Viimaste päevade sündmused on muretsema pannud ka osa Keskerakonna liikmeid ning siit-sealt kostub hääli, et erakond peaks katkestama häbiväärse koostöölepingu Jedinaja Rossijaga. Nt täna saime teada, et sellelaadse üleskutse tegid Läänemaa keskerakondlased eesotsas Jaanus Karilaiuga. Paraku aga tundub, et asja tõsidus pole jõudnud kohale ka nendele, kes soovitavad kaaluda lepingu lõpetamist. Pigem on tegemist vee segamisega ja Keskerakonnale iseloomuliku hämamisega. Olukord ei pidavat üldse tõsine olema, kuna esiteks sõlmis lepingu Ain Seppik, kes ei ole enam erakonna liige (Savisaar lisas siia veel anekdootliku nüansi, et Seppik võttis ilmselt lepingu endaga kaasa -- ei ole paberit, ei ole probleemi). Teiseks olevat paber algusest peale sisutühi, mingisugust reaalset koostööd Jedinaja Rossijaga pole olnud. Ei tea, kas Keskerakonda on haaranud kollektiivne amneesia või loodavad nad, et see on haaranud Eesti üldsust. Ainuüksi kesknoorte osalemine Seligeri laagrites on piisav tõend nende väidete ümberlükkamiseks. Siiski on palju olulisem see, et ka praegu töötab Keskerakond oma meedia kaudu vene partnerite ruuporina.
Siin on vaja teha üks selgitav märkus. Mitte üksnes Keskerakonna kanalid, vaid ka Eesti soliidsemad väljaanded tsiteerivad meelsasti putinlaste propagandat -- meil on ju demokraatia, sõnavabadus ja arvamuste pluralism, las siis lugejad/vaatajad näevad ka teist arvamust. Ent tegemist ei ole "teise arvamusega", vaid millegi muuga. Vene riigi (st jõustruktuuride) kontrollitud meedia teatab juba mitu kuud avalikult, et nad (selle all peetakse silmas kogu vene ühiskonda) on sõjas ning see, millega nad tegelevad, ei ole informeerimine, vaid sõjategevus. Sellest said aru isegi kaks propagandakanali "RT" (endine "Russia Today") välismaalasest diktorit, kes väljendasid otse-eetris oma protesti. Kordan: tegu pole informatsiooniga, vaid propagandaga, mille eesmärk on külvata vastaste leeris segadust ning demoraliseerida seda. Ma ei taha mingil määral öelda, et Eesti ühiskond on nii habras ja saamatu, et vajab mingisugust tulemüüri Venemaalt tulnud sõnumite vastu. Kindlasti tuleb neid tutvustada. Kuid nimelt tutvustada, aga mitte transleerida. Ma arvan, et meie ajakirjanike ja väljaannete toimetajatel on piisavalt võimekust panna need sõnumid adekvaatsesse konteksti.
Siin on vaja teha üks selgitav märkus. Mitte üksnes Keskerakonna kanalid, vaid ka Eesti soliidsemad väljaanded tsiteerivad meelsasti putinlaste propagandat -- meil on ju demokraatia, sõnavabadus ja arvamuste pluralism, las siis lugejad/vaatajad näevad ka teist arvamust. Ent tegemist ei ole "teise arvamusega", vaid millegi muuga. Vene riigi (st jõustruktuuride) kontrollitud meedia teatab juba mitu kuud avalikult, et nad (selle all peetakse silmas kogu vene ühiskonda) on sõjas ning see, millega nad tegelevad, ei ole informeerimine, vaid sõjategevus. Sellest said aru isegi kaks propagandakanali "RT" (endine "Russia Today") välismaalasest diktorit, kes väljendasid otse-eetris oma protesti. Kordan: tegu pole informatsiooniga, vaid propagandaga, mille eesmärk on külvata vastaste leeris segadust ning demoraliseerida seda. Ma ei taha mingil määral öelda, et Eesti ühiskond on nii habras ja saamatu, et vajab mingisugust tulemüüri Venemaalt tulnud sõnumite vastu. Kindlasti tuleb neid tutvustada. Kuid nimelt tutvustada, aga mitte transleerida. Ma arvan, et meie ajakirjanike ja väljaannete toimetajatel on piisavalt võimekust panna need sõnumid adekvaatsesse konteksti.
Kui nüüd tulla tagasi Keskerakonna meedia juurde, siis tuleb rõhutada, et see tegeleb pidevalt ja järjekindlalt meile vaenuliku propaganda transleerimisega. See puudutab nii üleriigilise leviga Tallinna TVd kui isegi selliseid efemeerseid nähtusi nagu linnaosade lehed. Siin ei ole pluralismi hõngugi: käib massiivne ajuloputus. Ja see on see taust, millel meid püütakse veenda selles, et Keskerakond ei teegi sisulist koostööd Venemaa võimuparteiga.
Formaalne lepingu katkestamine Ühtse Venemaaga on ebapiisav samm, millel oleks pigem märgiline (kuid sellisena kindlasti positiivne) kui tegelik tähtsus. On oluline, et Keskerakond leiaks endas jõu ja julguse anda objektiivne hinnang olukorrale Ukrainas ning ennekõike Krimmi okupeerimisele. See ei ole meile abstraktne humanismi ja õigluse küsimus. Nagu nii mõnigi Savisaare sõber on uhkeldanud: täna on see Krimm ja Ukraina, homme Transnistria ja Moldova, ülehomme Baltimaad.
Alles siis, kui Keskerakond selgelt ja ühemõtteliselt distantseerub sellisest mõttelaadist (ja alustada tuleb nimelt Ukrainaga), saaksime jälle rääkida Keskerakonnast kui ühest Eesti parteist.
Formaalne lepingu katkestamine Ühtse Venemaaga on ebapiisav samm, millel oleks pigem märgiline (kuid sellisena kindlasti positiivne) kui tegelik tähtsus. On oluline, et Keskerakond leiaks endas jõu ja julguse anda objektiivne hinnang olukorrale Ukrainas ning ennekõike Krimmi okupeerimisele. See ei ole meile abstraktne humanismi ja õigluse küsimus. Nagu nii mõnigi Savisaare sõber on uhkeldanud: täna on see Krimm ja Ukraina, homme Transnistria ja Moldova, ülehomme Baltimaad.
Alles siis, kui Keskerakond selgelt ja ühemõtteliselt distantseerub sellisest mõttelaadist (ja alustada tuleb nimelt Ukrainaga), saaksime jälle rääkida Keskerakonnast kui ühest Eesti parteist.
RSS Feed