MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Eestkostjad ja vaenuõhutajad

2/21/2015

1 Comment

 
Picture
Mulle ootamatult selgus, et mu eilne postitus tekitas mõnes lugejas valearusaama, nagu kutsuksin ma üles venelasi poputama. Ei tea, kuidas saab niimoodi välja lugeda, kuid on loetud. Minu point oli täiesti teine: mingit erikohtlemist ei ole vaja ja muide ei taha seda ka venelased ise (vähemalt see osa nendest, kellega Eesti riik peaks esmajärgus arvestama).

Venelased tahavad Eesti riigilt ausat ja selgesõnalist seisukohta ning kui me räägime näiteks venekeelsest telekanalist, siis ma jälgin suure murega sõnumeid, mis selle loojatelt tulevad (inimlik lähenemine läbi tavaliste inimeste, muulased oma juuri otsimas, ei saa unustada meelelahutust, mille varjus peidetult edastada eestimeelseid hoiakuid jne). See on täpselt see, mida venelased kardavad ja vihkavad: hakatakse süütutes saadetes sisalduva salaagendaga nende ajusid loputama. Mida venelased vajavad, on ametlik informatsioon, mis kajastaks riigi ja valitsuse seisukohti aktuaalsetel teemadel. See peab olema nimelt propaganda, kuid avalik ja maskeerimata. Aus propaganda, mis rajaneks tõele, nii nagu Eesti valitsus saab sellest aru. Muuseas, selline kanal oleks ka eestlastele kasulik.


Picture"Ameerika Hääl" (nõukogudeaegne karikatuur)
Mäletan, kuidas nõukogude ajal kuulasime Ameerika Häält. Kusagil 1970. aastate lõpul tekkis rubriik "USA valitsuse ametlik seisukoht", mis oli lühikommentaar, 5-7 minutit, kuid iga päev erinev ja seda korrati mitu korda päevas. Nii teksti alguses kui lõpus tuletati meelde, et tegemist on USA
valitsuse ametliku seisukohaga. Mulle tundub, et Eesti Valitsusel oleks endalgi kasulik välja tulla iga päev ametliku seisukohaga päevakohastel teemadel ning niisukest kommentaari ei vaja üksnes venelased.

Paralleel Ameerika Häälega ei ole päris meelevaldne: suur osa Nõukogude Liidu elanikest suhtus sellesse kui vaenulikku häälde ja ka nimetas seda nii, kuid informatsiooni saada eelistasid nad sealt, mitte programmist "Vremja".

Meie vene kanali loojad loodavad, et Eestimaa venelased võtavad selle kanali omaks. See on enesepettus. Selline kanal peab olema võõras ja rääkima mitte seda, mida (tegijate meelest) venelased tahavad kuulda, vaid seda, mida on neile vaja teatada. Aga seda polegi nii vähe. Siin võivad olla saated Eesti ajaloost, aga ka teiste maade, k.a Venemaa ajaloost Eesti vaatevinklist, harivad saated demokraatia alustest (kasulik ka eestlastele) jne. Ja erinevalt meelelahutusest läheb kõik see ka palju vähem maksma.


Picture
Minu meelest on väga nördimapanev, et sellised erakonnad nagu kesk ja sotsid sihilikult desinformeerivad vene valijaid (aga ka eestlasi), andes eri keeltes erinevaid lubadusi. Tänane Sillamäe skandaal on vaid jäämäe tipp. Sotside liidrid sellest küll distantseerusid (Ossinovski üsna energiliselt, Mikser aga loiult), kuid oleks väga ekslik arvata, et tegemist on isoleeritud juhtumiga. Inna Nazarova juhtumis võib isegi näha tüüpilist keskerakondlikku praktikat, millega Sven Mikser ei ole tuttav üksnes kirjanduse kaudu ja millele ma olen korduvalt juba tähelepanu juhtinud (nt siin, siin ja siin). See on keskerakondlik rändtsirkus, kus osad on ära jagatud klounide, akrobaatide ja mõõganeelajate vahel. Kuid võib-olla veelgi olulisem on see, et venelaste väidetavad sõbrad teevad neile hoopis kahju.

Probleem on palju üldisem ja olulisem kui lõppev valimiskampaania. Nimelt kaitsjate ja eestkostjatena esinevad jõud ja organisatsioonid pahatihti ei kaitse, vaid hoopis kahjustavad oma väidetavaid kaitsealuseid.

Alustaks ilmse näitega, mis pole niivõrd seotud mu viimase, vaid eelviimase postitusega. Vähe on inimesi, kes on teinud nii palju head Eesti antisemiitlikule liikumisele kui Wiesenthali keskuse Jeruusalemma osakonna direktor Efraim Zuroff. Perestroika ajal ja võitluses Eesti taasiseseisvumise eest suhtus valdav enamik eestlasi juutidesse positiivselt või vähemalt neutraalselt. Eesti juudid põhiosas toetasid eestlaste võitlust iseseisvuse eest (sellised stalinistid nagu Esja Šur olid selges vähemuses; koloriitne Jevgeni Kogan, kes oli rahvuselt kord juut, kord venelane, kord koguni aser, oli rohkem populaarne venelaste seas). Asjad hakkasid muutuma ja sugugi mitte paremuse suunas härra Zuroffi tegevuse tagajärjel. Mõttetud ja enamasti ebaõiglased süüdistused Eesti riigi suhtes tegid oma töö, kuid veel halvem oli tema võitlus antisemitismi vastu. See oli tõepoolest edukas: antisemitism arenes hoogsalt. Ja tegemist ei ole sugugi vaid ebakompetentsusega. Kui su ülesanne on millegi vastu võidelda, siis on igati auväärsem, kui see, mille vastu sa võitled, on midagi suurt. Ma ei hakka siin arutlema selle üle, kas tahtlikult või tahtmatult, aga härra Zuroffi panus Eesti antisemitismi on palju edukam kui Jüri Lina, Tiit Madissoni, Risto Teinose jt oma.
Picture
"Kahel asjal pole lõppu. Universumil ja inimlikul lollusel. ...Ja ma ei ole nii kindel universumi osas."
Kuid antisemitism on Eesti elus siiski võrdlemisi marginaalne nähtus ning sellele keskendumine oleks vähemalt ebapraktiline. Kogemus aga näitab, et iga asja, ükskõik kui väike ta iseenesest pole, võib üles puhuda suureks skandaaliks, mis lõhestab olulisel määral ühiskonda. Hiljuti vastuvõetud kooseluseadus on selle tüüpiline näide. Päris huvitava tulemuse andsid Postimehe gallupid, kui valiti aasta halvimat ja parimat seadust. Kooseluseadus oli suveräänselt kõige halvem (46%, 11230 häält), mis oli ootuspärane, kuid hääletajad arvatavasti ei pidanud silmas seadusandlikku praaki, vaid olid põhimõtte enda vastu. Mitte just ootamatult aga oli seesama seadus aasta parimate seaduste seas, kusjuures saavutas koguni teise koha (27%, 5520 häält). See näitabki ilmekalt ühiskonna polariseerimist kunstlike vahenditega. Reaalselt on seaduse puhul tegemist sisutühja deklaratsiooniga, mis on rakenduskõlbmatu.

Kogu selle tegevuse tagajärg, mille deklareeritud eesmärk oli Eesti ühiskonna muutmine tolerantsemaks, on hoopiski vaenu kasv, kusjuures see vaen ei ole niivõrd suunatud aktivistide ja seaduse initsiaatorite vastu (tegelikud initsiaatorid asuvad üldse väljaspool Eestit, kuid Riigikogus olid selle seaduse läbisurujad Reformierakond ja sotsid), kuivõrd LGBT kogukonna vastu, kusjuures nii mõnigi homoseksuaalse orientatsiooniga inimene oli kogu sellest kärarikkast kampaaniast nördinud, kuna sattus kahe tule vahele.

PictureHocus pocus fidibus -- käteosavus, ei mingit sohki
Ning lõpuks võib-olla kõige olulisem, kuna siin on vaenuõhutamine hoopis varjatum ja salakavalam. See tuleb kõige selgemini välja astmelise tulumaksu kehtestamise retoorikast. Näiliselt on see suunatud vaeste toetamiseks, sisuliselt (ja see on ammu tõestatud) kujutab see endast vaesuslõksu: paljudel on kasulikum saada väiksemat palka, millest tuleb maksta vähem makse, kui suuremat palka, mille nullib ära astmeline tulumaks. Tegemist ei ole üksnes majandusmeetmega. Vasakerakonnad, kes nõuavad astmelist tulumaksu, esindavad elanikkonna vaeseimat kihti ja on küüniliselt huvitatud sellest, et valijaid (st vaeseid) oleks võimalikult rohkem. Minu ideaal (üldse parempoolne ideaal) seisneb selles, et igaühel oleks võimalik oma tööga saada jõukaks ilma selleta, et riik rööviks märkimisväärse osa tema sissetulekutest.

P.S. Ehk kõige naljakam episood lõppevas valimiskampaanias on Jürgen Ligi lennukas fantaasia teemal, et IRL kehtestab astmelise tulumaksu. Ligi väljendab ennast peenelt ning enamikul kuulajatel võib tema sõnastusest jääda mulje, ehkki ta tegelikult seda ei ütle, et IRL kehtestab alates 500 eurost 40% tulumaksu. Tegelikult aga mingist astmelisest tulumaksust IRLi programmis juttu ei ole: tulumaksumäär jääb samaks, tõuseb vaid tulumaksuvaba miinimum. IRL pakutud maksureform hoopis vähendab maksukoormust, mitte keegi ei hakka rohkem maksma kui praegu ning nt 500-eurose sissetulekuga inimesed võidavad koguni 16% oma varasemast sissetulekust.

1 Comment
Tõnis
3/3/2015 05:56:22 pm

Lihtsalt ütlen praegu, pärast valimisi, et minu arvates oli see IRL-i tulumaksuvaba miinimumi libisevaks tegemine äärmiselt halb mõte. Äärmiselt halb. Lausa nii halb, et mul on nimelt selle pärast hea meel, et IRL-i tulemus jäi nii kesiseks, et see loodetavasti realiseerimisele ei lähe.

Miks ta nii halb oli? Sellepärast, et see muudab väikesepalgalistele inimestele teisest töökohast lisateenimise keeruliseks. Jooksvalt, igakuiselt, saaks kõrgemat piirmäära arvestada ainult siis, kui inimene saaks tulu pidevalt ainult ühest töökohast. Lisatöö tegemine tähendaks jooksva maksuvabastuse arvestamise lõpetamist, kardetavasti ka selle arvelt vähem makstud tulumaksu kinnipidamist järgmisest palgast.
Arvutage läbi, mis juhtub, kui inimene töötab aasta aega palgaga 500 eurot kuus ja detsembris läheb jõulude tarbeks lisaraha teenima, näiteks jõuluvana mängides. Milline üllatus ja ehmatus teda siis jaanuaris ootab, pärast seda, kui ta oma tööandjale teatab, et ta lisaraha teenis?

Soovitaks ka proovida, mis juhtub, kui näiteks 500 eurot kuus palka saav inimene saab detsembris näiteks kuupalga suuruse aastapreemia. Kui palju ta sellest kätte saab?

Väikesepalgaline inimene elab enamasti esiteks palgast palgani ja teiseks üritab leida lisateenistust. Selles olukorras maksustamise kaudu ootamatute lisakulude tekitamine... Mitte ei tahaks olla ei selle inimese nahas, ega selle poliitiku nahas, kes toimunut selgitama peab hakkama.
Maksude optimeerimise vajaduse kaelasurumine madalapalgalistele pole sugugi hea mõte.

Miks ma seda räägin ja kirjutan? Lihtsalt selleks, et ehk õnnestuks koalitsiooniläbirääkimistel see ettepanek lihtsalt ära unustada. See on selle ettepaneku õige saatus.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman