Konverentsid Eestis ja Poolas

6/3/2014

Tallinna konverents (Kuuendad Lotmani päevad) oli väga heatasemeline ja igati edukas. Oma ettekandest "Autor: elu pärast surma" tahan kirjutada eraldi.
Järjekordne konverents: sõitsin Krakowisse rahvusvahelisele semiootikaseminarile. Programm on siin.

2 Comments

Arvi

6/7/2014 05:40:00 am

Isiklikult ootaksin "vahepealsete institutsioonide" tärkamist (kui neid muidugi juba olemas ei ole, oma lollust tuleb alati kahtlustada), mis jääksid akadeemiliste ülikoolide ja rahvaülikoolide vahele või külge.

Akadeemiline ülikool mulle ei meeldi, olen isiklikult kahel erialal seda nuusutanud, ühe ristsed sain bakas kätte, teisega sügan magistrit hetkel, ka jah, eri ülikoolides. Ma ei tea, kas see on "Bologna press" või mis, aga igatahes raamatutesse-artiklitesse süvenemiseks aega ei jää. Ma tunnen selgelt, et mu haridus jäi Akadeemiate ja paljude huvitavate raamatute lugemise maale enne ülikooli, neid paljusid nimesid, mida seal kohtasin, mis on nn tänase hetke tippargipäev, ülikoolis paljusid ei kohtagi. Siin (ülikoolis) on sihuke formaalne hakkimine ja "eriliseks institutsiooniks" tuleb nimetada kraadi kaitsmisi, kus "vana head sõbrad" omavahel kokku saavad ja masohistlikult tümitama hakkavad. Üle huulte tulevad kaunis ilusad sõnad: "ma ei ole Teie tööd küll lugenud, aga"... jne. Ei meeldi mulle see värk kuidagi. See meenutab jutte vanglasüsteemist, kus noorele vabanejale antakse selline tutakas tagumikku, et ta iial tagasi ei mõtleks tulla. Kõik muu jutt kaunis selle ümber kõrgharidusest... taandub muusse uttu väga kiirelt.

Konverents on muidugi akadeemilise hariduse kõrgem mäng, sinna ma kaasa ei trügigi. Tore on Tarmo Kulmari ja teiste huvitavaid hääldusi kuulata, kuid ikkagi, kui teemas ise sees ei ole, siis palju kasu (teemalollile) ei anna.

Aga ikkagi, need vahepealsed. Midagi meenutab seda ööülikool, targad ajakirjad ehkki enamasti "valdkonnasegased" meil, raamatud, kuid kus inimesed koos käivad, seltse on? Või tuleks säärased luua?

"Vita brevis" oli ka säärane institutsioon (ehkki ilma elava tagasisideta), kahjuks põrgulikult lüheldane. Olen siiani neid korduvalt üle vaadanud. Aga jah, juurde ei teki. Raud vist kusagil kommenteeris, et ERR ei taha, ei ole vaatajaid. Mis viga aga oleks asju netti panna. Ja mitte nii "formaadilisi" asju, vaid neid, mis on vabamad ja pikemad. Kas siis asi on ainult rahas või on puudu initsiatiivist. Samas, väärtusliku inimese väärt aega ei julge ka raiskama keegi ilmselt minna.

6/10/2014 03:58:52 am

Jah, see on oluline probleem. Teadus, eriti humanitaaria valdkond, peab ennast populariseerima. Kahjuks ka inglise meediaruumis näeme üsna korralikke populaarseid saateid loodusteaduste valdkonnast, kuid kui jutt on humanitaariast, on see tavaliselt alla igasugust kriitikat: iidsed tulnukad vms. Erand on mõned sarjad History kanalil, kuid kahjuks filoloogia kitsamas tähenduses on enam kui puudulik. Muidugi mõnikord saab materjale leida youtube'ist, kuid ka pigem filosoofia ja ühiskonnateaduste vallast kui nt keeleteadusest. Pealegi on tegu enamasti loengutega, mitte näiteks diskussioonidega.
Vita brevis oli tõepoolest hea algatus ning autor Rein Raud nägi sellega palju vaeva (minu roll oli pigem tagasihoidlik, midagi taustalaulja taolist). Kahju, et Eesti avalik-õiguslik televisioon leiab aega ja vahendeid kommertsliku sisuga saadeteks, kuid mitte sellistele asjadele nagu Vita brevis.
Samas tahan Teid julgustada tulema kuulama ka spetsiifilisemaid konverentse, nii mõnigi kord on ka lihtsamaid ja meelelahutuslikumaid ettekandeid.

Konverentsid Eestis ja Poolas

Leave a Reply.

Autor

Arhiiv

Rubriigid