MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Putini puhkus, Nemtsovi mõrv ja "Krimm igavesti meie"

3/17/2015

1 Comment

 
Tundub, et kõikidest Putini vahepealse kadumisega seotud versioonidest (surnud, insult, muu surmatõbi, sünnitab Šveitsis, riigipööre, iluoperatsioon, uus opritšnina jne) kõige tõenäolisem on see, millest ma juba kirjutasin: seoses Boriss Nemtsovi mõrvaga tekkisid pinged Putini võimu kahe põhilise tugisamba -- föderaalsete jõustruktuuride ja Kadõrovi kõrilõikajate vahel ning Putin tegeles asjade klaarimisega. 

1. Kes tappis Nemtsovi?

Lõpliku ametliku versiooni järgi ikkagi Zaur Dadajev kaaslastega, kusjuures nad ei ole üksnes täideviijad, vaid ka initsiaatorid. Väike nüanss seisneb selles, et neid süüdistatakse Vene Kriminaalkoodeksi 105. artikli teise osa punktide "ж" ja "п" järgi, st mõrv "poliitiliste, ideoloogiliste, rassiliste, rahvusliku või religioosse viha motiividel". Esialgu figureeris aga punkt "з": kasusaamise või hankena (st algse versiooni järgi oli tegu palgamõrvaga). See on kompromissvariant, kuna vahepeal tundus, et
nende tellijaid hakatakse otsima Tšetšeenia võimuladvikust. See tekitas Kadõrovis pahameelt ning vahepeal esitas Venemaa Juurdluskomitee alternatiivse versiooni, et mõrva korraldasid Ukraina eriteenistused ning täideviijad olid tšetšeenid, aga mitte kadõrovlasest Zaur Dadajev, vaid Ukraina poolel sõdiva Džohhar Dudajevi nimelise pataljoni komandör Adam Osmajev. Oletatakse, et selle informatsiooni taga on FSB. Kremlibotid levitasid seda aktiivselt, nagu ka teist versiooni, et Putini vastased ise korraldasid sellise vereohvri oma populaarsuse tõstmiseks.

Dadajev olevat mõrva üles tunnistanud, kuid hiljem saatis läbi erinevate kanalite mitmesuguseid teateid: a) võttis olematu süü omaks, kuna kartis, et ta vahistamise ajal tapetakse, b) võttis süü omaks, kuna teda kolm päeva piinati elektrivooluga, c) ta ei olegi seda omaks võtnud, kuna kohtus ei lastud tal suud lahti teha. Võib ennustada, et ta siiski võtab kohtus süü omaks, kuid karistust hakkab kandma Tšetšeenias. 


Kuid Dadaevi ülestunnistus ei ole viimane temaga seotud mõistatus. Siin veel mõned. Esiteks teatab Dadajev, et tal on kindel alibi ning ta ei olnud kuriteopaiga lähedal. Teiseks on süüdistuse järgi Dadajev Tšetšeenia endine eriüksuslane. On aga andmeid, et ta vallandati alles pärast Nemtsovi mõrva ja vallandamise fakt oli üllatav nii talle endale kui Kadõrovile. Viimane andis korralduse välja selgitada, millal ja mille eest Dadajev erru saadeti.

Märgiks, et Kadõroviga mingeid probleeme enam ei ole, autasustas Putin teda ordeniga "Kohusetruuduse eest", mis talle anti seoses Krimmi taasühendamisega Venemaaga. Motiveering oli järgmine: "mehisuse, patriotismi, aktiivse poliitilise positsiooni eest ja isikliku panuse eest Krimmi Vabariigi ühtsuse, arengu ja õitsengu eest". Asja teeb eriti markantseks, et alles hiljuti Kadõrovit juba autasustati umbes sellesama eest medaliga "Teenete eest rahvusliku julgeoleku kindlustamisel". 

Picture
Kadõrovi autasustamisel (http://nevnov.ru/politics/federalnye-telekanaly-proignorirovali-nagrazhdenie-kadyrova-ordenom/)
Picture
2. Stsenarist Putin

Ei saa öelda, et Putin oleks kõigil neil päevadel päris kadunud olnud. Vene telekanalites näidati teda pidevalt, kuid, nagu selgus, tegu oli nn konservidega. Putini olulisim etteaste oli aga "dokfilmis" "Krimm. Teekond Kodumaale". Filmi režissöör Andrei Kondrašov ütles, et filmi tegelik autor, selle dramaturg on Vladimir Putin. Sellele võiks lisada, et Putin on ka filmi üks peaosatäitjaid, nimelt mängib Putinit. Ja ma pean tunnistama, et tema mängitud karakter on päris huvitav. Esiteks ütleb ta, et käsu Krimmi vallutamiseks andis ta juba 23. veebruaril, Sotši Olümpia viimasel päeval. Mis täielikult kummutab kõik eelnevad jutud. Venemaa opositsionäärid ja mõned välisajakirjanikud on imestanud sellise avameelsuse üle ning on koguni öeldud, et Putin harjutab oma ülestunnistust Haagi tribunalis. Sellele võiks lisada, et umbes samal ajal avameelitses Venemaa admiral Igor Kassatonov, rääkides, kuidas eriväed ja laevastik haarasid Krimmi, ning mis kõige olulisem, kuidas salaja paigutati Krimmi oluline väekontingent, mille Ukraina ja NATO maha magasid. Ka need ülestunnistused kummutavad kõik eelnevad õigustused.

Vaatlejad on hämmingus: miks Putin niimoodi teeb? Millest äkki nüüd selline avameelsus, tõehetk? Olukorra mõistmiseks peab meeles pidama, et Putin ei räägi mitte kunagi tõtt. Operatsiooni tegelik ettevalmistamine ei alanud spontaanselt 23. veebruaril. See kestis kuid, aga plaanid töötati välja veel varem, igal juhul enne Janukovitši kukutamist, mis olevat ametlik põhjus Ukrainas sekkumiseks.

Filmi põnevaimad kohad ongi minu meelest seotud Janukovitšiga, kuna siin lobiseb Putin kogemata välja midagi olulist. Nimelt räägib ta pikalt, kuidas Venemaa eriväed korraldasid suurejoonelise operatsiooni Janukovitši päästmiseks. Kaasatud olid nii maavägi kui ka õhuvägi ja laevastik. Ja rõhutab, kui raske oli neil kindlaks teha Janukovitši pidevalt muutuvat asukohta. Samas aga ütleb ta, et oli Janukovitšiga pidevas telefoniühenduses, kusjuures kasutati avatud liine, mille järgi eriteenistused positsioneerisid Janukovitšit. Oleks ju võinud lihtsalt küsida: "Viktor, kus sa oled?" Kuid Putini jutust tuleb üheselt välja, et Janukovitš põgenes mitte fašistidest bendeeralaste, vaid Putini eriteenistuste eest, kes püüdsid teda "päästa": Ning kui nad ta lõpuks kätte said, palus ta, et ta viidaks mitte Venemaale, vaid Krimmi, kus olid talle lojaalsed jõud. Kuid pärast lühikest peatust Krimmis viidi ta ikkagi Venemaale. Kui uskuda Putinit, siis Janukovitši julgeoleku tagamiseks. Samas on täiesti selge, et Krimmis ei olnud Janukovitš kuidagi ohus ja tema Venemaale viimine on sisuliselt inimrööv. Ja põhjus näib selge: Janukovitš, kes Putini ametliku retoorika järgi oli endiselt Ukraina seaduslik president, ei oleks sanktsioneerinud Krimmi annekteerimist Venemaaa poolt.

Kes ütleb veel, et Vene televisiooni pole huvitav vaadata?

Picture
1 Comment
K_V
3/17/2015 04:26:06 pm

--"Krimm. Teekond Kodumaale". Filmi režissöör Andrei Kondrašov ütles, et filmi tegelik autor, selle dramaturg on Vladimir Putin.--

See oleks küll huvitav, kui Vladimir Putin oleks Venemaal ainus isik, kes teeb ja toimetab - kuni pisiasjadeni välja. FSB ja eelkäijate vaimne pärand ja kogutud teadmised inimeste+maailmaga manipuleerimisest võib niimoodi suuremalt jaolt raisku minna.
Meil siin Eestis on kah üks sarnane poliitik, kelle erakonda esitletakse tema peas liikuvate mõtete kehastusena ja keda vahepeal esitleti režissööri nime all, aga meie mastaap on ikkagi palju väiksem.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    March 2024
    December 2023
    November 2023
    May 2023
    March 2023
    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman