Komöödia - jumalik ja inimlik - MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG

Komöödia - jumalik ja inimlik

6/9/2011

Dante Jumaliku komöödia I osa tõlke avaldamine on kindlasti suursündmus eesti kultuurilaval. Tõlkija Harald Rajamets on pühendanud sellele tööle aastakümneid ning paraku lõppes ta elutee enne seda, kui ta teose lõpetada jõudis. Paradiso viimased laulud pidi tõlkima väljaande kommentaator Ülar Ploom, kes pühendas Dante teosele aastaid.
Tagasihoidlike ja töökate inimeste mahukat tööd võttis retsenseerida kõmuline meediategelane Linnar Priimägi, kes leidis, et tehtu ei kõlba kusagile, eriti kommentaarid. Et aga mitmesajaleheküljelisest kommentaariumist tal vigu leida ei õnnestunud, on ta sunnitud neid ise tegema. Piirdun vaid kahe näitega ühest lõigust. Jumalikku komöödiat iseloomustab ta järgmiselt: "Tegu on eeposega, mille mõttekaim ülesanne tänapäeval on toimida kui „pedagoogiline poeem”, keskaja värssentsüklopeedia."

Ei hakka norima väga kahtlase arusaama üle teose põhiülesandest, kuid see, et ta nimetab komöödiat eeposeks, osutab tõelisele lüngale retsensendi hariduses. Analoogiline fopaa on ütluses:
"Harald Rajametsa seekordses eestinduses on kasutatud Shakespeare’i viisikjambi". Erinevalt retsensendist teadis Rajamets loomulikult, et Shakespeare kunagi sellist läbinisti 11-silbilist värssi ei kasutanud. Rajamets võtab itaalia endecasillabo, riimist loobumist püüab aga kompenseerida jambilise kadentsiga.
Ega vist tegelikult Linnar Priimägi ei kavatsenudki teost tõsiselt analüüsida. Tema kirjutisel on nagu tavaliselt kaks eesmärki. Esiteks, oma eruditsiooni demonstreerimine, kuid viimasest jääb paraku vajaka. Teiseks, selge vihjamine, et küll tema juba teeks seda asja paremini. Kui viitsiks. Ja kui oskaks. Ja veel, kui tunneks asja.

13 Comments

Tõnn Sarv link

6/9/2011 09:24:44 am

Oeh.

Juba ainuüksi antud teema puhul see - "pedagoogiline poeem" - on seesugune blasfeemia, mida on tõesti väga raske andestada.

Ma olen ikka üritanud temast lugu pidada ja tema kirjutisi lugeda. Oleme temaga kunagi isegi koos avaldanud midagi ja teinud asju. Aga jah, viimastel aastakümnetel pole nagu asja olnud.

Mihhail Lotman

6/9/2011 09:37:21 pm

Selliseid apse on seal veelgi. See ongi selliste inimeste häda: kirjutada võivad Dantest, Goethest või ükskõik kellest, aga pahatihti paistab kusagilt Krupskaja või Makarenko (ei ole eriline Freudi austaja, kuid tema "Argielu psühhopatoloogia" on tõesti suurteos, mis seletab nii mõndagi).
Minu igasugune usaldus Priimäe intellektuaalsetesse võimetesse kadus pärast tema lavastatud "Fausti" vaatamist. Pidi ju olema see teos talle läbi ja lõhki tuttav, lavastus aga näitas, et ta ei saanud üldse millestki aru (samas oli Merle Jääger Gretcheni osas väga võimas).

6/10/2011 12:37:10 am

Selliseid kriitikute kritiseerimisi võiks palju rohkem olla. Targad jätavad liiga palju enda teada, mühatamisi. Ma olen teda ka üsna targaks pidanud (kultuurilugu jne), nagu ka siinse blogi pidajat (kultuurilugu jne). Ei saa öelda, et mu arvamus oleks muutunud ses mõttes, kuid ettevaatlikumaks teeb see muidugi. Mis ehk kõige hullem, on kannatada ülikoolis välja teatud interpretatsioone, nii keelelisi (tõlge) kui sisulisi (interpretatsioon), kus sinu oma valeks tembeldatakse, kuna (muuhulgas) seal kusagil on võim (ja sellega kaasneb ülikoolides tihtipeale õigsus - keegi peab ju midagi teadma ka). Ja seda võimu kasutatakse üllatavalt süüdimatult ka tavalises seminariruumis, kus sääsel on palju huvitavam ja kasulikum olla nii mõnigi kord, eriti sel suvel taas. Samas, kusagil on ju õigsus ka teinekord olemas.

Riho

6/10/2011 04:11:22 am

"Pidi ju olema see teos talle läbi ja lõhki tuttav, lavastus aga näitas, et ta ei saanud üldse millestki aru (samas oli Merle Jääger Gretcheni osas väga võimas)."
---
Ma ei tunne Linnar Priimäge eriti. Aga sellest hoolimata pean taas ütlema, et minu meelest kasutab hr Lotman absoluutseid väljendeid, millega ma ei saa nõustuda. Kas on võimalik, et isik, kes lavastab "Fausti", ei saa "üldse millestki aru"? Usun, et isegi 3. klassi õpilane saab MIDAGI aru, kui ta loeb "Fausti".

Mihhail Lotman

6/11/2011 05:30:52 am

On olemas laialt levinud - ja seda eriti tehnokraatide hulgas - eksiarvamus, et reaalainetes on olemas kindlad teadmised ja oskused, mis aga puudutab humanitaariat, siis see on suvaline blah-blah-blah.

Oma teoses "Zen ja mõõgakunst" võrdleb Daisetsu Suzuki zen-inimese ja mõõgavõitleja tegevust ning ütleb, et põhimõtteliselt tegelevad nad väga sarnase asjaga - tõe otsimisega. Kuid mõõgamehel on selge eelis: kui ta eksib, saab ta otsekohe surma. Zen-inimene võib aga oma eksimuses elada pikka elu. Põhjus on selge: vehklemine on zeniga võrreldes lihtsam kunst. Sarnaselt pakub Hamlet Guildensternile, et ta mängiks vilepilli, kui viimane aga keeldub, sest ta ei oska, nördib Hamlet, et vaat mis näruseks asjaks Guildenstern teda peab, lootes, et teda on kergem mängida kui flööti.

Ma ei usu, et ühegi "tõsise" asja puhul lepiks keegi mingisuguse teadmisega 3. klassi tasemel. Iga 3. klassi poiss teab midagi lennundusest, kuid ma ei usu, et keegi tahaks istuda lennukisse, mida juhib selliste teadmistega inimene. Iga 3. klassi õpilane teab midagi opereerimisest, kuid ma ei usu, et keegi tahaks minna kirurgi juurde, kelle teadmised oleksid sellisel tasemel. Iga 3. klassi õpilane teab midagi ehitusest, kuid ma ei usu, et keegi tahaks sõita üle silla, mille ehitas vastavate teadmistega insener. Nende ametite puhul tähendaks 3. klassi tasemel teadmine seda, et nad ei tunne üldse asja. Eksimus nimetatud valdkondades on nagu vehkleja eksimus: keegi saab kohe viga.

Ma ei pea humanitaarvaldkonda selliseks näruseks asjaks, kus 3. klassi teadmistega saab midagi saavutada, olgu see režii, klassikaliste tekstide tõlkimine ja kommenteerimine või keelegrammatika kirjutamine. Ainus vahe on siin selles, et võhikul on ebakompetentsust raskem märgata.

Riho

6/11/2011 08:05:04 am

Saaksin nõustuda, kui oleksite ette heitnud L.Priimäe lavastaja-oskusi, aga kui te ütlete: "...lavastus aga näitas, et ta ei saanud üldse millestki aru", siis see "millestki" viitab konteksti vaadates eelkõige "Faustist" kui tekstist arusaamisele.
*
Jah, 3-aastane ei suuda lavastada näidendit, juhtida lennukit jne. Näidendi lavastamise juures on vabadus siiski tunduvalt suurem kui reaalainetes. Oletan, et "Fausti" võib lavastada üks või teine lavastaja ikka väga isemoodi. Pole ainult õige "Faust" ja vale "Faust".

Riho

6/11/2011 08:23:33 am

Igal juhul tundub mulle emmal-kummal juhul väga imelik, et Eesti Goethe-Seltsi asutajaliiget nimetatakse kellekski, kes "Fausti" lavastades "ei saanud üldse millestki aru".

Riho

6/11/2011 08:55:54 am

Vabandan, et spämmin. Mõtlesin üleelmises postituses muidugi 3. klassi last siiski, mitte 3-aastast last :-)

Mõtlen, et ehk pole sel eriti mõtet vaielda, kas hr. Priimägi teab midagi "Faustist" või mitte. Kui ei tea, siis ei tea. Ja kui teab, siis on hea.

Soovin head peatset saabuvat jaanipäeva ning Jumala õnnistust!

Riho

Seminariruumid link

6/2/2012 12:29:47 am

Teile ka kõike paremat. Edu

6/12/2011 11:56:58 am

Esinen nüüd rumala inimese (kes ei tunne eriti Dantet ja kõiki värsiskeeme) vaatenurgaga, kahe artikli-lõigu analüüs;)

L. PRIIMÄGI:

"Kusjuures ma räägin kui rakendusliku kultuuriloo õppejõud, pedagoog." (VAATEPUNKT ESITATUD, SELLEST LÄHTUB KA JÄRGNEV "TEOORIA JA EESMÄRK", Priimägi on minu meelest teoreetik, esineb vigu ja ülereageerimisi, kuid tal on vaatepunkt nii mõneski asjas, kui nüüd aru saate, mida mõtlen)

"Ent kindlasti pole „Jumalik komöödia” mingi naerunäidend ega juturaamat. Tegu on eeposega, mille mõttekaim ülesanne tänapäeval on toimida kui „pedagoogiline poeem”, keskaja värssentsüklopeedia – nii nagu Homerose eepos „Ilias” on Euroopa kultuuris toiminud niihästi keele-, luule- kui ka antiigiõpikuna." (MITTEKIRJANDUSTEADUSLIK TÄIEND TEOSELE, JÄTKUB PEDAGOOGILINE STATEMENT, ja tõesti on Homeros olnud nn õpik; ML esitab kirjandusteadusliku määrangu, ei lähe kaasa Priimäe vooluga, milles võib avalduda protest (nt kolleegi ÜP pärast), ma ei usu, et Priimägi ei tea Dante teose žanri määratlust; võimalusi on veel, nii nagu kirjanikud/teoreetikud on oma teoseid nimetanud teistsuguste žanritega, nii teevad seda ka teoreetikud, ei teagi, kuidas sellist nähtust nimetada... Priimägi võib kasutada siin säärast "intellektuaalset vabadust" ka.)

"...aga kui palju eesti lugejate hulgas leidub danteiste, kellele säärane bousondus pakuks vaimset naudingut? /---/ Aga milles seisneb siis „antiigi ja renessansi vaprus”? Just see jäetakse algajale lugejale seletamata (ja võib-olla vajaksid sel teemal seletust edasijõudnudki)." (MÄRKSÕNAD ALGAJA JA EDASIJÕUDNU viitavad samuti pedagoogilise mõttevoolu jätkule)

"Veel üht sisulist asja soovinuksin kommentaaridest. Teksti lineaarse üldmõistetavus... /---/ Luksusköide nõudnuks teistsugust taset, suurejoonelisemat, üldistavamat kommentaaride formaati. Näiteks teemal „„Jumalik komöödia” ja teoloogiline maailmakaart”, teemal, mille pakub haritud eurooplase kultuurimiinimumi hulgas välja kogumik „Eurooplase kultuuripõhi” (Tallinn 2010). (NO SIIN ON MITU ASJA JUBA, PRIIMÄE ESITAB OMA ARUSAAMA NN. PEDAGOOGILISEST VÄLJAANDEST, ja siis toimub ka enda põlistamine kultuuriinimesena ja ka väike reklaam selle juurde.)

M. LOTMAN:

"Kõmuline meediategelane Linnar Priimägi, kes leidis, et tehtu ei kõlba kusagile, eriti kommentaarid." (Negatiivne MÄRGISTAMINE, TÄHTSUSE VÄHENDAMINE, LIIALDUS. Priimägi esines kui pedagoog, et mida oleks teose õpetamiseks olnud veel vaja teha jms.)

"Ei hakka norima väga kahtlase arusaama üle teose põhiülesandest, kuid see, et ta nimetab komöödiat eeposeks, osutab tõelisele lüngale retsensendi hariduses." (Enne vihjasin, et ühel kirjandusteaduslik määratlemine ja teisel selle väline, nn pedagoogiline siinkohal)

"Ega vist tegelikult Linnar Priimägi ei kavatsenudki teost tõsiselt analüüsida. Tema kirjutisel on nagu tavaliselt kaks eesmärki. Esiteks, oma eruditsiooni demonstreerimine, kuid viimasest jääb paraku vajaka. Teiseks, selge vihjamine, et küll tema juba teeks seda asja paremini. Kui viitsiks. Ja kui oskaks. Ja veel, kui tunneks asja." (TÕSINE ANALÜÜSI PAIK OLEKS EHK VIKERKAAR VMS, SIIN ESITATI PEDAGOOGILINE PILK ASJALE, eruditsiooni demonstreerimine on kindlasti eesmärk, ja ehk ka sellega seotud edevus; teise asjaga arvan, et on lood nii, et tema tahtnuks rohkem sellist nn kooliväljaannet, kus oleks muidugi suurem seletusruum kui tavaliselt.)

--------

Aga mida me Dante eestikeelsest väljaandest tegelikult välja loeme?

Lavastaja keskkoolist

6/14/2011 07:59:53 pm

http://chzmemebase.files.wordpress.com/2011/06/memes-watcha-thinkin-bout.jpg

Janek Fiume

2/13/2014 07:33:02 pm

Dante Alighier, s'i' so' buon begolardo,
tu me ne tien' ben la lancia a le reni;
s'i' desno con altrui, e tu vi ceni;
s'io mordo 'l grasso, e tu vi sughi el lardo;

s'io cimo 'l panno, e tu vi freghi el cardo;
s'io so' discorso, e tu poco t'affreni;
s'io gentileggio, e tu misser t'avveni;
s'io so' fatto romano, e tu lombardo.

Si che, laudato Idio, rimproverare
poco puņ l'uno a l'altro di noi due:
sventura o poco senno cel fa fare.

E se di tal materia vo' dir piłe,
Dante, risponde, ch'i' t'avrņ a stancare:
ch'io so' lo pugnerone, e tu se' 'l bue.

TÕLGE:

Oo, Dante, mus kiidukukena näed tonti
ja ei märka, kuigi pilguga mu küljes ripud,
et lõunatan, sa juba õhtust sööma kipud:
kui mina närin liha, siis sina lutsid konti.

kui räbalaisse rüütun, kannad viigipuulehti,
ma hooplen, tea, ka sina sõnadega hängid;
kui olen d˛entelmen, sa härrat mängid;
kuigi must roomlane, sust vaid langobard tehti.

Sestap, nääklema, oo kiidetud jumal,
üks rohkem kui teine, kuis lubab aujärg;
meid ajendab saatus ja aru rumal.

Dante, kui tahad, et sel lool oleks järg,
siis vasta!! Tea, sind kurnan kombel tüütumal;
kuis mina olen sääsk ja sina oled härg.

Janek Fiume

4/8/2014 12:37:13 am

Ühes on Priimägil õigus: vingerdada on vaja.

DANTE ALIGHIERI
JUMALIK KOMÖÖDIA
PÕRGU
I LAUL

a. Kesk meie eluteed all taevalaotsi 11
b. mind eksi riukles sünge metsasalu, 11
a. kuis õige rada oli läinud kaotsi. 11
3
b. Ah, raske öelda mul, mil moel täis valu, 11
c. see metsik mets, mis sünge on ja ka must, 11
b. ei hirmu mäletada mõistus talu. 11
6
c. See hull, vaid surm veidi hullem kogetust, 11
d. räägin asjadest, mis ise nägin seal, 11
c. et siis leitud hüvest anda selgitust. 11
9
d. Kuis sinna sattusin, ei tea öelda eal, 11
e. nii unehõlmas sel hetkel oli meel, 11
d. aruti, et püsiks õige raja peal. 11
12
e. Ent siis, kui mäejalamile jõudsin teel, 11
f. org lõppes ja hirmulätted otsa said, 11
e. ehk küll surmaäng mind ikka rusus veel. 11
15
f. Kõrgel' pilku tõstes märkasin kuis vaid 11
g. mäetippe rüütas ilmatähe puna, 11
f. mis inimkonnal näitab teid otsemaid. 11
18
g. Siis hirm, mis piina tingis tuurinuna 11
h. ööigavikus hingesopis vaevust, 11
g. raas kahanes, öö veetsin armetuna. 11
21
h. Kuis see, kes lainemurru rüngest raevust 11
i. just uppumast on pääsen'd ja kalda peal 11
h. nüüd hinge lõõtsub, tulvil tuima kaemust. 11
24
i. Nii minu vaimgi, pagev veel, pöördus seal, 11
j. mõõtmaks tuldud metsarada pilgul taas, 11
i. kus ei ainumas jää ellu ilmapeal. 11
27
j. Ent kui väsin'd keha puhan'd olin raas 11
k. ma oma teed jätkasin mäenõlvale 11
j. kuis jalg, mis alamale jäi, toetus maas. 11
30
k. Ja ennäe, seal kergejalgne ja sale, 11
l. leopard, peaaegu mäeveeru algusrealt, 11
k. karv tähniline, ilmus nähtavale. 11
33
l. Mu palge eest, taanduda ei tahtnud sealt, 11
m. liiati teed takistas nii mu rajal, 11
l. et korda mitu tahtsin naasta äärepealt. 12
36
m. Oli aeg hommikuse koidu ajal, 11
n. päike tõusis, üll'tähed samamoodi, 11
m. kui siis, kui jumaliku armu najal 11
39
n. kõik kaunis taevalaotus esmalt loodi. 11
o. Kuid kõrk loom, ta vastu hetk ning aastaaeg, 11
n. mul lootuskiir õhkõrn tärkas kuismoodi 11
42
o. kummati, mu teel ta seisis kõik see aeg. 11
p. Ühtäkki välja ilmus siis, nii mul näis, 11
o. ja ei, et mul järgi oleks andnud vaev, 11
45
p. lõvi, näljast pöörane, pea püsti käis, 11
r. mu poole astus raevukalt ja põiki 11
p. õudusest õhk pungil paisus hirmu täis. 11
48
r. Veel emahunt, kes pelutan'd pea kõiki, 11
s. näljakoorma vaevast kõhetuna teal, 11
r. triiki ahnust, muid vajadusi võiki. 11
51
s. Ta kohutas mind nii, kui ei keegi eal, 11
t. õudust kumas ilmest kuis, et sedamaid 11
s. mul lootus mäetippu jõuda kustus seal. 11
54
t. Nagu see, kes rõõmsalt kogub vara vaid, 11
v. ent jõuab aeg, kõik kaduva teed kaob mil, 11
t. siis meelelt kurb on ja valab pisaraid. 11
57
v. Nii meelt heitma mindki all mäejalamil 11
õ. ajas loom ning kus päike vaikib rammu,11
v. mind surus vähehaaval taas alamil'. 11
60
õ. Ent siis, kui allamäge läksin sammu, 11
ä. äkki ühega mu tee mind kokku viis, 11
õ. kel vaiki hääl, mis tumm on ajast ammu. 11
63
ä. Kui teda nägin seal suures kõrves priis: 11
ö. "Halasta, kes oled," hüüdsin tall': "Peatu, 11
ä. sa vaim või luust-lihast inimene siis!" 11
66
ö. Mul vastas: "Surelik ei enam, vaim eatu, 12
ü. on vanemad pärit Mantova kandist, 11
ö. lombardiks mõlemad sünnilt nad seatud. 11
69
ü. Ilmavalgust a'al Caesari nägin, hilja vist, 13
a. Roomas elasin, tark keisriks Augustus, 11
ü. kesk vale- ja võltsjumalate austamist. 12
72
a. Poeet olin siis, kui Trooja suitsu mustus. 11
b. Laulsin Aenasest, kes tuli sealt, kas tead, 11
a. ajal mil suur Ilión tuhaks kord kustus. 11
75
b. Kuid sina, miks hädaorgu samme sead, 11
c. miks ei tõuse sa veel mäetippu sealpool, 11
b. kus rõõmuläte on, mis ajendab head?" 11
78
c. "Oo, Virgilius, poeet, kelle kõnevool 11
d. kui jõesängis hoogaval on tulvaveel, 11
c. auks oled ja tunglaks laulikutesool. 11
81
d. Vii mind lembe ja vaimuvalguse teel, 11
e. mis sinu teoseid mind otsima igand." 11 /paisand'/
d. ütlesin tall' hardalt, aust palg punas veel. 11
84
e. "Eeskujuks mul oled ja vaimne isand, 11
f. mu kauni stiili lõi vaid su luuleand, 11
e. see mul kuulsust on toonud ja au lisand. 11
87
f. Näe elajat mäeveerul, kes seisatan'd. 11
g. Aita nüüd, õilis poeet, päästa mind ta käest, 11
f. sest veenis

Komöödia - jumalik ja inimlik

Leave a Reply.

Autor

Arhiiv

Rubriigid