Mõned selgitused, ennekõike neile, kes lliga palju aega veedavad Venemaa inforuumis (ka eestlaste hulgas pole selliseid inimesi sugugi vähe ja nad reostavad aktiivselt lehtede ja foorumite kommentaariume). Ukraina revolutsioon on mitte vene-, vaid maffia- ja korruptsioonivastane. Samuti ei olnud Janukovitš Venemaa sõber, vaid kriminaalse minevikuga keskastme korruptant, kes hoolis vaid isiklikest huvidest. Üllataval kombel hakkasid selles suhtes silmad avanema ka tema enda Regioonipartei liikmetel, kelle suust tulevad tema suhtes krõbedaimad süüdistused, teda on nimetatud kurjategijaks, reeturiks, argpüksiks. "Kogu vastutus langeb Janukovitšile ja tema lähikonnale. Meie, Regioonipartei fraktsioon Ukraina Ülemraadas, mõistame otsustavalt hukka kuritegelikud käsud, mis viisid inimohvriteni, tühja riigikassani, hiiglaslike võlgadeni, häbini Ukraina rahva ja kogu maailma silmis. <...> Miljoniliikmeline erakond osutus ühe korrumpeeritud perekonna pantvangiks," seisab Regioonipartei ametlikus avalduses. Janukovitši taganutjatel Eestis on kasulik seda teada.
Ukrainlastele -- ka nendele, kes elavad põhiliselt venekeelsetes idaregioonides, seostub aus poliitika ja isegi kogu elukorraldus Euroopaga ja ennekõike Euroopa Liiduga, ebaaus, korrumpeeritud ja kuritegelik valitsemine aga nende idanaabriga. Ei tea, miks?
Üks rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamise olulisi takistusi on karismaatilise liidri puudumine. Samas on ukrainlased juba korra sellega kõrvetada saanud, kui valisid karismaatilise Viktor Juštšenko, kes osutus nõrgaks ja samuti korrumpeerunud riigipeaks. Potentsiaalne liider on vanglast vabastatud Julija Tõmošenko, kes kogus vangistuse ajal suure sümboolse kapitali ning kes esines öösel Maidanil väga emotsionaalse ja targa kõnega, paludes rahva käest vabandust kõikide poliitikute nimel, k.a omaenda mineviku pärast. Tema miinused on nõrk tervis ja siiski ka halvad mälestused tema valitsusajast.