MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Poliitika ja eetika

3/4/2011

1 Comment

 
Homme peaks Postimehes ilmuma kolmas Agoraa ja sellega seoses jäävad mitu asja kripeldama, kuna ei leidnud piisavat artikuleeringut.
Esimene on seotud levinud stambiga poliitika ja eetika vastuolust. See on eriti levinud postkommunistlikus ja eriti postsovetlikus ruumis ning paraku on poliitikud selle kinnistumisele kõvasti kaasa aidanud. Minu veendumuse kohaselt aga siin mitte üksnes pole vastuolu, vaid need asjad on otseselt omavahel seotud: poliitika on eetika jätk ja juhul kui on tegemist räpase poliitikaga, on selle taga räpane, korrumpeeritud eetika. Sellel probleemil on ka teine tahk: eetika ja poliitik. Olen ise korduvalt puutunud kokku olukorraga, kus mind muidu usaldavad inimesed muutuvad umbusklikuks, kui nad kahtlustavad, et nüüd ma räägin kui poliitik. Just hiljuti oli mul ebameeldiv vahejuhtum mu heade kolleegidega vene kirjanduse õppetoolist. Nad poleks iialgi mulle niimoodi öelnud, kui ma poleks poliitikaga seotud. Tekib kummaline ja demokraatia jaoks ebasoodus olukord, kus inimesed a priori ei usalda poliitikuid, ükskõik mis erakonna poliitikutest jutt ka ei käiks.
Vastuoksa esimesega on teine huvitav asjaolu seoses Agoraaga. Erinevalt kõikidest mu vestluskaaslastest arvasin mina, et eetika on lihtne ja loogiline. Kõik teised väitsid ühel või teisel moel, et eetilisi norme on palju, need võivad sattuda vastuollu ning üldse on asi keeruline ja segane.  Ja samas olin kogu selles seltskonnas ainus, keda võiks nimetada ka poliitikuks. Seega kipuvad eetilistes küsimustes keerutama pigem „mittepoliitikud“.
Toon kaks näidet, mille pakkusid vastavalt Rein Raud ja Tõnu Viik. Rein tõi näiteks loo ühest suutrast, kus mängivad lapsed ei taha välja minna põlevast majast ning isa valetab neile nende päästmiseks, et väljas on veel rohkem mänguasju. Küsimus: kas ta käitus eetiliselt või ebaeetiliselt, kuna valetamine on selgelt ebaeetiline tegu. Mikko Lagerspetz vastas, et demokraatlikus kontekstis pole selline käitumine eetiline, oleks pidanud seletama ja andma adekvaatset informatsiooni ohust. Minu meelest pole siin mingit eetilist konflikti ega isegi probleemi. Isa peab päästma lapsed surma käest kõiki võimalusi appi võttes. Kui ta oleks võtnud nad sülle või vägisi põlevast majast välja toonud, poleks see samuti inimrööv, vägivald ega isegi lapseahistamine. Iga normaalne eetika sisaldab endas väärtuste hierarhiat. Väärtuste konflikt on üksnes relativistliku eetika lahendamatu probleem. Nii olevat Uku Masing väitnud, et kui kedagi kirvega tagaajav mõrtsukas küsib teilt, kuhu see inimene end peitis, siis seisate te lahendamatu dilemma ees, kuna te ei tohi ei valetada ega kaasa aidata mõrtsukale. Minu jaoks on see selgelt pseudoprobleem. Kui te päästate inimese elu, siis ei ole tegemist valega, vaid vastupidi, väga õige teoga.
Picture
Teine näide pärineb Tõnult (olen seda ka mingist Ameerika eetikakäsitlusest lugenud). Terroristid võtavad pantvangi  100 inimest ja ähvardavad nad maha lasta. Juhul kui sina võtad relva oma kätte ja tapad ise  50, siis lasevad nad ülejäänutel minna. Mida nüüd teha? Tõepoolest, olukord on äärmiselt ebameeldiv, kuid näiteks minu jaoks siin eetilist dilemmat ei teki. Mõrv ja valetamine ei ole võrdsed asjad, ning see, kes on valmis tapma sada süütut inimest, on kindlasti valmis ka valetama. See on tüüpiline näide sellest, kuidas me ei saa lähtuda tagantjärgi tulemustest. Me ei tea, mis juhtub. Võimalusi on palju rohkem kui kaks. Nt terroristid on argpüksid ja ei suuda ise kedagi tappa, ning kui sina tapad 50, siis ei päästnud sa ülejäänud 50, vaid ainult tapsid teised. Või hoopis lased 50 inimest maha, ülejäänud aga tapavad terroristid. Või siis kukub lagi kõikidele pähe ning tapab kõik: terroristid, pantvangid ja sinu. Või siis polnud neil üldse kavatsust kedagi tappa, lihtsalt panid sind proovile. Või siis lendab ventilatsiooniaugust välja Peeter Paan ja vabastab kõik head ning vangistab kõik halvad. Paljugi, mis võib juhtuda. Mis aga ei saa juhtuda, on see, et mina osalen pantvangi tapmises. Seega vähemalt minu jaoks on tegu pseudoprobleemiga.
Picture
Kolmas asi. Minu kolleegid rõhutasid korduvalt, et inimesel on mitu rolli ning erinevatel rollidel on erinev eetika. Üks ja sama inimene võib olla pereisa, asutuse juht jne. Ning nende rollide täitmine on seotud erineva eetikaga. Nii on ka poliitik selline roll, et talle ei kehti tavainimese eetikareeglid. Ei saa öelda, nagu oleks tegu täieliku jamaga. On küll selliseid ameteid ja rolle, mis nõuavad vähemalt osalist eemaldumist tavaeetikast. Pean siin silmas salaagente vms. Kuid siiski on normaalolukord minu jaoks see, et inimesel on ühed ja samad põhimõtted, mida ta realiseerib kõikides oma tegevustes. Siin on muidu taas tegu ühe Eesti poliitika eripäraga. Poliitikud varjavad oma isiklikku elu ja see nagu üldse ei puutuks nende ühiskondlikku positsiooni. Ka mulle tundus vanasti võõrastav ameeriklaste komme, et poliitikud tavaliselt, eriti aga valimiskampaanias esinevad koos pereliikmetega ning näiteks kui poliitikul on pereprobleemid või kui ta peab armukest, siis see on tugev tagasilöök tema poliitilisele karjäärile, kui mitte selle täielik häving, vrd senaator Gary Harti lugu, kes ometi oli üks demokraatide juhtivaid presidendikandidaate. Probleem on siin selge: perekonna liikmete (eriti abikaasa) õnnelikud näod näitavad, et tegu on inimesega, keda vähemalt tema lähedased usaldavad. Aga kuidas sa saad usaldada riigijuhtimist inimese kätte, keda ei usalda isegi ta perekond või kes on kuritarvitanud oma lähedaste usaldust? Ameeriklased püüavad seda asja lahendada neile omase sirgjoonelisuse ja isegi teatud lapsikusega, kuid põhimõte on minu meelest õige. Eesti poliitikasse aga tulevad nii mõnigi kord inimesed, kes on läbi kukkunud nii elus kui ka oma ametis (eriti puudutab see vene poliitikuid Eestis: nii mõnigi, kes on professionaalse ebapädevuse tõttu koondatud, tuleb helgele mõttele, et äkki hakkaks hoopis venelasi juhatama).
Picture
1 Comment
Mihkel Kunnus link
4/23/2011 05:54:13 am

„Kohuste kollisioon on selge näide praktilise eetika rumalusest. Igas taolises juhus on kuskil üks loogiline viga. Kas või kuulsas kaasuses: kui mõrtsukas jälgib kedagi ja pärib teeliselt, kas ta on kedagi näinud, ja kuhu jooksmas; kas teeline peab rääkima tõtt? Mis tagamõttega kujundada eetilisi printsiipe maailmale, milles ometi eeldatakse mõrtsukate olemasolu? Kõik muudki lood kohuste kollisioonidest on taolised. Aga ometi inimene tahab teada, kuidas toimida taolisil puhkudel. Seegi on lollus, isegi kui väga pikk uuring ei anna vastust; mainitud juhul põgenik võib olla varas, kes valetab, et jälgija on mõrtsukas jne. Kindel paistab vaid: mida vähem inimene tegutsebm seda eetilisem ta paistab. Paistab!“
Uku Masing kogumikus „Pessimismi põhjendus“, lk 229

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman