Kreeka parlamendivalimised võitis suurelt vasakerakond Syriza. Syrizat on lääne meedias, k.a Eestis nimetatud vasakäärmuslikuks. Kuna mingi erakonna või liikumise positsioon skaalal vasak-parem on suhteline, siis see, mis mõni aeg tagasi tundus äärmuslik, võib muutuda mainstream'iks, ja vastupidi. Mis puudutab Syrizat, siis Kreeka poliitilisel maastikul pole ta kaugeltki kõige äärmuslikum vasakjõud, nii et minu meelest on tegemist lihtsalt kreeka uue vasakpoolsusega.
On palju räägitud selle võidu majanduslikest tagajärgedest nii Kreekale kui eurotsoonile tervikuna. See kõik on kahtlemata oluline, kuid majandusvõhikuna ei pea ma õigeks sellel pikemalt peatuda. Vähem on tähelepanu pööratud poliitilistele tagajärgedele, mis on minu meelest väga olulised ja ohtlikud. Nimelt sai Putini agressiivne poliitika tähtsa ja avaliku liitlase. Juba enne valimisvõitu teatas Syriza juht Alexis Tsipras, et näeb Venemaas olulist liitlast Kreekale, tähtsamat kui mitmed EL riigid, ja vastustas resoluutselt venevastased sanktsioonid.
On palju räägitud selle võidu majanduslikest tagajärgedest nii Kreekale kui eurotsoonile tervikuna. See kõik on kahtlemata oluline, kuid majandusvõhikuna ei pea ma õigeks sellel pikemalt peatuda. Vähem on tähelepanu pööratud poliitilistele tagajärgedele, mis on minu meelest väga olulised ja ohtlikud. Nimelt sai Putini agressiivne poliitika tähtsa ja avaliku liitlase. Juba enne valimisvõitu teatas Syriza juht Alexis Tsipras, et näeb Venemaas olulist liitlast Kreekale, tähtsamat kui mitmed EL riigid, ja vastustas resoluutselt venevastased sanktsioonid.
Uus Kreeka välisminister Nikos Kotzias (vasakul) koos suurvene šovinismi laulikuga Aleksandr Duginiga (https://twitter.com/andersostlund/status/560307077290405889/photo/1)
Alexis Tsipras ja Pablo Iglesias Turrión Nagu me nüüd teame, väljendabki tema esimene avaldus peaministrina solidaarsust Putini Venemaaga ja nördimust isegi uute sanktsioonide võimaluse üle: temaga pole eelnevalt konsulteeritud. Niisiis võtab Kreeka uus valitsus ette laiaulatusliku rünnaku EL suunas, mis hõlmab nii majanduslikke kui välispoliitilisi aspekte.
Kreeka pretsedent on iseenesest ebameeldiv ja kätkeb endas potentsiaalset ohtu Euroopa stabiilsusele. Palju olulisem on aga, et Kreeka kogemust jälgitakse tähelepanelikult teistes EL riikides, ennekõike nendes, mis on majanduslikes raskustes. Arvatakse, et järgmine on Hispaania, kus erakond Podemos on nii maailmavaatelt kui taustalt üsna lähedane Syrizale. Erakond eesotsas oma noore karismaatilise liidri Pablo Iglesias Turrióniga kasvatab kiiresti populaarsust. Arvult on ta Hispaanias juba teine, mõnede arvamusküsitluste järgi juba juhtiv poliitiline jõud.
Ehkki IglesiasTurriónil nagu ka Tsiprasel on kommunistlik taust, ei nimetaks ma ka Podemost äärmuslikuks erakonnaks. See on Euroopa uus vasak ja ma soovitaksin tähelepanelikult jälgida nii nende ideoloogiat kui praktikat. Mõlemal juhul on tegu postkommunistliku marksismiga (liikumistes on väga tugev trotskistlik element), mis ei usu Gulagi õudustesse ja näeb põhivaenlasena lääne liberaalset ühiskonda. Ka teistes Lääne-Euroopa riikides näeme uute vasakjõudude tõusu.
Kreeka pretsedent on iseenesest ebameeldiv ja kätkeb endas potentsiaalset ohtu Euroopa stabiilsusele. Palju olulisem on aga, et Kreeka kogemust jälgitakse tähelepanelikult teistes EL riikides, ennekõike nendes, mis on majanduslikes raskustes. Arvatakse, et järgmine on Hispaania, kus erakond Podemos on nii maailmavaatelt kui taustalt üsna lähedane Syrizale. Erakond eesotsas oma noore karismaatilise liidri Pablo Iglesias Turrióniga kasvatab kiiresti populaarsust. Arvult on ta Hispaanias juba teine, mõnede arvamusküsitluste järgi juba juhtiv poliitiline jõud.
Ehkki IglesiasTurriónil nagu ka Tsiprasel on kommunistlik taust, ei nimetaks ma ka Podemost äärmuslikuks erakonnaks. See on Euroopa uus vasak ja ma soovitaksin tähelepanelikult jälgida nii nende ideoloogiat kui praktikat. Mõlemal juhul on tegu postkommunistliku marksismiga (liikumistes on väga tugev trotskistlik element), mis ei usu Gulagi õudustesse ja näeb põhivaenlasena lääne liberaalset ühiskonda. Ka teistes Lääne-Euroopa riikides näeme uute vasakjõudude tõusu.
Gábor Vona loeng Moskva Ülikoolis. Dugin kuulab tähelepanelikult Kuid Kreekas nagu ka mujal Euroopa riikides on Putinil teisigi sõpru. Need on jõud, mida tavaliselt nimetatakse paremäärmuslikeks. Nendest märkimisväärseim on Ungari erakond Fidesz eesotsas valitseva peaministri Viktor Orbániga. Ka Fideszit on vahel nimetatud paremäärmuslikuks erakonnaks, kuid isegi Ungaris on võrreldes Jobbikuga tegemist üsna mõõduka jõuga.
Muide, ka Jobbik esindab Euroopas putinimeelset jõudu ja on andmeid selle kohta, et Venemaa salaja finantseerib seda erakonda. Igatahes on erakonna juht Gábor Vona vene šovinismi ideoloogi Aleksandr Dugini mõttekaaslane ja külastades viimase kutsel Moskvat, pidas Moskva Ülikoolis loenguid.
Muide, ka Jobbik esindab Euroopas putinimeelset jõudu ja on andmeid selle kohta, et Venemaa salaja finantseerib seda erakonda. Igatahes on erakonna juht Gábor Vona vene šovinismi ideoloogi Aleksandr Dugini mõttekaaslane ja külastades viimase kutsel Moskvat, pidas Moskva Ülikoolis loenguid.
Putini katsed lõhestada EL ühtsust ja euroatlantilist solidaarsust kukkusid läbi. Kuid, nagu ma juba ükskord kirjutasin, on Putin Euroopa vastu avanud teise rinde. Kui frontaalrünnak ebaõnnestub, rünnatakse tiibadelt, kusjuures ideoloogial pole suurt tähtsust: vasak või parem, peaasi, et mitte mainstream.
Mul on eriti kurb lugeda sotsiaalmeediast neid kommentaatoreid, kes on vaimustunud Syriza võidust ning kirjutavad, et ka eestlastel on aeg "selg sirgu ajada". Armsad sõbrad. Võib-olla te pole märganud, et erinevalt Kreekast ja Hispaaniast ei olegi Eesti selg küürus. Eesti riiki ei rõhu võlakoormus ja see on taasiseseisvunud Eesti eri valitsuste õige poliitika tagajärg. See ei tähenda, et erinevad vasakerakonnad (Keskerakond, Rahvaliit, SDE) ei ole plaaninud suuri laene. Kuid see neil ei õnnestunud ja meil -- erinevalt Kreekast -- ei ole Euroopas kedagi alandlikult tänada ega häbeneda.
Mul on eriti kurb lugeda sotsiaalmeediast neid kommentaatoreid, kes on vaimustunud Syriza võidust ning kirjutavad, et ka eestlastel on aeg "selg sirgu ajada". Armsad sõbrad. Võib-olla te pole märganud, et erinevalt Kreekast ja Hispaaniast ei olegi Eesti selg küürus. Eesti riiki ei rõhu võlakoormus ja see on taasiseseisvunud Eesti eri valitsuste õige poliitika tagajärg. See ei tähenda, et erinevad vasakerakonnad (Keskerakond, Rahvaliit, SDE) ei ole plaaninud suuri laene. Kuid see neil ei õnnestunud ja meil -- erinevalt Kreekast -- ei ole Euroopas kedagi alandlikult tänada ega häbeneda.
RSS Feed