MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Yana Toom ja eesti keele väljasuremine

2/2/2013

56 Comments

 
Täna, Tartu Rahu aastapäeval lootsin veidi kauem magada -- olen juba paar kuud pärast grippi hingamisteedega hädas ja nüüd veel külmetasin peale. Aga kus sa sellega. Hommikust peale oli telefon punane, et mis ma ikka selle "Toomi-muti laamendamise" kohta arvan. Midagi ei arva, magada tahan, ei saanud esialgu isegi aru, kellest juttu. Kuid siis tegin arvuti lahti ja uni kadus nõiaväel: tõepoolest, on alles lood.
    Igaks juhuks kontrollisin kohe ka originaali, mis oli "Russkij Reporteris", ning märkasin, et Delfi on tsiteerinud väga lohakalt (kuid keda see üllatab), ent põhitees eesti keele hääbumisest ja eesti rahva väljasuremisest oli kenasti (kui selline sõna siia üldse sobib) olemas. Pisteliselt jälgisin teema arengut meedias ja erinevaid poliitikute ning ühiskonnategelaste sõnavõtte.
    Alguses oli Yana Toomi taktika ründav: ajakirjanduslikku eetikat on jõhkralt rikutud ja puha, kuid seitsmestes uudistes palus ta ilusasti vabandust nende ees, keda ta sõnad solvasid.
Intsidenti ei saa paraku pidada ammendatuks. Esiteks, Yana Toom vist ei saanud hästi aru, millega ta sai hakkama, ning teiseks, talle appi rutanud erakonna kuldsuu Kadri Simson esines umbes selles vaimus, et millegi eest ei peagi vabandama, asjad ongi nii: "Ma kardan, et Yana Toom ütles välja seda, mida paljud mõtlesid, kui nad nägid viimast rahvaloenduse tulemit." Et Yana Toom on üksnes sõnumitooja jne.
    Aga see on juba klass, arvan, et Yana Toomil on oma kolleegidelt palju õppida. Erakondlik käekiri on selgelt äratuntav: esiteks, midagi sellist ei olnud, teiseks, teised teevad ka, ning kolmandaks, asjad ongi nii.
    Kõigepealt aga kontekstist, milles Yana Toomi sõnad on avaldatud. Tegu on Olga Andrejeva pika artikliga, mille pealkiri on "Eesti haigus" ning alapealkiri "Miks postsovetlikud riigid nii väga tahavad surra".
    Artikkel algab Harta 12 mainimisega ning sellega, et Eestis on arenemas poliitiline kriis ja seda ilma igasuguse Venemaa sekkumiseta. Kirjutis on konstrueeritud päris meisterlikult, näib, et autor toob argumente ühelt poolt ja teiselt poolt, ent kui vähegi süveneda, selgub, et argumendid on siiski ainult ühelt, nimelt Eestit halvustavalt poolt. Eestis on kõik halb: ilm, hubane arhitektuur, viisakus ("need lõputud naeratused") ja muidugi eestlased.
    Olga Andrejeval on mitu vestluskaaslast ja nad kõik sihivad samasse punkti. Yana Toomi formuleeringud on küll kõige mahlakamad, aga sõnum erineb väga vähe näiteks Jaak Alliku omadest, viimane on vaid poliitikuna palju osavam ja teda on raskem vahele võtta. Eesti on sügav provints, soo, perspektiivid on tumedad, kui nad üldse olemas on. Tegemist on sügavalt haige ja surmale orienteeritud ühiskonnaga.
    Olga Andrejeva ei tulnud Eestisse turistina, ta tegi siin tööd ja tegi seda oskuslikult. Yana Toom kas ei saanud sellest aru ja poliitikule lubamatu naiivsusega lõi piltlikult öeldes palli oma väravasse või mängibki ta hoopis ajakirjanikuga samas meeskonnas. Mõlemal juhul aga tekitab tema tegevus õigustatud küsimusi.
    Mis aga eristab Yana Toomi artikli teistest personaažidest, on tema silmatorkav kibestumus, mis kohati mõjub isegi kurjusena. Ning muidugi ka sõnade sisu. Ma pean siin silmas seda osa, mis puudutab eesti keele ja rahva väljasuremist ja mille väljaütlemine ongi Kadri Simsoni meelest õigustatud. Aga ei ole õigustatud. Ja seda nii sisu kui ka parastavate intonatsioonide tõttu. Asi on selles, et Yana Toom on minu kolleeg: ta on aastaid õppinud Tartu Ülikoolis vene filoloogiat (mis siiski jäi tal vist lõpetamata). Artikli sõnum rahva ja keele väljasuremise kohta on karjuvas vastuolus selle humanistliku vaimuga, mis valitses vene kirjanduse kateedris ja mida tollased õppejõud (Valeri Bezzubov, Pavel Reifman, Sergei Issakov, minu vanemad ja teisedki) püüdsid oma tudengitesse süstida. Mu isa rõhutas pidevalt, et ei ole suuri või väikseid rahvaid, keeli ja kultuure. Igal kultuuril on öelda midagi unikaalset, mida keegi teine öelda ei saa, ja seda saab teha ennekõike sellele kultuurile omases keeles. Ning iga keele või kultuuri kadumine ei ole üksnes antud rahva tragöödia, vaid kordumatu kaotus kogu inimkonnale.
    Kuid nüüd väidetavast väljasuremisest ja hääbumisest. Alustame sellest, et demograafilised andmed, millega artikkel opereerib (ei tea, kas pärit Yana Toomilt, nagu lugeja võiks aru saada, või hankis Olga Andrejeva need ise kusagilt), on tendentslikud: nimelt väidab artikkel, et viimastel aastatel on sündimus langenud 12 000 lapseni aastas. Äratoodud tabelis (andmed pärinevad stat.ee-st) on toodud sündimuse dünaamika viimase 20 aasta jooksul ning kõrvutatud teise olulise näitajaga, legaalselt indutseeritud abortide arvuga ning elussündinute suhtega tehtud abortidesse.
Picture
Niisiis pole sündimus kordagi 12 000ni langenud ning alates 2004. aastast näitab isegi mõningat tõusutendentsi. See tendents on üsna habras, kuid siiski olemas. Samuti võib ära märkida abortide üldarvu pideva languse ja sündide ja abortide vahelise suhte paranemist, kusjuures mõnel viimasel aastal on esmakordselt sünnid hakanud aborte kahekordselt ületama. Need näitajad tulenevad mitmest faktorist ja nõuavad üksikasjalikku analüüsi, millega demograafid ka tegelevad. Kuid filosoofilisemas plaanis tähendavad nad suuremat elu usaldamist. Abortide vähenemine on ühelt poolt ühiskonna teadlikkuse, aga ka humaansuse näitaja, teiselt poolt aga korreleerub see heaoluga.
    Juhiks veel kord tähelepanu 2004. aastale. See oli esimene aasta, kui hakkas kehtima vanemahüvitis (vastu võetud küll juba 2003. aastal) ning nagu tabelist näha, mõjud ei ole mitte olematud.
    Kuid nüüd paar sõna valdkonnast, kus olen pädevam sõna võtma, nimelt keelest ja kultuurist. Eesti keel ei ole kogu ajaloo jooksul kunagi nii hästi kaitstud olnud ja nii hoogsalt arenenud kui praegu, isegi kui seda võrrelda kahe maailmasõja vahelise perioodiga. Viimast väidet on väga kerge kontrollida. Vaadake raamatupoodidesse, vaadake kirjastuste katalooge. Kui palju avaldatakse originaaltekste ja kui palju suurepärast kirjandust tõlgitakse. Ja mis on eriti oluline, on see, et ei piirduta vaid ilukirjandusega. Tõlgitakse ka küllaltki spetsiifilist erialakirjandust. Eesti keel elab täisväärtuslikku elu ning eesti keeles võib sõna võtta pea igas eluvaldkonnas.
    Me ei tea, mis meid tulevikus ees ootab. Kuid see, mis on juba tehtud ja mida eesti kultuuriinimesed oma igapäevase tööga produtseerivad, jääb alles.
    Jossif Brodski kirjutas, et ennustused on tulevaste päevade šantaaž, kuid "me elame kuniks / on andestus ja kiri." See tähendab, et inimene, rahvas ja kultuur elavad edasi ka siis, kui füüsiliselt on vastava inimese või rahva elusolu ohustatud. Selle tagab kirjutus (keel). Kuid oluline on ka see, mida see kirjutus sisaldab. Olgem siis andestavad ja mõistvad.


56 Comments
hm
2/2/2013 05:50:27 pm

Liidame siia juurde igal aastal eestimaalt väljasõitnud ja surnud - pole midagi hõisata!

Reply
ar
2/2/2013 05:55:35 pm

jah, pessimismiks pole küll hetkel põhjust. Tänu youtubele ja facebookile on õppinud kirjutama ning lugema isegi need inimesed kes siiani heal juhul pealkirja suutsid välja veerida ja peale seda peavaludega kirjatüki juurest põgenesid. Ehk siis praegu just on õige hetk, ehk ka riiklikul tasandil mõelda, kuidas see püsiks ning kuidas soodustada veelgi enam nende inimeste lugemust kes nö. kiviajast lõpuks valgusesse astuvad. Sirp on vasaramehele siiski liialt keeruline lektüür ja delfid tekitavad halbu emotsioone. Vaja on mõnusamaid asju, mis paraku päris ise selles "jõuguühiskonnas" veel välja ei vea.

Reply
toivo
2/2/2013 06:29:57 pm

siis, 11 866 < 12 000

http://uudised.err.ee/index.php?06228606

Reply
Mihhail Lotman
2/2/2013 09:15:28 pm

Artiklis on:
"В стране, где численность н­аселения сопоставима с населением одного района М­осквы — 1 294 000 человек, — рождаемость последние годы упала до 12 тысяч детей в год",
st jutt on mitte eestlastest, vaid sündinute summast.

Teie viites:
"Statistikaameti andmetel sündis mullu 15 825 last, kellest 11 866 olid eestlased ja 3959 teistest rahvustest. Eelmise aastaga võrreldes eestlaste sündide arv suurenes, teistel rahvustel vähenes."
15 825 > 12 000

Reply
Mati
2/3/2013 05:44:46 am

Arvestades teksti sisu, mis käsitles Eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkust ja teades ajakirjanduse pealiskaudsust tsitaatidega ümberkäimisel, siis küllalt usutav on, et 12000 all mõeldi eestlasi kui otseseid kultuurikandjaid ja artiklist on puudu üks sõna - estonchev. Seega liigne keskendumine sellele numbrile ei ole väga otstarbekas .

Mari
2/2/2013 07:25:20 pm

Lauses: "Yana Toom kas ei saanud sellest aru ja poliitikule lubamatu naiivsusega lõi piltlikult öeldes palli oma väravasse või mängibgi ta hoopis ajakirjanikuga samas meeskonnas." on kirjaviga. Õige oleks mängibki.

Reply
Mihhail Lotman
2/2/2013 08:14:32 pm

Aitäh, parandet

Reply
meie kultuuri gurud
2/2/2013 07:52:37 pm

ei saanud vast ilmselt pihta, et nood pateetilised sõnad pandi Yana Toomi suhu - intervjuud teinud tubli ajakirjaniku poolt - nii nagu hilisminevikus tehti ka Tõnu Trubetsky intervjuu puhul - kus taotlus keskerakond ja sotsid riidu ajada sooritati leheneegrite poolt sama tavatu taktikaga... Ei ausust, ei väärikust - kuigi postimees peaks olema ju igapidi soliidne firma..

Reply
Mihhail Lotman
2/2/2013 09:03:11 pm

"Nood pateetilised sõnad" eesti rahva ja keele väljasuremisest olid just pr. Toomi omad ja ta selle vastu ei vaielnud, küll aga valmistas talle pahameelt, et "Postimees" ei pannud tähele, et järgmine lõik oli vene ajakirjaniku enda tekst.

Reply
Riina
2/2/2013 07:57:41 pm

Hoomasin, milline s'okeeriv arv oli aborte võrreldes sündidega aastal 1991?! Kohutav! Tänu Jumalale, et nende arv nii palju on vähenenud, st. järjest vähem mõrvatakse uusi sündivaid lapsi... ka sellel on seos andestusega ja sellega, et elu Eestis on inimväärsemaks saanud.

Reply
samale jätkuks
2/2/2013 08:05:05 pm

Tundub, nagu NSVL-i lagunedes pigem lõppes Eestis surmakultuur, sest seda too impeerium külvaski nende rahvaste hulgas, kus nõukogude võim valitses. Vabandan, et mul pole n.ö. muid tabeleid ja fakte oma tunnetusliku seisukoha kinnitamiseks. Samas antud sündide-abortide suhe kirjeldab seda samuti.

Reply
Kaarel
2/2/2013 08:32:57 pm

Need arvud on loomulikult kohutavad, aga usun, et abortide arvu langus on eelkõige tingitud aina efektiivsemate rasestumisvastaste vahendite laialdasemast levikust.

Reply
kaari
2/2/2013 08:36:01 pm

Rasestumisvastased vahendid olid 90ndate keskel sama kättesaadavad kui praegu. Pigem võib rääkida teadlikkuse tõusust, nagu autoril ka välja toodud.

Ateist
2/2/2013 09:10:07 pm

"järjest vähem mõrvatakse uusi sündivaid lapsi"
Milline rõve kristlik retoorika. Tegu pole mõrvamise ega sündiva lapsega. Tegu on varajases arengustaadiumis loote peatamisega. Viljastunud munarakk ei ole veel laps vaid osa naisorganismist. Loe Piiblit, inimelu algab hetkest mil laps hakkab hingama.

Reply
soovitaja
2/2/2013 09:22:04 pm

Aga sa vaata internetist nii kaheksanädalase loote ultrahelipilti ja otsusta ise, kas ta on elus või ei ole. Ja kui tundub, et on elus, siis mõtle edasi. Kas see on nüüd inimelu algus või kui mitte, siis millise teise liigi veel.

u
2/2/2013 11:39:55 pm

Milline rõve ateistlik retoorika. Viljastunud munarakk olevat osa naisorganismist? Sellist, isegi talupojamõistusele rumalat jura võisid ajada "naisõiguslased" siis, kui geneetikast teati ainult aimamisi. Tänapäeval aga...
Loode pole ju isa ega ema, vaid täiesti unikaalse genoomiga inimorganism. Tal on oma vereringe, aistingud ja teadvus.
Et Piiblis räägitakse elusolendi 'hingest', mis ka algkeeltes seondub hingamisega, ei tähenda, et hingama hakkamine oleks inimelu algus. Valdavalt peavad arukamad asjatundjad selleks eostumist.

Heigo
2/2/2013 08:26:58 pm

Minuarust ei ole globaalses mõttes mingit vahet mis rahvusest on inimene. Kas meil on rohkem eestlasi või venelasi, poolakaid või sakslasi...oluline on mida inimene või ühiskond suudab ära teha. Pean siin silmas tehnilist/tehnoloogilist arengut. Ainult see määrab mis saab inimühiskonnast tulevikus. Maailm on nagunii ülerahvastatud...seega väiksem sündimus on pigem hea.

Reply
Veiko
2/4/2013 02:21:31 am

Küsimus ei ole ainult selles, milline on tehniline võimekus vaid ka see, mida me näeme oma eesmärgi ja mõttena. Samas on ka minul raske mõista nende rahvuste ja keelte suurt tähtsust. Ülerahvastatus? See on suhteline, ka palju väiksem populatsioon võiks planeedi ära rikkuda aga ka palju suurem ei pruugiks seda teha. Siin ongi küsimus inimkonna oskuses.

Reply
lkj
2/2/2013 08:27:17 pm

Selliseid nagu Lotmani suguvõsa,on Eestis nii vähe.Enamus on matsid.Yana Toom sobib samasse seltskonda,kus 2007 aasta aprillimässajad.

Reply
Luule
2/2/2013 08:50:03 pm

Vaga kurb, aga see abortide arv Eestis on omaette teema. Olin kunagi synnitusmajas rasedana onneks suhteliselt tyhise probleemiga sees. Minu palatikaaslasteks olid kolm igati sympaatset venelannat, kes ei teinud sellest mingit saladust, et abort on nende jaoks - pereplaneerimise vahend... Et kondoomid on kallid, meestele ei meeldi, abort on TASUTA jne. Ma oli shokeeritud, sest mind (kes ma meeleheitlikult pyydsin oma oodatud last paasta) pandi samasse palatisse nendega, kes suhtusid asjasse taiesti rahulikult. Normaalne ju...See on siiski motte viisi erinevus, ma arvan. Ja kultuurierinevus samuti. Kui sinu sees kasvav elu ei ole sinu jaoks miski (sest nii on sind opetatud), ei olegi midagi teha.

Reply
Tõnis Bleive
2/2/2013 09:23:04 pm

"Eesti keel ei ole kogu ajaloo jooksul kunagi nii hästi kaitstud olnud ja nii hoogsalt arenenud kui praegu, isegi kui seda võrrelda kahe maailmasõja vahelise perioodiga."

Kas taolisi väiteid ei kasutatud ohtralt ka ENSV-s? Eriti tõestus jätkub samas vaimus:

"Viimast väidet on väga kerge kontrollida. Vaadake raamatupoodidesse, vaadake kirjastuste katalooge. Kui palju avaldatakse originaaltekste ja kui palju suurepärast kirjandust tõlgitakse. Ja mis on eriti oluline, on see, et ei piirduta vaid ilukirjandusega. Tõlgitakse ka küllaltki spetsiifilist erialakirjandust. Eesti keel elab täisväärtuslikku elu ning eesti keeles võib sõna võtta pea igas eluvaldkonnas."

Siiski möönsid 1980. aastate lõpul pea kõik meie avaliku elu tegelased, et eesti keel ja kultuur on suures ohus!

Mind ei huvita Jana Toomi juhtum, minu tähelepanu köidavad juhtumid, kui kultuuri elujõulisust mõõdetakse statistiliste näitajatega.

See on huvitav teema.

Reply
Tõnis
2/4/2013 05:45:13 pm

"Eestlaste arv Eesti territooriumil pole kunagi meie ajaloos olnud suurem kui praegu, meie rahvas kasvab ja tugevneb..."

Nii kirjutasid meie tippharitlased aastal 1981. Tõestuseks ei soovitanud nad raamatupoodi kiigata, vaid käisid reipalt arvud välja:

"...kirjastab aastas üle 1300 nimetuse eestikeelset kirjandust, et vähe on maailmas maid, kus iga elaniku kohta müüakse aastas üle 12 raamatu ehk iga perekond ostab nädalas ühe raamatu, ja kus väikerahva emakeelse kirjanduse juurdekasv on aastaid hoogne olnud. Mitte eesti keele väljasuretamiseks, vaid selle uurimiseks ja arendamiseks on nõukogude võimu aastail loodud enam kui 200 töötajaga Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut."

Reply
Eesti haigus - venelane
2/2/2013 09:25:18 pm

Yana Toom peaks mõistma, et Eesti haigus on olemas küll ja selle haiguse nimi on - venelane, sovjet, kes vihkab Eestit.

Reply
TV0102
2/3/2013 02:41:40 am

See on õige vahemärkus. Näit Mustamäel, kus elab palju neid, kes toodi laiast NSVL-st Eestisse tööle, on senini palju täiesti umbkeelseid Eestit vihkavaid venekeelseid elanikke, ka noorte hulgas, kes terve teadliku elu elanud Eesti Vabariigis.Neid "toodab" see sama Eestit vihkav sovjeet, nüüd juba kolmandat põlvkonda. Just sellele seltskonnale ongi Toomi-suguste tegevus mokka mööda. Nad usuvad, et nende inimõigusi on rikutud, kuna nad ei ole suvatsenud eesti keelt ka lihtlausete tasemel ära õppida. Keele nõue ongi nende jaoks inimõigus.

Reply
Moonika
2/2/2013 09:27:58 pm

Ja rahva väljarändamise kohta pole jälle mitte mingit kommentaari.... kurb. Kuigi Yanal on igati õigus - igaühel on mitmeid tuttavaid, kes perede kaupa Eestist minema lähevad. Üks vähestest poliitikutest, kes asja tõsidusest juttu teeb ja see materdatakse ka maha. Ka minu 25-30 (!) tuttavat on juba välismaal, lisaks ma ise oma väikese lapsega, kellest kahjuks seetõttu erilist eestlast ei kasva. Räägin temaga muidugi eesti keeles, kuid on ju teada, kuidas lasteaed ja hiljem kool lapsi mõjutavad. Palju õnne, Eesti riik, et üksikemade elu nõiaring teile huvi ei paku. Saite s****t lahti. Eestis on ju kuhjade kaupa hakkajaid idufirmade algatajaid, kes Eesti au üleval hoiavad - milleks teisi vajagi?

Reply
kaari
2/2/2013 09:32:34 pm

Ja nimelt mida peaks riik tegema, et sinusugused välja ei rändaks? Ja kelle arvelt?

Reply
Moonika
2/2/2013 09:36:10 pm

Äkki purskkaevude, monumentide, küsitluste, grandioossete muuseumide arvelt, mida keset kriisi püstitatakse? Jälle näide kitsast silmaringist - kellegi arvelt võtta arvesse vajadusi, mis on "kastist väljaspool" inimestel. Suures joones piisaks vaid rea seaduste ja reeglitel muutmisel, ega ainult raha seda elu piira.

kaari
2/2/2013 10:45:12 pm

Ka purskkaevudest, mälestusmärkidest, muuseumidest loobumine tähendab kellegi arvelt toetamist. Pealegi ei page välismaale ainult üksikemad, vaid igasugused erinevad sotsiaalsed grupid. Kui kõiki neid hakata riigieelarvest Eestisse tagasi ostma, tuleks näiteks pensionimaksmine või riiklik meditsiiniabi lõpetada.

Moonika
2/3/2013 11:57:07 pm

Tjah, sambad ja muuseumid keset kriisi või laste heaolu - prioriteedid on meil paigas :)
Kedagi ei pea tagasi ostma, vaid prioriteete natuke kohendama, et nende lahkumist ära hoida.
Ning rääkides meditsiiniabist ja pensionitest - kes neid kassasid täitma hakkab, kui "noortest peredest välismaale pagejatest" ning nende laste välismaal üles kasvamisest ja sealseid riigikassasid täima hakkamisest sedavõrd suva on? Mõelgem ikka pikemas perspektiivis - selle ümber ju kogu tants käibki.

Andres Toode
2/7/2013 02:31:10 am

Moonika, luba selgitada sulle paari asja. Loodan, et siis edaspidi asjast teadlikumana jätad muuseumid kasutute asjade loetelust välja.
Esiteks, ühel iseseisvat riiki pidaval rahval on oma olemasoluks vaja terve hulk ka selliseid asju, miskõhtu ei täida ja peavarju ei anna, kuid teevad veelgi olulisemat - annavad usku endasse ja oma rahvasse. Näiteks teadus, omakeelne haridus, ülikoolid, teatrid, muuseumid, arhiivid, kultuurimajad, jne, jne. Tõsi, sammaste puhul olen ma märksa skeptilisem, aga oma roll on neilgi. Eesti rahvast hakkaski rahvas saama koos rahvaluule ja vanavara kogumise, laulupidude, puhkpilliorkestrite ja kõige selle muuga, mida, muide võtsid meie esivanemad omal ajal ette küllap palju rängemates tingimustes, kui meie täna elame ja - oluline! - ilma igasuguse kultuurkapitali toetuseta. Oma enda raha eest, omaenda suu kõrvalt.
Kui see sind ei veenna, siis võime rahast ka rääkida. Enamik muuseumeid uuendatakse Eestis vaid osaliselt meie rahaga. Sellele annab Euroopa kuskil 85% juurde. Kümne aasta jooksul kaks muuseumi oma raha eest ehitada ei tohiks küll meile üle jõu käia. Ütleme, et uus ERM läheb maksma 100 miljonit eurot. Viie aasta peale teeks see iga eesti inimese kohta ca 15 eurot aastas. Kui palju aitaks selle raha laialijagamine hoida kedagi tagasi välismaale minemast?

Marju
2/2/2013 10:18:42 pm

Minu küllaltki suures tutvuskonnas pole ühtegi perekonda ega üksikisikut, kes oleks välisamaale elama kolinud. On paar noort inimest, kes on läinud välismaale ülikooli õppima, aga nad kavatsevad oma elu ka edaspidi Eestiga siduda. Samuti mu oma lapsed. Muidugi on raskusi aga kes siis peaks meie asemel Eesti elu edendama? Ikka meil endil tuleb seda teha. Mina olen just sellepärast jäänud, et ma tahan, et mu lapsed kasvaksid eestikeelses keskkonnas. Mitte kusagil mujal maailmas ma seda neile pakkuda ei saa.

Reply
Moonika
2/2/2013 10:28:40 pm

Kuid kümned tuhanded ON läinud - kuid miks? MIKS teevad tuhanded inimesed sellise suure sammu? Äkki teeks Eesti riik küsitluse hoopis peamiste väljarändamise põhjuste väljaselgitamiseks ja siis on lihtsam ka neid põhjuseid lahendada. Suur enamus oma kodumaalt väljarändajad ei tee seda lihtsalt lõbu pärast, vaid viimase valikuna oma elujärge parandada. Sama kehtib sisserändajate kohta konfliktsetest riikidest. Nagu eelkõneleja, tahab iga riigi kodanik eelkõige siiski oma kodu ja pere keskel olla. Minnakse siis, kui enam muud lahendust ei nähta. Söök on vaja lauale saada ja lastele soojad riided selga. Sorry, aga patriootlikkus ei täida kõhtu ega maksa üüri.

Jikk
2/2/2013 11:25:11 pm

Huvitav, kuidas sajad tuhanded saavad siin hakkama, aga nood tuhanded ei saa?

Moonika
2/3/2013 11:58:18 pm

KAS ikka saavad? Kui pensioniaeg käes on? Või juba praegu.

Jikk
2/6/2013 04:01:41 am

No miks siis ei saa? Üleüldist kerjamist meie tänavatel küll märgata ei ole. Pigem vastupidi.

Ehk aitab juba selle hala üleskütmisest.

Saadi hakkama nõukogude aja kitsastes oludes, küll saadakse ka nüüd.

andres
2/2/2013 11:54:51 pm

Tere!

Mu poed kiidab Su loenguid TLÜ-s. Aga oled hea ja arukas inimene nagu isagi. Poeg õpib antropoloogiat, mõttet teadust, nagu nüüd ütrevad. Aha tõesti, kui kaitseme iga väljasuremvat löoomaliiki, siis inikoosluse tekitatud rühmi ei peaks kahe silma vahele jätma. Rassism on ilge, aga kerge tekkima.
Yana Toom ei vääri nii suurt tähelepanu (rohekm on vitsa väärt erakond, kes sihukesi õnnistatud lollikesi edutab!). Ma ei suuda praegu pooldada mitte ühtki erakonda, aga vabad inimesed on veel siiski võimalikud.
Allikust ei saa enam üldse aru, joob? Nagu ministrina, kuigi oli üks paremaid kultuuriministreid.

Reply
35235
2/3/2013 12:47:59 am

Mind paneb mõtlema jälle nende artiklite ajastatus. Vene artikkel ilmus 31. jaanuaril. Delfi korjas üles 1.veebruari õhtul. Et hullem möll satuks täpselt Tartu rahulepingu aastapäevale?
Vene lehe kommentaariumis ei avaldanud see artikkel praktiliselt üldse tähelepanu. Delfi kommentaariumis läks aga rahvas marru, tuhanded kommentaarid.

Ütleks, et provokatsioon.

Reply
Varro Vooglaid
2/3/2013 01:15:26 am

Tere Mihhail!

Mina ei ole Jana Toomi sõnu sisaldavat artiklit lugenud, mistõttu ei saa ma ka midagi öelda tema seisukohtade esitamise tonaalsuse jms sellise suhtes.

Küll aga näib mulle jabur, millise kirglikkusega on teiste erakondade poliitikud asunud Toomi väljaütlemisi ründama, sest fakt jääb faktiks -- olgugi, et ka Sina seda välja ei too --, et Eestis sünnib juba aastaid palju vähem lapsi kui on rahvaarvu säilitamiseks vajalik.

Seda tõsiasja ei saa muuta olematuks juttudega eesti keeles avaldatava kirjanduse hulgast või vanemahüvitise mõjust sündivusele (mis on olnud, nagu Sinu toodud statistikastki nähtub, marginaalne -- kui siin üldse mingit põhjuslikku seost esineb, milles ei saa samuti kindel olla).

See, mituteist tuhat laste meil igal aastal sünnib, on teisejärgulise tähtsusega. Oluline on üldteada tõsiasi, et rahvastiku nö taastootmiseks on vajalik, et iga viljakas eas naise kohta sünniks 2,1 last.

Alljärgnevalt toodud väljavõttest Statistikaameti kodulehelt nähtub, et taastootmise tasemel oli sündivus viimati 1988. aastal ehk 25 aastat tagasi (!) ja et praegugi sünnib meil enam kui veerandi jagu vähem lapsi kui rahva taastootmiseks tarvis.

1985 2.12
1986 2.17
1987 2.26
1988 2.26
1989 2.22
1990 2.05
1991 1.80
1992 1.71
1993 1.49
1994 1.42
1995 1.38
1996 1.37
1997 1.32
1998 1.28
1999 1.32
2000 1.39
2001 1.34
2002 1.37
2003 1.37
2004 1.47
2005 1.50
2006 1.55
2007 1.64
2008 1.66
2009 1.63
2010 1.64
2011 1.52

Minu arvates piisab ainuüksi sellest tõsiasjast väite põhistamiseks, et eesti rahvas ja kultuur on hääbumise teel (olgugi, et rääkida võib ka paljust muust, eesotsas mastaapse emigratsiooniga). Ei ole ju tarvis olla geenius mõistmaks, et kui meil ei ole inimesi, siis ei saa olla ka rahvast, keelt ja kultuuri.

Seejuures on probleem, ülimalt kriitiline ning vajaks kiiret ja ulatuslikku tähelepanu, sest demograafilised probleemid võivad õigeaegsete korrektsioonideta muutuda pöördumatuks (nagu prof Taagepera on korduvalt toonitanud rääkides demograafilisest vetsupotist jms-st).

Seetõttu näiks mõistlik arutleda Toomi poolt osundatud probleemi, selle põhjuste ja võimalike lahenduste üle -- oluliselt tõsisemal tasandil kui seni on tehtud. Ent seda jaburam on, et otse vastupidi tormavad valitsusparteide liikmed probleemi etama või väiksemaks rääkima ning hakkavad süüdistama probleemile osundajaid poliitilises kempluses, põhiseaduse vastases käitumises või koguni riigireetmises. Selline teguviis näib peegeldavat tõsist kitsarinnalisust.

Ja veel: kuivõrd mainisid oma postituses ka sündimata inimeste tapmise küsimust, siis minu arvates oleks Toomi ütlemiste ja meie demograafilise kriisi kontekstis kohane peatuda ka tõsiasjal, et meie valitsus (sh Sinu partei), mis väidab end pingutavat Eesti rahvuse ja kultuuri püsimajäämise eelduste loomuse nimel, on juba palju aastaid järjepidevalt rahastanud iga viimast kui aborti, mis Eestis tehakse, abortide põhjustest olenemata.

Kas selline käitumine sügavas demograafilises kriisis vaevleva riigi ja rahva valitsuse poolt ei resoneeru mitte päris hästi Sinu osundatud ja kritiseeritud artikli pealkirjaga "Eesti haigus" ja alapealkirjaga "Miks postsovetlikud riigid nii väga tahavad surra"?

Reply
Tarmo
2/3/2013 04:54:09 pm

Läheb jälle lahti see kristlik mula - kui keelata abordid, siis hakkab sündivus kohinal kasvama. Ei hakka.

Reply
Andres Toode
2/7/2013 02:38:30 am

Varro Vooglaid, kas usud tõemeeli, et kui 1991. aastal oleks abordid ära keelatud, siis oleks see number täna väiksem, kui ta on? Asjad töötavad paremini, kui neid ei aeta keeldude ja käskudega. Parimad lahendused ei sünni hoobiga ja üleöö, vaid nõuavad pikaajalist ja vaevarikast järjekindlat tööd. Vaata uuesti abortide tabelit ja mõtle järele - kui hästi see langus siis ikkagi resoneerub sinu osundatud artikli pealkirjaga?!

Reply
Varro Vooglaid
2/9/2013 05:00:03 pm

Hea Andres Toode! Minu vaade on palju lihtsam -- ma nimelt arvan, et kuivõrd kõik on seaduse ees võrdsed, siis ei tohiks riik sallida ühegi inimgrupi liikmete tahtlikku tapmist, nende tapmise riiklikust rahastamisest rääkida. Pragmaatiline aspekt on täiesti kõrvalise tähtsusega. Kui Te leiate, et riik, mis rahastab igal aastal enam kui 6500 sündimata lapse tahtlikku tapmist, ei ole haige ega surmakursil, siis olgu nii, aga jääksin siiski Teiega lugupidavalt eriarvamusele.

Henno
2/3/2013 01:45:13 am

mina ei tea oma tutvusringkonnas pea üldse inimesi, kes oleks välismaale elama kolinud, 1 klassivend on Norras ehitaja ja käib regulaarselt kodumaal, kuuldavasti on Soomes tööl veel paar alkoholiprobleemidega rongaisast pätikalduvustega koolikaaslast ... neid ei ole põhjust vist eriti taga nutta
kohapeal mitte toime tulevate inimeste väljaränne on Eestile ainult kasulik, hoiab sotsiaalabikulud mõistlikud ja parandab kohapeal genofondi
pealegi tuleb enamik neist väljarännanuist Eestisse tagasi, ka seal unistuste välismaal on nad sissetulekuallika madalaimal astmel ja ei suuda kinnisvara omandada, kuniks tööd suudavad üüri maksta, hiljem tuleb Eestisse tagasi kolida, loodetavasti on suudetud välisriigis mingi pensionijupp välja teenida ja nende ülalpidamine ei lähe Eesti maksumaksjatele üle jõu käivaks
Eestis mitte hakkama saamine on valikute küsimus, lahkub kutseoskusteta tööjõud, kellel elukutse omandamiseks parimas eas oli muud huvitavat teha

Reply
Ann link
2/3/2013 08:53:26 pm

See on küll täpselt vastupidi. Siia on jäänud need, keda võib näha maapoodide ümber töllerdamas.

Reply
Henno
2/3/2013 11:04:06 pm

Ann, ma räägin oma tutvusringkonnast ja seal ei ole maapoodide ümber töllerdajaid, küll on aga ca 300 kesk- ja kõrgharidusega 35-45 aastast inimest, valdavalt 1-2 lapsega pereinimesed, Eestis tööl käivad ja toime tulevad
mina olen pidanud 8 aastat õppima ja 10 aastat madalamatel ametikohtadel töötades kogemusi omandama, et saada Eestis omal alal hästi tasustatud tippspetsialistiks, loomulikult oli ka aegu, kus noor pere vaevu ots otsaga kokku tuli, aga kes pingutab saab üle igast mäest

Moonika
2/4/2013 12:12:09 am

Henno, Eestist lahkub väga palju kõrgelt haritud inimesi.

Samuti palju eriharidusega inimesi, kes seal välismaal kõrghariduse omandavad, kuna sealsed tingimused õppimiseks on palju paremad - on stipendiumid ja on ka töökohti, mis piisavalt raha annavad, et väheste tundidega nädalas elatis kätte teenida õpingute kõrvalt.

Ei tule enamus tagasi, samuti töötavad nad vähemalt UKs ja Skandinaavias täpselt samadel tingimustel kohalikega ning samuti on sealsed eestlased võimelised ostam sealset kinnisvara - seda olen teinud nii mina, kui väga mitmed minu tuttavad.

Mitmed mu tuttavad keelduvad Eestisse oma lastega tagasi tulemast, kuna Taanis/Rootsis on sotsiaalsüsteem, mille peale nad kindlad saavad olla, kui juhtuvad töö kaotama, kui üksi lapsi kasvatama jne.
Lastele garanteeritakse ka seal lasteaiakohad - Eestiga on erinevus see, et seal need kohad ka võimaldadakse. Taanis on garantiiajaks 3 KUUD. Kui lasteaeda ei saa, saab hoidja. Võib ka ise last kodus hoida ja saab riigilt selle eest palka. Ei tule kellegi arvelt - see tuleb saamata lasteaiakoha arvelt, mille pealt riik ju sel juhul ei maksa. Selline sotsiaalsüsteem on tähtis.

Eestis lahkutakse ka sel lihtsal põhjusel, et ei saada tööle minna, kuna lasteaiakohta ei ole lapsel ja erakat ei jõua maksta. Õnnelikud on need, kes kooliajal usinasti võõrkeeli õppisid, neil on vähemalt võimalus oma lastele turvalist lapsepõlve pakkuda (mitte ei ole kõik lahkujad need, kes koolis käia ei viitsinud).

Reply
triix
2/4/2013 06:54:07 pm

Taani majandus on praegu üsna suurtes raskustes ja ilmselt hakatakse varsti hüvesid kõvasti koomale tõmbama. Mis need su tuttavad siis teevad? Otsivad uue heaoluriigi, mille hüvesid nautida?
Paraku kõik need heaoluriigid eranditult vananevad, nii et majandusmigrantidel läheb igal pool raskeks.

Margus Kiis
2/3/2013 04:04:40 am

Iga aasta jääb Eestis vähemaks üle 5000 inimese. Eestlaste nulli jõudmiseni on vaid 150 aastat.
Järjest enam humanitaaralade doktoritöid kirjutatakse kohe inglise keeles, eestikeelset varianti ei kirjutatagi. Minu lennu ajaloo doktorantidest kirjutavad kohe inglise keeles, kusjuures suur osa käsitleb Eesti ajalugu. Praktilised põhjused selleks on isegi arusaadavad aga eesti keele allkäik on ilmne.

Lotmasni tekst meenutab mulle väga ENSVs ilmunud kõiksugu propagandakirjutisi, kus nõukarezhiimi õigustati samuti statistikaga.
IRLi paadunud küünikutest (20 aastat nende sigadusi nähtud) poliitikud võivad Yana Toomi rünnata, aga tõde nad siiski ei suuda matta.

Reply
karl
2/3/2013 04:39:48 am

See, kui teadlane ei viitsi oma uurimistöö tulemusi paralleelselt inglise ja eesti keeles avaldada, on küll tema enda laiskus. Suurem osa humanitaare õnneks siiski viitsivad.

Reply
Margus Kiis
2/3/2013 04:42:06 pm

Ohhoo, kui lohutav :PPPPPPP Geniaalne, anonüümne karl! Veel kümme aastat tagasi olid vähemalt humanitaarvaldkonnas peaagu kõik eestlaste teadustööd eesti keeles ja vajadusel tõlgiti nad inglisse. Trend on aga väga kurb ja ohtlik.

karl
2/3/2013 05:29:06 pm

Trendis, et teadlane teeb oma töö tulemused avalikuks nii inglise keeles kui eesti keeles, ei näe ma küll midagi kurba ega ohtlikku. Üks on vajalik eesti teadusele rahvusvahelise mõõtme andmiseks, teine emakeelse teadusmõtte ja terminoloogia arendamiseks.

Tõnis
2/4/2013 12:04:55 am

"Praktilised põhjused selleks on isegi arusaadavad aga eesti keele allkäik on ilmne."

See lause on Teil tähelepanuväärne oma väljendusrikkuses.

Reply
Margus Kiis
2/3/2013 04:06:38 am

Aa, eestlaste sündivus Statistikaameti järgi

1989 - 15 701
1990 - 14 751
1991 - 13 300
1992 - 12 724
1993 - 11 206
1994 - 10 403
1995 - 9 860
1996 - 9 607
1997 - 9 183
1998 - 8 781
1999 - 8 848
2000 - 9 208
2001 - 8 867
2002 - 9 099
2003 - 9 183
2004 - 9 968
2005 - 10 236
2006 - 10 678
2007 - 11 195
2008 - 11 578
2009 - 11 442
2010 - 11 866
2011 - 10 809

Reply
Tihon
2/5/2013 01:04:21 am

• Kas Lotman on tõesti ala-arenenud? Mida tegelikult näitavad elussündide ja abortide suhtarvud?
• See veel kord kinnitab, et eestlased on loobunud sigitumast! St, vaba- või sundtahtlikult valinud väljasuremise! Isegi sugu jätkata ei soovita! Mille üle käib vaidlus!

Reply
oijah
2/5/2013 01:19:49 am

Tihon, valus ei ole nii rumal olla?

Reply
Evelin
2/6/2013 04:59:29 am

Ma ei ole Jana Toomi artiklit lugenud kuid märkasin seda küll ja mõtlesin endamisi, et see ei ole ju uudis. Mulle räägiti sellest juba 10 aastat tagasi koolis ja olen alati sellele nukrusega mõelnud. Seda enam, et minu tutvusringkonnas on üsna palju noori, kes on välisriiki kolinud (kusjuures minu tutvusringkond on väike). Hetkel meenub 5 inimest kooliajast ja 2 endist töökaaslast, kes on võõrsil elanud juba aastaid. Mu enda noorem õde plaanib ka ära sõita ja ränduripisikuid levitavad tema eakaaslased.

Reply
Andres Toode
2/7/2013 02:47:46 am

Soovitaks ikkagi lugeda, nüüd on see tervikuna ka eesti keelde tõlgituna avaldatud: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-haigus-ehk-loe-eestikeelset-tolget-artiklist-kus-yana-toom-eesti-keele-valjasuremist-ennustas.d?id=65632412 Küsimus ei ole mitte selles, et tema ütluses esinesid sõnad "eesti keel", "rahvus" seoses sõnaga "väljasuremine", eks me kõik oleme selle peale iibenumbreid vaadates mõelnud. Küsimus on selles, kuidas ta seda ütleb.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman