Taranovsky 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents peeti Hanoveris ning selle korraldas tuntud vene värsiuurija Barry Scherr (pildil). Konverentsil viibisid ka Kiril Taranovsky poeg, emeriitprofessorist ajaloolane Theodore Taranovsky, ning tütar, slavist Vida Johnson, Tuftsi ülikooli professor. Viimase perekonda külastasin Cambridge'is ja nautisin kahe päeva jooksul nende perekonna külalislahkust.
Hanover on väike, hubane, ca 6000 elanikuga linnake, mis meenutab väga Põhja-Saksa või Hollandi väikelinnu ja imestada siin midagi polegi, kuna just sealtkandi inimesed selle rajasidki. Erineb ta aga neist kahe asja poolest: 1) ta on palju avaram ja asub reljeefsemal maastikul, 2) seal on nelja ja poole tuhandelise üliõpilaskonnaga ülikool (pluss muidugi professorid ja muu staff). Ameerikas on üldse palju ülikoole ja mitte kellelgi ei tule pähe küsida, mis mõte sellel on. Kui Eestis on siiamaani tunda kummalise poleemika (kas Tallinnasse on ülikooli vaja?) järellaineid, siis Hanoveri oma suuruselt võiks võrrelda Põlvaga. Dartmouth College on üsna kuulus ülikool erinevatel aladel, seal on tunnustatud meditsiinikool, füüsikainstituut, muidugi ka humanitaarteadused. Piisab, kui öelda, et selle ülikooliga oli tihedalt seotud üks ameerika väljapaistvamaid luuletajaid Robert Frost, kes oli ka Dartmouth College'i audoktor ja pärandas sellele oma suure arhiivi, millest väikest osa sain ka näha ülikooli raamatukogus.
Hanover on väike, hubane, ca 6000 elanikuga linnake, mis meenutab väga Põhja-Saksa või Hollandi väikelinnu ja imestada siin midagi polegi, kuna just sealtkandi inimesed selle rajasidki. Erineb ta aga neist kahe asja poolest: 1) ta on palju avaram ja asub reljeefsemal maastikul, 2) seal on nelja ja poole tuhandelise üliõpilaskonnaga ülikool (pluss muidugi professorid ja muu staff). Ameerikas on üldse palju ülikoole ja mitte kellelgi ei tule pähe küsida, mis mõte sellel on. Kui Eestis on siiamaani tunda kummalise poleemika (kas Tallinnasse on ülikooli vaja?) järellaineid, siis Hanoveri oma suuruselt võiks võrrelda Põlvaga. Dartmouth College on üsna kuulus ülikool erinevatel aladel, seal on tunnustatud meditsiinikool, füüsikainstituut, muidugi ka humanitaarteadused. Piisab, kui öelda, et selle ülikooliga oli tihedalt seotud üks ameerika väljapaistvamaid luuletajaid Robert Frost, kes oli ka Dartmouth College'i audoktor ja pärandas sellele oma suure arhiivi, millest väikest osa sain ka näha ülikooli raamatukogus.
Pildiolevad kirjad Frosti kirjavahetusest on seotud ühe dramaatilise süžeega ameerika poliitilises ja luuleajaloos. Üks ameerika väljapaistvamaid luuletajaid ja kirjanduskriitikuid Ezra Pound sattus nagu paljud teisedki 1920.-1930. aastate intellektuaalid, eriti need, kes olid seotud modernistliku kunstiga, totalitaarse ideoloogia lummusesse. Tavaliselt oli selleks kommunism, anarhism või fašism. Ezra Pound valis fašismi ning propageeris seda Euroopas viibides üsna aktiivselt. Ta tegi aktiivset koostööd Itaalia raadioga, kiitis Mussolinit ja sõimas kõike ameerikalikku (alates presidentidest ja lõpetades luulega). Sõja lõpus vahistati ta partisanide poolt ning tema elu oli tõsises ohus. Siiski anti ta üle liitlasvägedele. Ameeriklased ei tahtnud nii kuulsat kultuuritegelast vangi jätta, pealegi palus Pound telegrammis Trumanile armu ning pakkus isegi USA valitsusele oma teeneid, seega pandi ta üsna leebe režiimiga vaimuhaiglasse. Pärast 13-aastast sealviibimist alustasid tema sõbrad ja austajad kampaaniat tema vabastamiseks ning Robert Frost oli üks selle kampaania võtmefiguuridest. Ta võttis ühendust nii erineva poliitilise ja kunstilise taustaga inimestega nagu Ernest Hemingway, T.S. Eliot jt, ning nad kõik võtsid Poundi kaitseks sõna umbes sellises laadis, et Pound on suur luuletaja ja veidrik; tema poliitilistel vaadetel ei ole mingit tähtsust. Osa nendest kirjadest on näha ka ülaloleval fotol. 1958. aastal vabastati Pound haiglast ja ta naasis otsekohe oma armastatud Itaaliasse.
Dartmouth College'i raamatukogu lugemissaal
RSS Feed