MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Vene plagiaadimaffia kombitsad ulatuvad Riigikokku

6/27/2015

2 Comments

 
PictureToiduahel
Olen vahepeal olnud nii hõivatud, et pole jõudnud reageerida väga olulistele ja tihti dramaatilistele sündmustele, kuid mõnikord sunnib mingi jama tähtsamad asjad siiski kõrvale panema.

Piinlik lugu Valeri Korbi väitekirjaga muutus eriti halenaljakaks pärast tema ja ta erakonnakaaslaste kommentaare. Nt toob Postimees ära Keskerakonna aseesimehe Enn Eesmaa arvamuse, kes ei näe praeguses staadiumis põhjust Korbi plagiaaditeemat erakonna sees põhjalikult arutada: "... esialgu ma arvan Korbi kommentaaride põhjal, et see juhtum on plagiaadist väga kaugel". Enn Eesmaa on tuntud oma kadestusväärse oskuse poolest rääkida autoriteetselt asjadest, mille kohta tal puuduvad ammendavad teadmised. Korb ise eitas hakatuseks kõiki süüdistusi, kuid mõne tunni pärast veeretas vastutuse õppeasutusele ja oma õppejõududele. Enn Eesmaa ja Aadu Musta kommentaaridest võiks jääda mulje, et praegu pole veel midagi tõestatud, tõestused tuleb alles ära oodata. Refereerides professor Musta ütlusi, kirjutab Delfi: "juba kahtlustamine on tõsine asi, aga kindlasti tuleb ära oodata süüdistus, kui see üldse tuleb."

Ma ei tea, kas selliste ütluste puhul on tegemist naiivsuse või sihiliku hämamisega: Dissernet on oma tõendid esitanud ja igaühel on võimalik nendega tutvuda. Mingisugust kohtulikku menetlust ei tule ja on raske aru saada, kuidas Eesmaa ja Must seda ette kujutavad. Siinkohal pean vajalikuks lühidalt tutvustada Disserneti eesmärke ja tegevust.

Poliitikute ja teiste avalike tegelaste väitekirjade autentsuses on erinevates riikides ennegi kaheldud, kuid alles 2011 startis Saksamaal projekt VroniPlag, mis on paljastanud plagiaadi ka mitme prominendi väitekirjas. Selle eeskujul, kuid teostuselt juba kõrgemal tasemel startis 2013. aastal Venemaal projekt Dissernet. Algataja oli füüsik Andrei Rostovtsev, projektiga liitusid väljapaistvad teadlased, nagu nt juhtiv vene biofüüsik Mihhail Gelfand, nendega liitus ka ajakirjanik ja kodanikuaktivist Sergei Parhomenko.

Dissernet kasutab keerulist tarkvara, mis automaatselt analüüsib suurt tekstimassiivi. Ning see tarkvara areneb pidevalt. Seda on oluline rõhutada, kuna tegemist ei ole vabalt netist tõmmatavate ingliskeelsete programmide laadse asjaga.

Disserneti eesmärgid olid algul puht teaduslikud, kuid pea kohe selgus, et Venemaal tegutseb väitekirjatööstus, mida kontrollib teadusfunktsionääridest, poliitikutest ja jõustruktuuridest läbi põimunud maffia. Kuna valdav enamik paljastusi puudutas kas Venemaa võimukandjaid või võimule lähedasi isikuid, hakati Dissernetti süüdistama poliitilises angažeerituses. Need süüdistused näisid seda tõenäolisemad, et Disserneti aktivistid ja ennekõike juba mainitud Parhomenko ja Gelfand on samas ka Putini režiimi kriitikud, ja see kriitika tugevnes pärast invasiooni Ukrainasse. Sellegipoolest on need süüdistused alusetud, kuna Dissernet kontrollib kõiki väitekirju. Ja see, et valdav osa paljastusi puudutab võimueliiti, on omaette näitaja. Kuid mõnikord on ka nn demokraat vahele jäänud.

Võib-olla kõige kuulsam sedalaadi juhtum puudutab Kirovi oblasti kuberneri Nikita Belõhhi, kes on üks viimaseid liberaalseid poliitikuid Venemaa võimuladvikus. 2010. aastal kaitses Belõh väitekirja "Laagrimajanduse formeerumise ja funktsioneerimise eripärad aastatel 1938-1953  (NKVD-MVD Vjatlagi ja Vjatka parandustöölaagri materjalide põhjal)". Töö on igati "progressiivne", stalinliku režiimi vastane, kuid paraku leidub selles plagiaati. Belõhi juhtumil peatume natuke põhjalikumalt, kuna võrdlus Korbi tööga on üsna kõnekas. Kõigepealt summeeritud tabel Dissernetist:


Picture
Seletus tabeli juurde. Hallid lahtrid tähistavad vormistuslikku materjali (tiitellehed, eessõna, kirjanduse loetelu, tabelid, joonised jne; siin lk 1-24, 194-286). See ei tähenda, et nendes plagiaati pole, vaid et sealt plagiaati ei otsita. Valged lahtrid tähistavad kohti, kus Dissernet (seni) plagiaati avastanud ei ole. Osaliselt värvitud lahtrid tähistavad lehekülgi, kus osal tekstil lasub plagiaadikahtlus (kas tegemist on valesti vormistatud viitega või jõhkra plagiaadiga, tuvastab järgnev analüüs). Nagu näha, on tuvastatud neli allikat.

Helelilla tähistab L. Rasskazovi 2001. aastal kaitstud väitekirjast "Деятельность органов государственной безопасности по реализации политики ВКП(б) (конец 20-х - 1941 гг.)" "laenatud" teksti. Roheline tähistab laene internetis publitseeritud V. Veremjevi 2002. a raamatust "Учреждение К-231: Страницы истории (даты, факты, имена)". Helesinine tähistab sama autori 2004. aasta raamatut "Латыши в Вятлаге". Oliiviroheline märgib V. Berdinskihhi raamatut "ВЯТЛАГ (История одного лагеря) (2001).

Mida tähendab "osa teksti"? Võtame näiteks lk 28. Rohelisega on märgitud need kohad, mis kattuvad Veremjevi raamatuga. 
Picture
Tõestuseks siin originaal:
Picture
Peab tunnistama, et ehkki lugu iseenesest on piinlik, pole siiski tegu ulatusliku plagiaadiga. Pealegi näitab analüüs, et Nikita Belõh ei kopeeritud mehaaniliselt, vaid töötas ise allikmaterjali läbi ja lisas arhiiviviiteid, mida näiteks Veremjevi raamatus ei olnud. Vahel jääb mulje, et Belõh ei varastanud mitte võõraid mõtteid, vaid lihtsalt kasutas talle meeldivaid formuleeringuid. Osa teksti ei ole otseselt plagiaat, vaid vaba ümberjututustus, kuid Dissernet tuvastab ka selliseid asju.

Ja nüüd Valeri Korbi kuulsusrikka uurimistöö juurde. Tema laenude tabel näeb võrreldes Belõhi omaga välja hoopis teistsugune:
Picture
Hallid ja valged lahtrid tähistavad sama, mis Belõhi tabelis. Nagu näha, on vaid kümme lehekülge, millel plagiaati pole tuvastatud. Punane tähistab laenu S. Fedotovi 2001. aasta väitekirjast "Психологические основы формирования профессиональной пригодности сотрудников органов внутренних дел". Rohelisega on märgitud V. Dubjaga 1998. aasta väitekirjast "Формирование психологической готовности воина оперативных частей внутренних войск МВД России к деятельности по охране общественного порядка" laenatud tekst. Helesinine tähistab A. Asmolovi raamatut "Психология личности" (1990). Mitte ükski nendest laenudest ei ole varustatud viitega.

Oluline vahe Belõhi case'iga seisneb selles, et Belõh kasutas samale teemale pühendatud allikaid, kusjuures tõepoolest on raske aru saada, kas tegemist on lohaka tsiteerimise või plagiaadiga. Korbi puhul selliseid kahtlusi ei teki, juba sellepärast, et plagieeritavad tekstid kuuluvad täiesti teise teemavaldkonda. Korbi väitekirja pealkiri on "Проблемы формирования готовности муниципальных служащих к профессиональной деятельности", st munitsipaalteenistujate professionaalse tegevuse valmiduse formeerumise probleemid. Kõlab päris teaduslikult. Paraku on lõviosa teksti võetud allikast, mis räägib hoopis politseitöötajatest (siseasjade organite töötajatest). On enam-vähem selge, kuidas see mehhanism toimis: pealkiri pandi google'isse ja võeti sarnased tekstid. Ning edasi asendati find and replace meetodiga nt 'kursandid' 'munitsipaaltöötajatega' jne. Nii näeb välja nt lk 165:
Picture
Ei maksa arvata, et punasega tähistamata tekst ei ole plagieeritud. Originaalis olid nendes kohtades lihtsalt skaneerimisvead. Vrd:
Picture
Tuleb au anda Korbi teksti kokkupanijale, et ta parandas 'fafikud' 'grafikute' vastu. Selliste parandustega aga loominguline töö kahjuks piirdubki. Lk 165 on aga märkimisväärne veel selle tõttu, et siin, nagu ka mõnedes teisteski, pole 'kursandid' millegipärast asendatud 'munitsipaaltöötajatega'. Nii et kui väitekirja juhendaja ja oponendid oleksid seda lugenud, oleks neil siinkohal pidanud tekkima küsimus: wtf kursandid?! Selliseid naljakaid kohti, kus munitsipaalorganite asemel tekib millegipärast nt patrullteenistus (lk 200), on veelgi. Ning võib-olla põhiline. Kas Valeri Korb, nagu ka tema juhendaja ja oponendid, tõepoolest arvavad, et munitsipaaltöötaja psühholoogiline valmidus on sama, mis erinevate siseasjade organite üksuste (sh ka OMONi) võitlejate oma? Huvitav oleks teada ka professor Musta arvamust, kellel, nagu Korbilgi, on munitsipaalpoliitikuna suur kogemus.

Üksikasjalikumalt vt Disserneti koduleheküljelt, kuid ma arvan, et vähemalt heale kolleegile professor Aadu Mustale peaks toodust piisama.

Valeri Korb väidab (ja Enn Eesmaa seda kordab), et tegemist on vana asjaga ja kes neid detaile enam täpselt mäletab. Mina olen oma väitekirjad kaitsnud enne hr. Korbi, kuid mäletan üksikasjalikult mitte üksnes neid, vaid ka oma 250-leheküljelist diplomitööd (oponent hindas selle kandidaadiväitekirja vääriliseks) ja isegi oma kursusetöid. Põhjuseid on kaks. Esiteks, ma kirjutasin nad ise. Teiseks, ma ei ole (veel) nõdrameelne.
Picture
Vasja Ložkin. Sisevägede võitlejate psühholoogiline valmidus Vjatka töölaagri К-231 taustal (illustratsioon Nikita Belõhi ja Valeri Korbi loomingule).
2 Comments
Triinu Meres link
6/26/2015 10:07:53 pm

Isegi nõdrameelne olemine ei päästa, ikka mäletan.

/alla kirjutanud ajukahjustusega mina

Reply
Veiko
6/28/2015 03:37:44 am

Mulle on alati väga tabav tundunud Eesmaa jutu määratlemine kui "inimkõne järele aimav häälitsemine". Kas mitte pole teaduslik termin "homoöpoeetiline"? Parimal juhul võiks seda nimetada uudiste lugemiseks ja tema kuulamine vihastab mind alati. Samuti nagu kuulda sellistest "suurtest teadlastest".

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman