Kõigepealt rõõmustas ECRI teatega, et paljud Eesti poliitikategelased tegelevad rassistliku ja homofoobse vihakõnega. Vürtsi lisas ka Delfi ise, liigitades hr Varro Vooglaiu poliitikuks, milleks võib teda pidada ainult seda terminit väga laias laastus tõlgendades. Teiste seas said kõvasti sugeda kaks haridusministrit: endine (Tõnis Lukas) ja praegune (Jürgen Ligi), esimene homofoobia, teine rassismi eest. Mõlemal juhul on süüdistused ülepingutatud. Raportile reageeris justiitsminister Urmas Reinsalu, teatades, et vaidlustab selle ametlike kanalite kaudu, ning lisas omalt poolt emotsionaalse kommentaari, et poleks kunagi arvanud, et hakkab Jürgen Ligit kaitsma.
Kuid Urmas Reinsalu ei ole üksnes ründe-, vaid ka kaitsepositsioonis, kuna "selgus", et ta ise peab vihakõnesid, küll mitte homo- ega kseno-, vaid hoopis savisaarefoobseid. Tõsi küll, sellist pügalat veel Euroopa inimõiguste konventsioonis pole, kuid töö selle tekitamiseks käib.
Eilses artiklis esitas Reinsalu tugevaid süüdistusi ametist tagandatud Tallinna linnapea Edgar Savisaare vastu. Kirjutis on üsna krõbe, kuid minu tagasihoidliku arvamuse järgi faktitruu. Samuti jagan selles sisalduvaid poliitilisi seisukohti. Omalt poolt tahan lisada vaid nii palju, et Keskerakonna probleem ei seisne üksnes Savisaares ja tema Moskva sõprades. Terve see erakond on seotud Venemaa võimuladvikuga koostöölepingu kaudu. Nad võivad vassida nii palju kui tahavad stiilis, et tegelikult on see puhas formaalsus ja reaalselt ei toimi, kuid nende teod kõnelevad iseenda eest. Rõhutan veel kord, asi pole Savisaares. Valisime Europarlamenti pr. Yana Toomi, kes ajab seal moskvameelset ja eestivastast asja, Kesknädal ja Tallinna TV on vaid kergelt maskeeritult putinismi ruuporid jne, näiteid võiks tuua ohtrasti. Need on valusad tõed Keskerakonna kohta, ent paraku nii mõnigi praeguse valitsuse oponent pigistab nende suhtes silma kinni.
Reinsalu artikli kontekstis tuleb selgelt eristada juriidilisi ja poliitilisi hinnanguid. Siinkohal on paslik tsiteerida Vikipeediat, mis võtab kokku Põhiseaduse normi: "Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega." Reinsalu aga kirjutas Savisaarest kui poliitik poliitikust, mitte kui prokurör ega politseinik, kes viib läbi juurdlust. Sellised asjad pole mitte üksnes lubatud, vaid enesestmõistetavad. Pealegi tuleb meelde tuletada, et poliitikategelaste puhul on nii õigus privaatsusele kui süütuse presumptsioon teatud mõttes limiteeritud, nt ajakirjandusel on õigus esitada kahtlusi. Pealegi antud juhul on kahtlused vägagi põhjendatud, süüteo tunnused on osaliselt avalikustatud. Kanavaras tabati teolt, läbiotsimisel selgus, et tal on kodus kõik tumbotškad kanamune täis, mida ta olevat seaduslikult (toidu)pangast välja võtnud. Ja see on vaid väike osa nendest tegudest. "Kolmandik sulas", mis olevat ametlikult saadud Andrei Pervozvannõi fondist, ei saa olla ametlik juba sel põhjusel, et fondi ametlikus projektide nimekirjas seda pole (vrd.).
Meil on sõnavabadus ja olen seda alati kaitsnud. Mul on palju, mida ette heita EKREle, kuid mingil juhul ei soovi ma, et neil suud suletaks. See muuseas näitaks, et ratsionaalseid argumente nende vastu pole. Aga see pole tõsi.