartu-Moskva semiootilise koolkonna seisukohalt on neist üks olulisemaid prognostiline. Kui Aristotelesest lähtuvas esteetikas on kunst oma loomuselt mimeetiline, jäljendades elu, siis Juri Lotman rõhutas selle modelleerivat funktsiooni, kusjuures eriti tähtsad on need mudelid, mis realiseeruvad kunstiteose loomise järgselt. Matemaatik Vladimir Uspenski nimetas seda Lotmani paradoksiks: mitte üksnes kunst jäljendab elu, vaid ka elu jäljendab kunsti.
        Viimasel ajal on Venemaa sotsiaalmeedias tohutult populaarsust kogunud kunstnik, kes esineb Vasja Ložkini varjunime all (pean vist ükskord temast pikemalt kirjutama). Tundub, et tema pildid ja laulud on teravalt päevapoliitilised, kuid nad on loodud tükk maad varem ning artist ise väidab, et joonistab ja maalib üksnes oma alateadvust.
        Seoses Krimmi "referendumiga" on eriliselt populaarseks saanud tema alljärgnev pilt. Putinlik propaganda ei väsi rõhutamast, et Krimm on põline Vene ala ja tegu pole separatismiga ega lahkulöömisega, vaid hoopis koju naasmisega. Niisiis: "Tere tulemast koju!"
Picture
Allikas: http://vasya-lozhkin.ru/ Teemat on referendumiga seoses edasi arendatud, vrd http://voronz.in.ua/sites/default/files/imagecache/imgcash-fotofrog-main/images_fotofrog/SiberiaUA1_0.jpg
1 Comment

Tänavamaalid ja graffiti Tartus

9/24/2011

8 Comments

 
Tänavamaalid on linna kaunistuseks, need on kooskõlastatud vastavate instantsidega, kunstnikud saavad nende eest tasu ning linnaelanikud vaatavad ja rõõmustavad. Vrd nt Tartu Ülikooli "marksumaja" küljel postkaardi reproduktsiooni ja Linnaraamatukogu seinakujundust:
Picture
Picture
allikas: lj.rossia.org/users/r_l/3230322.html#cutid1
Graffiti aga on huligaansuse liik ning paljudes riikides kriminaalselt karistatav, nii mõneski riigis on spetsiaalsed politseiüksused, kes tegelevad graffitiloojate takistamise ja püüdmisega.
Picture
lj.rossia.org/users/r_l/3230322.html#cutid1
Graffitikunstnik ei kooskõlasta oma tegevust kellegagi ning graffitifilosoofia on rajatud väljendusvabaduse põhimõttele, mis on demokraatliku riigikorralduse jaoks väga oluline, kuid antud juhul satub vastuollu näiteks omandiõiguse jt juriidiliste sätetega, graffitil on alati mingi mässulisuse või vähemalt allumatuse maik juures. Graffiti jaotatakse laias laastus kaheks: need, millel on esteetiline väärtus, ning need, millel see puudub.

Picture


    On selge, et arvuliselt domineerivad teised, kuid on siiski olemas tõelisi kunstnikke, kelle teostel on suur esteetiline väärtus. Vist kõige kuulsam graffitilooja on kunstnik, kes figureerib Banksy varjunime all.
    Banksyl on palju järgijaid, üks nendest tegutseb ka Tartus. Vrd Tammsaare ja Tundmatu kujutisi, mis oma kompositsioonilt ja stiililt meenutavad nt Banksy kuulsat Hitchhikerit.






(allikas: lj.rossia.org/users/r_l/3230322.html#cutid1)

Juhiks tähelepanu mitte üksnes heale tehnikale, vaid ka mõlema pildi vaimukale ideele. Siiski, kõige teravmeelsem on minu meelest järgmine miniatüür:
Picture
8 Comments

Hollandi flöödiorkester Noblessneri valukojas

7/17/2011

0 Comments

 
Picture
Jorge Caryevschi
Peaaegu juhuslikult sattusime naisega Hollandi flöödiorkestri kontserdile Noblessneri valukojas ning kogesime üle pika aja tugevaimat muusikaelamust. Hollandi flöödiorkester (looja ja dirigent on Argentiina taustaga Jorge Caryevschi) on unikaalne ansambel, mis koosneb 22 eri flööte mängivast muusikust. Esimest korda nägin ja kuulsin elavas esituses subkontrabassflööti. Orkestri võimalused, selle mängu diapasoon ja värvikus on muljetavaldavad. Kui Palestrina “Agnus Dei” (“Missa Papae Marcelli”) kõla oli orelilik, kuid värvikam ja kuidagi lennukam kui orelil, siis Pärdi “The Beatitudes'i” esitus kõlas otsekui sümfooniaorkestrilt. Seevastu Erkki-Sven Tüüri “Passion” demonstreeris eri flöötide võimalusi.

Orkestri repertuaaris prevaleerivadki ühelt poolt renessansi ja baroki ning teiselt poolt kaasaegsete heliloojate teosed, viimastest nii mõnigi on kirjutatud spetsiaalselt sellele orkestrile. Kui vestlesin pärast kontserti orkestri dirigendiga, ütles ta, et selline valik ei ole juhuslik. Romantikud ja viini klassikud orkestrile hästi ei sobi. Näiteks Mozart kõlaks sellises esituses liiga pehmelt ning seetõttu valibki ta jõulisemat ja kargemat muusikat.

Jorge Caryevschi on suurepärane suhtleja ning püüab oma kontserdil saavutada dialoogi ka verbaalsel tasandil (antud kontserdil kujunesid need siiski tema monoloogideks) ning tema kommentaarid olid väga omal kohal. Üks šokeerivam ja provokatiivsem teos oli kindlasti Jacob ter Veldhuisi “Jesus is coming”. Veldhuis kasutab tavaliselt elava esituse taustal eelsalvestatud materjali, antud juhul koosnes see imiku häälitsustest ja tänavajutlustaja hakitud sõnadest. Sattudes peagi pärast 9/11 New Yorki, salvestas helilooja tänavaprohveti jutluse, kes seletas, et kõik see polnud niisama, vaid Jumal karistab Ameerikat pattude eest. Jutluse refrään oli “Jeesus on tulemas”. Veldhuisi sõnum on, et kõik fundamentalismid on sarnased ja inimvaenulikud.
(Ehkki ka mina ei armasta fundamentaliste, on viimase väitega raske nõustuda: üks positsioon on “me oleme patused, seepärast Jumal karistab meid”, sootuks teine “te olete patused, sellepärast me peame teid tapma.”)

Kontserdi teine osa oli dirigendi sõnade järgi katarsis, mis kulmineerus Duarte Lobo “Verbum caroga” ning haakus hästi Palestrina avapalaga ja andis kogu kontserdile renessansliku raamistiku. Kontserdis osales Nargenfestivali koor Martin Sildose juhatamisel.

Noblessneri valukoda pakub kontserdi jaoks huvitavat keskkonda – industriaalne miljöö kontrasteerub üllatavalt hea akustikaga. Ainukesed laidusõnad tahaksin öelda korraldajatele, kellel jäi eeltöö suurel määral tegemata: ei linnas ega internetis polnud kerge leida informatsiooni  haruldase kontserdi kohta. Kuid võib-olla olid sellel ka positiivsed tagajärjed, kuna juhuslikku publikut oli kontserdil vähe ning kui vabandasin dirigendi ees pooltühja saali pärast, ütles ta, et publik on ka nagu kunst: kvaliteet on kvantiteedist palju olulisem. Ta oli väga rahul publiku ja selle kaasaelamisega.
0 Comments

Kunst ja seksism: sooline võrdõiguslikkus Itaalia moodi

4/21/2011

0 Comments

 
On huvitav vaadata kultuurimälestisi ja kunstiteoseid nö vale, anakronistliku vaatenurga alt, st sellise vaatenurga alt, millest teose loojad ei osanud aimatagi, nt otsida Homeroselt või Shakespeare'ilt ökoloogilisi probleeme jne. Eeskujuks on siin muidugi marksistlik kunstikriitika, mis lääne ühiskonnas taas populaarsust kogub: kogu maailmakultuuri pärand on vaadeldav ekspluateerimise ja klassivõitluse nurga alt. Ka feministlik kriitika näitab üles märkimisväärset leidlikkust, projitseerides tänapäeva probleemistikku kas või antiikühiskonda. Alljärgnev on minu tagasihoidlik panus sellesse valdkonda.
Firenzes Piazza della Signorial on eksponeeritud hulganisti maailmaklassikasse kuuluvaid skulptuure, enamasti muidugi mehed (šovinistlikest sigadest skulptorid -- ise mehed -- eelistavad meeskangelasi). Siiski üks valdkond on õnneks soolises mõttes tasakaalustatud: vaid kahes skulptuuris on kujutatud mõrvaakti.
Picture
See on üks Cellini kuulsamaid skulptuure, tõeline meistriteos, mis kujutab Perseust dekapiteeritud Medusaga. Nagu teada, viimane oli nii kole elukas, et ainuüksi tema vaatamine kivistas. Mis mind alati on hämmastanud Benvenuto Cellini Medusa juures, on see, et juveliirist skulptor ei raatsinud valada koledat nägu ja Medusa on Perseusest vaat et ilusam, vrd tema teost arhailise kujuga:
Perseuse tapatööd tasakaalustab Juudit, keda skulptor Donatello tabas hetkel, kui see tõstis noa Olovernese pea mahalõikamiseks.
Picture
Ei tea, kas tegu on meessolidaarsuses või milleski muus, kuid tema Juudit on eriti koleda näoga, aga Olovernes pigem süütu kannataja (üldiselt peetakse seda skulptuuri ebaõnnestunuks -- muidugi Donatello mastaabis). Jutt on aga praegu mitte esteetilistest väärtustest, vaid et Piazza della Signoria kujundajad hoolitsesid vähemalt selles osas soolise võrdõiguslikkuse eest.
Edaspidised arutlused võiksid viia meid poliitika ja eetika pärusmaale. Mõlemad -- nii Perseus kui Juudit -- on oma rahva kangelased, kes päästsid suurest hädast. Sellegipoolest, mõlemad olid petised ja kaabakad ning ei võitnud oma vastast ausas võitluses, vaid tabasid neid une pealt (Perseuse puhul on siiski ka teisi versioone). Veel võiks arutleda selle üle, et tegu ei ole reaalsete, vaid mütoloogiliste personaažidega (üheski assüüria allikas ei leidu Olovernese nime ja Nebukadnetsari sõjaretk juutide vastu oli edukas, ta vallutas Jeruusalemma ja hävitas templi).
Picture
Kuid Piazza della Signorias näeb veel midagi õpetlikku. Need, kes hoiavad end genderliku problemaatikaga kursis, teavad, et Rio de Janeiro ühes eeslinnadest on seadustatud kolm sugu: mees-, nais- ja trans- (vastavalt sellele on ka kolm erinevad wc-d). On vist selge, et pildil olev olend ei ole teretulnud naiste tualetti, kuid kumb ülejäänudest valida, ma ei tea.

0 Comments

    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman