Kõiki neid asju ja palju muudki Putin tõepoolest ütleski. Kuid antud juhul ei ole isegi nii huvitav küsimus 'mida?', vaid 'miks?' Siin tuleb arvestada nii sündmuste kontekstiga (neist olulisemad on omavahel nii vähe seotud nagu Moskva linnapea valimised ja Süüria kriis) kui ka auditooriumiga, kus tema kuulajate seas oli mitu prominentset välismaist riigitegelast ja arvamusliidrit.
Valdai foorumil tähistas Putin oma topeltvõitu nii sise- kui ka välispoliitika valdkonnas. Tema kõnes olid varjamatud triumfinoodid, tema repliigid ümarlauas (laud polnud kaugeltki ümmargune: väike osa vestlejaid istus laval, teised all saalis) olid nii mõnigi kord selgelt mõnitavad. Kohalviibinud rääkisid, et endise Euroopa komisjoni esimehe ja Itaalia peaministri Romano Prodi seisund oli šokilähedane; tema kiitus endise Prantsuse peaministri François Filloni aadressil oli nii selgelt mõnitav, et ületas juba solvangu piirid.
Samal ajal tulevad aga Kiievist kummalised uudised: Kreštšjatikul (see on Kiievi peatänav) olevat leitud keegi, kes sarnanevat Putiniga.