MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Amicus Plato, sed magis amica veritas

6/14/2019

3 Comments

 
Kommenteerides minu seisukohta ja selle põhjendusi Mart Helme umbusaldamise vastu hääletamisel kirjutab hea sõber ja vana oponent Rein Raud, et kuigi ta üldiselt aktsepteerib minu mõttekäikude loogikat, ei nõustu ta sellegipoolest "nende lõpptulemusega, mille kohaselt Mart Helme umbusaldamise vastu hääletamine ei tähenda Mart Helme käitumise toetamist". Siin on tegemist selge arusaamatusega, mis tuleneb arvatavasti sellest, et Rein luges mitte minu originaalteksti, vaid selle republikatsiooni, mille pealkiri oli muudetud: "Mihhail Lotman: kuidas ma võisin toetada Mart Helmet?", samas kogu minu teksti iva oli nimelt selles, et ma ei toetanud Mart Helmet; seda püüdsingi lahti seletada.

Kuna minu sõnum jäi nii mõnelegi segaseks (ilmselt minu enda viga), siis olen sunnitud väljenduma eksplitsiitselt. Raua meelest minu käitumine umbusaldamise ajal "kehtib ainult siis, kui selle pooldaja ise arvab, et teisi süüdistav sotsiopaat on tegelikult ka sobiv siseministri ametikohale". Siin on tegemist vähemalt kahe arusaamatusega, neist teine asub loogika ja esimene terminoloogia valdkonnas.

1. Ma ei nimetanud Mart Helmet sotsiopaadiks.
2. Minu formuleeringust ei tohiks (vähemalt normaalse kõnekommunikatsiooni strateegiaid kasutades) tuletada, et ma arvan, et Mart Helme on sotsiopaat.
3. Ma ei arva, et Mart Helme on sotsiopaat.
4. Isegi kui ma arvaksin, et Mart Helme on sotsiopaat, poleks mul õigust seda väljendada, eriti mitte Riigikogu mikrofoni ees.
Kommentaar: minu sõnumi tähelepanelik lugeja märkas kindlasti, et iseloomustades hüpoteetilist isikut kasutasin väljendit 'emotsionaalselt ülesköetud'. 'Emotsionaalne ülesköetus' ja 'sotsiopaatia' on mõisted, mis ei käi kokku. Samas ei tahtnud ma sellega öelda, et Mart Helme on hüsteerik.

Muide, Mart Helme ise sai suurepäraselt minu mürgisest küsimusest aru ja tema vastus oli adekvaatne: selline esinemisviis on tema poliitiline stiil. Stiil, mis on sihilikult ja teadlikult valitud ning arendatud.

On see stiil hea? Minu silmis on see tülgastav, aga sõna 'hea' ei ole nii lihtne. Tavaliselt mõistetakse seda kui ühekohalist predikaati ('X on hea' umbes nagu 'X on kiilas'), kuid reaalses keelepruugis võib 'hea' olla nii ühe- kui kahekohaline predikaat, kusjuures enamasti on tegemist nimelt varjatud kahekohalisusega. Nt 'ilm on hea' on hea suvitaja seisukohalt, kuid võib olla katastroofiline talupojale. Niisiis, nii mõnigi kord peame küsima: hea kellele? Tagasi Mart Helme ja tema stiili juurde. Minu meelest see stiil ei ole hea, aga kuna see tõi ja jätkuvalt toob talle populaarsust, siis arvatavasti Helme enda ja tema pooldajate silmis on see stiil nimelt hea, mida ta ka oma vastuses mulle väljendas. Tegelik probleem pole aga sugugi Helme stiil, vaid on palju sügavamal.

Lubage siinkohal tsiteerida EKRE väärikat liiget Ingrid Rüütlit, kes kommenteerides Mart Helme rassistlikku siunamist märkis, et probleem pole niivõrd Helmes endas kui selles, mida ta tahab sellega saavutada: "Muretsen pigem selle pärast, milline on vaimne tase EKRE valijatel, keda selliste naljadega valijaks meelitatakse." Ning nagu selgus, see mure ei ole alusetu. Küsimus ei ole minu meelest Mart Helmes ja tema stiilis, vaid selles, et märkimisväärse kodanikkonna silmis on selline stiil hea ja nõutud. Pikkadel okupatsiooniaastatel teadsime, et eestlus tähendab muuseas haritust ja euroopalikku viisakust ja just sellist vanakooli eestlust tahab esindada minu erakond. Kuid nagu selgus, on ühiskonnas nõudlus ka uutmoodi "konservatismi" ja uutmoodi "rahvusluse" järgi. Ja see on minu jaoks tõsine murekoht.

Nüüd lühidalt sellest, miks ma siis ikkagi esitasin siseministrile nii pahatahtliku küsimuse. Asi on jällegi kontekstis, ja seekord mitte laias poliitilises kontekstis, vaid selles, mis tekkis umbusaldusavalduse esitamise ajal saalis. Nagu öeldud, oli see umbusaldusavaldus halvasti läbi mõeldud (sellesse üritati kokku panna kõik Helme patud ning nendest suur osa olid selgelt liialdatud ja halvasti põhjendatud), kuid lisaks sellele oli ka protseduur halvasti planeeritud. Opositsioonisaadikud pommitasid üle kahe tunni Helmet erinevate süüdistustega (neist osa õigustatud, nagu nt ksenofoobia, osa liialdatud, osa aga täiesti valed, nagu nt antisemitism), mida Helme suurima mõnuga pareeris, varastades opositsioonilt kogu show ja tehes sellest oma monoetenduse. Mida ma aga ei saanud lubada, olid tema mõnitavad ja üleolevad märkused naissaadikute kohta ning ma tundsin moraalset kohustust teda kas või natuke jahutada. Mulle tundub, et see ettevõtmine ei olnud päris ebaõnnestunud. Mart Helme armastab rõhutada, et tema on vana kooli mees. Minu arusaamist mööda aga peaks see tähendama ka rüütellikkust, naiste kaitsmist nii füüsiliste kui verbaalsete rünnakute eest.

Nüüd tagasi Rein Raua kirjutise juurde. Rein on andekas kirjanik, tema kujundid on alati värvikad ning võrdlused teravmeelsed ja meeldejäävad. Kuid nagu ütlevad prantslased: comparaison n'est pas raison ning nii mõnigi loogikaviga rajaneb valel analoogial. Võrdlused pronksiöö "kangelastega" ja bolševikega kuuluvad minu hinnangul sellesse kategooriasse.

Rein Raud parafraseerib minu pakutud nelja võimalikku seisukohta siseministri umbusaldamise asjus, kuid teeb seda paraku ebaõnnestunult (ei taha mõelda, et tendentslikult), lisades omapoolse eelduse: "Helmele omistatud käitumine ja siseministri ametikoht on ühitamatud". Ning sealt teeb ta päris ootamatud järeldused. Nt esimene variant. Reinu sõnastus: "toetada avaldust ja toetada Helmet" (minu originaalformuleering: "Toetan Mart Helme umbusaldamist ja toetan Mart Helmet"), tähendab tema sõnade järgi järgmist: "Esimese variandi pooldaja on nõus kõigi avalduses esitatud süüdistustega ja ka järeldusega, et selliselt käituv inimene ei sobi siseministriks, kuid peab sellist käitumist põhimõtteliselt õigeks ning soovib, et Helme ka edaspidi alavääristaks naisi, ründaks ajakirjanikke ning kahjustaks Eesti liitlassuhteid. Kui seda pole võimalik teha siseministrina, siis tühja kah sellest toolist". See on minu sõnade meelevaldne tõlgendus, kuna rääkisin üksnes umbusalduse poolt või vastu hääletamisest, mitte umbusaldajate teksti sisust (seal on omad probleemid, kuid nende analüüs võtaks liiga palju ruumi). See, millest ma kirjutasin, ei luba järeldada, et naiste alavääristamine, rünnakud ajakirjanikele või Eesti liitlassuhete kahjustamine on õigustatud ükskõik kas ministri või kellegi teise poolt. Võimalikud korrektsed tõlgendusvariandid tõin oma blogis.

Samas vaimus tõlgendab Raud ka ülejäänud variante, lisades neile omapoolse eelduse, mis näeb välja nii: "Helmele omistatud käitumine ja siseministri ametikoht on ühitamatud". Kasutades seda eeldust, jõuab Raud raskusteta järelduseni, et Helmet pidanuks umbusaldama. Tegemist on levinud loogiliselt vigase arutlusega, millele juhtis tähelepanu juba Aristoteles (ei tea eestikeelset terminit, ladina keeles on see petitio principii, inglise keeles begging the question): soovitav järeldus paigutatakse juba eelduste sekka.

Teine ja veel tugevam Raua eeldus seisneb selles, et EKRE ei ole "normaalne" partei, seega ei ole koalitsioon sellega juba eos õigustatud. Loomulikult oleks sellisel juhul kõik arutlused Mart Helme ministriks sobivuse üle üldse ülemäärased: kuna EKRE ei sobi, ei sobi ministriks ka selle esimees. Kuid kes otsustab, kas üks või teine erakond on "normaalne" või mitte? Mittedemokraatlikus riigis otsustavad selle üle jõustruktuurid. Demokraatlikus ühiskonnas on aga ainus otsustaja valija. Ja valijad on oma sõna öelnud. Või on Rein Raual pakkuda mõni teine protseduur, kuidas eristada "normaalseid" ja "mittenormaalseid" erakondi? Ei taha ju Rein ometi öelda, et need valijad, kes valivad "mittenormaalse" erakonna, on ise "mittenormaalsed" ja seega nende valitud esindajad ei tohi kunagi pääseda võimule?

Raua esseed läbib veel üks levinud arusaam, mille kohaselt hea inimene on ka hea poliitik ning halb inimene on ka poliitikuna halb. See on eelduseks paljudele arutlustele, sellesse suhtutakse peaaegu kui miski endastmõistetavasse. Tegelikult on aga tegu väga tugeva väitega, mida pole sajandite jooksul suudetud tõestada (Machiavelli mäletatavasti püüdis seda koguni ümber lükata). Ajalugu tunneb hulgaliselt suurepäraseid inimesi, kes osutusid katastroofilisteks poliitikuteks. See teema aga vajab pikemat arutlust ning reserveerin selle tulevikuks.
3 Comments
js
6/16/2019 11:36:42 pm

Võibolla peaks veel ühe tasandi lisama, loogika ruumiliseks tegema, sest ehk saab alles siis anda vastuse EKRE toetamise õigustatuse küsimusele.

Trump valiti presidendiks osalt tänu lubadusele lõpetada sõjad Lähis-Idas ja seada Venemaaga sisse head suhted – ta ei näinud selles vähemalt midagi "halba". Tänu Russiagate'ile on need suhted nüüd hullemad kui enne.

Ka EKRE-t süüdistatakse vahetpidamata venemeelsuses.

Mida me tegelikult näeme, on see, et tõelise suurmehena ei tegele Trump lihtsalt pudipadi riigikestega Vahemere kallastel, vaid astub otse sõlmküsimuste kallale.

Hiina, Palestiina, Iraan.

Ja kogu "eesrindliku" poliitika häda – ka Raua häda, kes kunagi oli Iraagi sõja vastu – on just selles, et nad ise seisavad tümal pinnal. Kõige olulisemast pole nad oma võimu ajal söandanud ehk soovinud tõtt kõnelda.

Maailmakord on kord. Aga kord, ta muutub.

Reply
Juhani
6/17/2019 01:17:48 pm

Arvan, et Teie hääletasite umbusalduse vastu, see ei olnud "lubadus" vaid Teie otsus, sest tundus Teile võimalikest valikutest parim. Te hääletasite selliselt põhjusel, et teha karjas koos asju, kuuluda gruppi. Minu arvamuse põhjendus on Teie väide, et lubasite hääletada, st soovite olla enda parteile usaldusväärne, vast isegi usaldusväärsem kui riigile. Lubadus ja teadlik kompromiss on erinevad põhjused. Kari ei ole mõeldud halvasti, selle asemel võiks kasutada ühiskond, kogukond, meie; samas mõttes on ka riik üks suur kari ja üksi ei saa.

Kui inimene pannakse mingi süsteemi poolt hääletama enda arvamuse vastu, siis mis edasi? II MS näitel, kas gaasitajate motivatsioon võis olla soov kuuluda mingisse gruppi, olla hästi koolitatud sõdur või oli see näiteks soov jääda ise ellu, mitte minna rindele? Mõned aastad hiljem tuli teine grupp ja otsis kõik esimese grupi liikmed üles, korraldas kättemaksu, seda mitte ainult gruppi kuuluda soovjatele vaid ka nende suhtes, kes soovisid ainult jääda ise ellu.
Olen kuulnud väidet, et kgb ohvitserile lubati kõike ja nad lubasid ka teistele, selliselt muudeti inimest.

Tänan, et olete Riigikogus, need valikud tunduvad keerulised.

Reply
ckrabat
7/8/2019 11:37:11 pm

"Lubage siinkohal tsiteerida EKRE väärikat liiget Ingrid Rüütlit, kes kommenteerides Mart Helme rassistlikku siunamist märkis, et probleem pole niivõrd Helmes endas kui selles, mida ta tahab sellega saavutada: "Muretsen pigem selle pärast, milline on vaimne tase EKRE valijatel, keda selliste naljadega valijaks meelitatakse." Ning nagu selgus, see mure ei ole alusetu. Küsimus ei ole minu meelest Mart Helmes ja tema stiilis, vaid selles, et märkimisväärse kodanikkonna silmis on selline stiil hea ja nõutud. Pikkadel okupatsiooniaastatel teadsime, et eestlus tähendab muuseas haritust ja euroopalikku viisakust ja just sellist vanakooli eestlust tahab esindada minu erakond. Kuid nagu selgus, on ühiskonnas nõudlus ka uutmoodi "konservatismi" ja uutmoodi "rahvusluse" järgi. Ja see on minu jaoks tõsine murekoht."

Murekoht polegi niivõrd EKRE juhtkonnas, vaid tema valijaskonnas, mis on märgatavamalt radikaalsem, kuid juhtkond on tema valijaskonnast otseses sõltuvuses. EKRE ei saa endale põlissoomestumist lubada, sest juhtuks sama, mis juhtus Soomes nad kaotaksid oma valijaskonna. Minu tutvusringkonnas on samuti nii mitugi ekretiini ja nende suhtumine erakonda ja tema väljaütlemistesse on kriitikavaba, mis on omane religioossetele liikumistele. Nende jaoks ongi peamine võitlev kollektiivne identiteet meie vs nemad. Teine murekoht on sellise poliitilise stiili normaliseerimine poliitilise eliidi poolt - rahvale antakse teada, et selline poliitika on normaalne, selles ei ole midagi laiduväärset. Tulemus ongi selles, kuidas trumpistid kaaperdasid vabariikliku partei usas, brexitlased kaaperdasid konservatiivse partei uk-s ning ekretiinid kaaperdasid rattavalitsuse eestis. Kuna selline retoorika müüb väga häälekates valijaskonna kihtides väga hästi ja 30-40% valijaskonna toetus on piisav riigi kaaperdamiseks, nii juhtus ka Saksamaal 1933, siis toetataksegi äärmuslasi, sest nad tagavad sirge tee võimu juurde. Mis puudutab Helme umbusaldamist - umbusaldati konkreetset persooni ja tema konkreetset poliitilist käitumist. Kui umbusaldamine oleks läbi läinud, siis teoreetiliselt ei oleks pidanud isegi valitsuskoalitsioon lagunema, vaid ekre oleks pidanud otsima uue siseministri kandidaadi. Euroopas oli see mitte väga ammu tavaline praktika. Kui koalitsioon koondus aga üksmeelselt ekre seljataha, siis näitas see lihtsalt, et teatud poliitilised jõud on ekre pantvangis nagu Alfred Hugenberg oli natside pantvangis aastal 1933. Nii ongi Jüri Ratas kokkuvõttes lihtsalt Mart Helme valitsuse peaminister ja pressiesindaja, ei midagi rohkemat. Ma tuletan meelde, et veel 20 aastat tagasi oli just Isamaa euroopalike väärtuste maaletooja Eestis, aga praeguse ideoloogilise lõhestatuse ajastul, mida 20 aastat Läänes (k.a. USAs) veel ei olnud, selline "vanakooli rahvuslus" enam ei müü.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman