Vastuseks Mihkel Kunnusele

11/20/2013

Te süüdistate mind demagoogias seepärast, et minu arusaam asjadest ei lange kokku Teie omadega. Tundes ise mõnda AVP osalejat, tean, et nad enda meelest ei ole midagi reetnud, ja jätkavad sama aatelist joont. Aatelist ja Eesti ühiskonnale väga olulist joont. Te kirjutate, et AVP oli suunatud konkreetselt valelike poliitikute vastu ja viimaste all on peetud silmas reformierakonda.

Egiptuse Instituut, mis loodi Napoleoni algatusel

See on Teie tõlgendus, mis on rajatud misreading'ule (ei poolda eesti keele reostamist võõrkeelsete sõnadega, aga ei tea head vastet: võib-olla vale lugem?): AVP ei tähenda 'aitab valelikest poliitikutest', vaid 'aitab valelikust poliitikast'. Kas tunnete vahet? Esimesel juhul oleks tegemist poliitilise liikumisega, mis on konkreetselt suunatud mingi poliitilise erakonna vastu. Teisel juhul on tegu palju laiema nähtusega, millel on puht eetilised, aga mitte poliitilised alused. Niipalju kui ma olen ZA/UMi eesmärkidega kursis (ma ei tea, kas iga kord pean lisama, et ma neid sugugi ei jaga ja et isegi nende nn manifesti pole lugenud ei enne ega pärast selle avalikustamist), tahtsid nad teha just apoliitilist, ausat kultuuri ning nende meelest suur vale seisnes selles, et kultuurileht on tegelikult ühe poliitilise erakonna häälekandja. ZA/UMi seltskond on ise oma poliitilistelt vaadetelt väga kirju. Seal leidub nii parempoolseid libertariaane kui kommuniste. Mis neid ühendab, on noortele omased maksimalistlikud vabadusvõitluse ideaalid ja arusaam ründavast kultuurist.
Seda viimast ma juba teatud mööndustega jagan. Kultuur ei ole ühiskonnas mingisugune marginaalne lisand, mis nii materiaalselt kui vaimselt eksisteerib ühiskonna arvelt. Kultuur on see, mis viib ühiskonda edasi. Ja selles mõttes on kunst ja teadus minu jaoks kultuuri edasiviivad jõud, mis muuseas võivad anda tõukeid ka majandusele.
Nüüd aga AVP taktikast. See lähtub nn occupy ideoloogiast ehk maakeeli -- hõiva (vene keeles: eto vsjo nashe). See on selline asi, millega ma mitte kunagi ei ole nõus. Kui lähtuda Teie arusaamast, et hõivata tuleb poliitiline süsteem, ja Teie arusaamast Langi kohta, et tema tahab hõivata "Sirbi", siis õiged revolutsionäärid tahavad hõivata kõike, kuid alustada tuleb postist, telefonist ja telegraafist, nagu ütles üks tuntud revolutsiooniline tegelane. Öeldu võib koondada sellisesse tabelisse, kus plussid tähendavad: hõiva, miinused aga: ära hõiva:

Sama instituut revolutsionääride poolt süüdatuna

Ma tean, et Teie, Mihkel, saate hästi irooniast aru, aga kuna viimasel ajal olen korduvalt kokku puutunud inimestega, kellel on sellega raskusi, siis igaks juhuks märgin, et sellesse tabelisse tuleb suhtuda cum grano salis.
        Miks mina ei poolda hõivamist? Põhiliselt seepärast, et see asi ei tundu mulle õige, kui me räägime demokraatlikust ühiskonnast. See aga ei tähenda, et ma halvustan ülestõusu despootliku režiimi vastu. Aga Eesti on minu veendumuste kohaselt väike hubane demokraatlik riik ja isegi kõik meie skandaalid ei suuda minu silmis lõhkuda seda idüllilist pilti.
        Kuid lisaks kõhutundele on mul ka mõningad teadmised. Ma nimelt tean, millega sellised asjad ajaloos tavaliselt on lõppenud ja kuidas lõpetasid revolutsioonilaulikud ise. Giljotiinil elu lõpetanud prantsuse filosoofidel ja revolutsionääridel oli viimse hetkeni imestunud ilme näol. Lenini poolt hävitatud vene intelligentsi üks osa korrutas nõutult: "Ega me siis seda ei tahtnud," teine osa, need kõige järjepidevamad, needsid Leninit reetlikkuse pärast, süüdistades teda võltsrevolutsioonilisuses.
Nii kirjutas bolševike poolt vangistatud ja surma mõistetud esseeride liider Marusja Spiridonova Leninile, et tol ei ole mingit õigust kasutada terminit 'punaterror', kuna see määrib terrorismi kõrget nime. Ülejäänud bolševikest suurem osa, nn leninlik kaardivägi, lõpetas oma elu NKVD keldrites, kuul kuklas, vandudes viimsete hetkedeni truudust revolutsioonile ning paljud koguni Stalinile isiklikult. Nende hulgas oli levinud arusaam, et kõik on õige, terror on vajalik, Stalin on eksimatu, ainult et minu suhtes on tehtud saatuslik viga.
        Ma kirjutasin vastuseks ERR kultuuritoimetuse küsimusele, et praegused parlamendiväliste meetoditega võimukukutajad Eestis meenutavad mulle neid vene aadlikke, kes laulsid revolutsioonilisi laule ja siis äkki märkasid, et nende mõis põleb. Nii mõnigi märkas muuseas, et ka tema perekond on tapetud. Vaid vähesed, kes ootasid ja tervitasid revolutsiooni, nagu kuulus luuletaja Aleksander Blok, kes sai teada, et tema kogu elu kogutud raamatukogu, on mõisas põletatud, ütlesid: "Väga hea!"

PS. Teie teises postituses vihjate vist (loodan, et eksin), et parempoolne poliitik paratamatult seostub reformierakonnaga. Kui Te kas või kordagi olete vaadanud minu blogisse, siis ehk märkasite, et olen tihti seda erakonda kritiseerinud ja konkreetselt ka selle esimeest ning olin põhimõttelises konfliktis Rein Langiga sõnavabaduse teemal, kuid paraku sõnavabaduse piiramine erinevatel ettekäänetel on viimasel ajal pigem loomeinimeste agendas.
----------
Pildid saidilt: http://www.jadaliyya.com/pages/index/3725/an-interview-with-paul-sedra_another-victim-of-the (seal on ka muid, veel dramaatilisemaid)

82 Comments

Andres Laiapea link

11/20/2013 04:38:04 am

Ajalooliste paralleelide tõmbamine võib viia kergesti asjade üledramatiseerimiseni. ZA/UM on ju kõigest kamp edevaid pseudoradikaale, nii nagu Kender on vaid ärplev pseudonihilist. Revolutsioonise vägivallani viivad üldiselt siiski sügavad sisemised veendumused, mitte inimeste välised poosid. Nende praeguse aktsiooni maksimaalne tulemuse on see, et Sirbist saab mõneks ajaks väga vilets ajaleht, mida loetakse järjest vähem, mitte lõõmavad hooned.

11/20/2013 06:29:17 am

Minugi põgusad kokkupuuted zaumnikutega on mulle seni näidanud, et poos on suurem kui sisu.

karl

11/20/2013 05:02:18 am

Pakun, et see on lihtsalt kindel vastandumine revolutsioonilisele maailmavaatele, mille tagajärjed on vahel ennustamatud. Jagan seda.

Mihkel Kunnus link

11/20/2013 05:41:32 am

Tere!

Aitäh vaevumast nii põhjalikult reageerida.

Teeksin alguses ühe täpsustuse:
"Te kirjutate, et AVP oli suunatud konkreetselt valelike poliitikute vastu ja viimaste all on peetud silmas reformierakonda."
Ei, eelkõige Reformierakonda, aga mitte ainult. Seal kommentaaris mainin ma Reformierakonda ainult ühe korra "No kuidas sa tunnistad end paremliberaaliks, kui positsioneerid end sellega Reformierakonda!"
See hüüatus tuleneb aimudusest, et paremliberaalsus ja Reformierakond on sotsiaalses teadvuses küllalt sünonüümsed.

Aga see polegi kõige olulisem.

Muide, ma AVP-tasin ka, nii Tallinnas kui Tartus näete:
http://mihkelkunnus.blogspot.com/2012/11/uussiiras-ekstremist-suhtleb-meediaga.html

"Nüüd aga AVP taktikast. See lähtub nn occupy ideoloogiast ehk maakeeli -- hõiva (vene keeles: eto vsjo nashe)." - VÄÄR!

AVP ei olnud mingi hõivamisliikumine! See oli protestiliikumine, protest valeliku poliitika vastu. Kellelgi polnud seal mingit hõivamisambitsiooni!
Vaadake kas või AVP wikipedia artiklit: http://et.wikipedia.org/wiki/Aitab_valelikust_poliitikast

Tsiteerin Teid pikemalt: " Nüüd aga AVP taktikast. See lähtub nn occupy ideoloogiast ehk maakeeli -- hõiva (vene keeles: eto vsjo nashe). See on selline asi, millega ma mitte kunagi ei ole nõus. Kui lähtuda Teie arusaamast, et hõivata tuleb poliitiline süsteem,"

Ma ka ei ole hõivamisega nõus! Ma ei arva, et tuleb hõivata poliitiline süsteem!

Paljud endised AVP liikmed on Lang-Kender-zaumnikute peale väga siiralt ja ägedalt nördinud, Nagu minagi.
Täpsemalt, vihased ja nördinud pole ainult need, kes ei kuulu zaumi.

Kui zaumnikud oleks tahtnud teha Sirbile AVPd, oleks pidanud nad tegema toimetuse akna all demonstratsiooni. Või mitu.

Kes AVPst üritas poliitilist süsteemi hõivat? Kes?? Mitte keegi!

Sapere Aude

11/20/2013 08:27:53 am

"Ma ka ei ole hõivamisega nõus! Ma ei arva, et tuleb hõivata poliitiline süsteem!"

Selle väitega on su eelnevate avalduste põhjal raske nõustuda. Oled ju avalikult ning ka oma blogis kutsunud inimesi üles Tartus Reformierakonna poolt mitte valima ning hoopis sinu eelistatud kandidaate valima (Vabakunnast). AVP üks nõudmine oli ju samuti, et valelikud poliitikud taanduksid poliitikast (Silvergate'i ajal Michal) ja et asemele lastaks ausad poliitikud. Ühesõnaga, Reformierakond võimult ja asemele sinu vaadete esindaja ehk hõivame valetavate poliitikute (moraalsete värdjate) praeguse võimupositsiooni ning asendame nad ausamate poliitikutega. Hõivamine par excellence, kas pole.

Nope

11/20/2013 09:31:03 am

Ega ikka ei ole küll. Valimistel kandideerimine ja hõivamine on põhimõtteliselt vastandlikud ideoloogiad. Või olete opositsiooni valimistel kandideerimise vastu?

Sapere Aude

11/20/2013 10:00:06 am

Üks asi on kandideerimine, hoopis teine asi on teistele dikteerimine, keda tuleb valida. Esimene on demokraatlik, teine on autokraatlik.

Autokraatia tunnus on dialoogi puudus, sallimatus, demoniseerimine (näiteks kindlad poliitikud, erakonnad ja maailmavaated), alternatiivse arvamuse üleüldine mitte tolereerimine ning sellest tulenevalt ka ideoloogiline kallutatus. Võibolla seda tähendabki Aitab valelikust (kultuuri)poliitikast, näiteks vana Sirbi kontekstis?

Nope

11/20/2013 02:38:31 pm

Kandideerimine on demokraatlik, aga demokraatlike valimiste juurde kuuluv valmispropaganda või oma valimiseelistuste väljaütlemine mitte?

Ärge nüüd keerutage, püüdke säilitada mõtteselgus. See, kui teile on antipaatsed autokoraatia ja AVP, ei tähenda teps mitte, et tegu oleks ühe ja sama asjaga.

Sapere potes antequam dicere aude.

Sapere Aude

11/20/2013 05:35:40 pm

Autokraatia mulle tõesti ei meeldi, aga AVP ei ole mulle tingimusteta antipaatne, saite minust valesti aru. AVP on antipaatne vaid siis, kui seda kasutatakse selektiivselt teatud isikute, erakondade või maailmavaadete vastu, oma isikliku agenda ja eelistuste läbisurumise suitsukattena.

Näiteks siis, kui Keskerakondlased tuleks tänavale ja skandeeriks Aitab valelikust poliitikast peaministri akende all. Selline AVP oleks antipaatne, sest tekiks küsimus, kui ausad need skandeerijad ise on. Selles ju ongi point. Püüda olla aus ja mitte kallutatud, isegi siis kui järeldus ei pruugi endale meeldida.

Mihkel Kunnus link

11/20/2013 06:05:44 pm

Hea Sapere Aude,
pane nüüd tuli põlema ja söanda kasutada oma mõistust!

Kui sa pead avalikku arvamusavaldust, keda valida demokraatlikel valimistel, "hõivamiseks par excellence", siis oh jah... siis ainult hõivajad meil valitsuses ongi.

Kodanik Nope märkused on adekvaatsed.
Ja minu protestiaktsioonid Tartus olid konkreetselt (ja ametlikult tõestatud!) korruptsiooni ja valetamise vastu.

Mis puudutab mu valimiseelseid soovitusi blogis, siis tsiteerin:
"Ega väga palju muud polegi valijal tahta, kui tahta ausust, ausat linnavalitsust ja korrumpeerumata ametnikke. Sestap, kordan, ära Tallinnas vali Keskerakonda! Ära Tartus vali Reformierakonda!"
http://mihkelkunnus.blogspot.com/2013/09/keda-valida-kohalikel-valimistel.html#comment-form

Ma pole mitte kusagil avaldanud vastumeelsust ideoloogia vastu, mida Reformierakond oma sõnades esindab (paremliberaalsus), ega mõne teise ideoloogia vastu.
Just ja konkreetselt valeliku poliitika vastu. See, et seda teostab parasjagu mõni reformierakondlane, on nende probleem. Korralik partei võiks väheke sisepuhastusega ka tegeleda.
Jaksu!

Linda V.

11/20/2013 08:12:02 pm

Mihkel Kunnus: kas te võite tõesti puhta südamega kinnitada, et teie eesmärk ei ole olnud vasakpöörde korraldamine Eestis? Tartus toimuvat jälgides tundus, et Vabakund tegutses selle nimel, et sotsid saaksid võimule. Ja nad ka said, küll seekord mitte tänu teile, vaid Reformiparteile, kuid vasakpoolse linnavalitsuse kaalukeeleks võinuksite olla ka teie.
Mulle tundub, et selliste liikumiste põhiline pragmaatiline eesmärk on saavutada sama ka vabariigi tasemel.

Mihkel Kunnus link

11/20/2013 11:46:23 pm

Võin täiesti puhta südamega kinnitada, et minu eesmärk pole vasakpöörde korraldamine Eestis. (Ma ise olen üsna apoliitiline, rohkem vaatleja, aga paraku pole avalik võim mitte lihtsalt saamatu olnud, vaid lausa aktiivne elu häirija ja õigluse ning avalike huvide vastu töötaja, seepärast olen pidanud reageerima).

Vabakund - kus ma ei kandideerinud! - välistas tõepoolest koostöö Reformierakonnaga (ja seda välistust võib pidada sümpaatiaks sotside vastu, aga kaugeltki ei pea, Vabakund oleks IRLiga ilusti koostööd teinud).
Ma puutusin isiklikult kokku Tartu linnavalitsuse korrumpeerituse ja valelikkusega ning nende aktiivse vastuseisuga nende probleemide lahendamisele. Olen sellest nii bloginud (guugeldage 'kultuurieugeenika' + 'reaalpoliitik') kui kirjutanud ajakirjanduses nt http://www.tartupostimees.ee/1267124/mihkel-kunnus-kas-korruptsioon-on-pelgalt-aririsk

See, et see valelik ja korrumpeerunud linnavalitsus kuulus juhuslikult Reformierakonda, noh, see on juba Refi mure ja reputatsioon.

NB! Vabakund on kohalik alagatus, Tartu üritus, vabariigi tasemele selline entusiastide kamp kuidagi ei ulatu, nii et revideerige oma tunnet, võtke pisut mõistust appi.

A propos, Eesti ühiskonna majanduslik kihistumine on ikka räige küll. Iseärnis muu Euroopa foonil.

Margus Kiis

11/20/2013 06:37:26 am

Ma ka ei saa aru, kust on tulnud see teadmine, et AVP on mingi "hõivamise" liikumine. Sellest, et osa AVP tegelastest on rääkinud Occupy Wall Street liikumisest? Kmoon, igaükks võib rääkida ja mõelda millest iganes.

Ja Kender ei "hõivanud" midagi, lihtsalt valitsuspartei, Reformierakond pani ta paika -- väga nahhaalselt ja jõhkralt, ise tagantjärgi inimestele totaalset jama ajades.

Rein Raud

11/20/2013 07:05:58 am

Veel mõned vastuväited. Esiteks see, et mu meelest on mõnevõrra ebakorrektne pidada väitlust erinevatelt positsioonidelt: Sinule on kättesaadav mingi siseinfo, mille põhjal väidad, et tegemist on ausate ja põhimõttekindlate inimestega - aga mille kohta me väljaspoolsed ei saagi arvamust avaldada, sest ei valda seda. Teisalt aga kinnitad, et pole lugenud ega kavatse lugeda Zaumi manifesti, mis on aga selle kritiseerijate analüüsi ainus objekt. Sestap ei toimu vestlus võrdsetes tingimustes. Meie ei saa analüüsida seda, millele tuginevad Sinu väited, Sina ei loe seda, mis meis küsimusi tekitab.

Kuid siiski: kultuur.err.ee's kirjutad, et Zaumi praegune tegevus Sirbis on justkui "Aitab valelikust poliitikast" jätk kultuuri tasandil: Aitab valelikust kultuuripoliitikast. Palun täpsusta, kes on valeliku kultuuripoliitika subjekt. See ilmselt ei ole kultuuriministeerium, mis jõhkrate ja seadusevastaste vahenditega Zaumi üritust toetab. Zaumi enda senistest esinemistest jääb mulje, et valelikku kultuuripoliitikat teostab mingi kopitanud ja ringkaitses kultuurieliit, mis kuidagi noori ligi ei lase. Selle väitega luba mitte nõustuda. Oled ise eravestluses öelnud, et Eesti on võib-olla üks vabamaid paiku maamunal. Nõustun. Seni. Ja sama käib ka kultuurisfääri kohta. Kas keegi võiks tuua mõne näite, kus teda on alla surutud, avaldamata jäetud, tsenseeritud? Kust paistab see kopitanud ringkaitse? Mulle tundub, et hoopis Zaum projitseerib omaenda nägemust kultuuri väljast praegusele situatsioionile - et hoopis neil on kavas seada sisse ringkaitse, must nimekiri, kes-pole-meiega-on-meie-vastu maailm. Rühmituse senised avaldused jätavad paraku sellise mulje. Pärast Sirbi toimetuse laialipeksmist inimesi üles kutsuda "mitte boikoteerima eesti kultuuri (=zaumi)" on aga lihtsalt halenaljakas.

lugeja

11/20/2013 11:33:03 pm

Teie ise tegite hr Rein Raud musta kopitanud ringkaitse nimekirja? http://www.meeleavaldus.ee

Helen

11/20/2013 02:58:39 pm

Mind paneb väga imestama, et te ei saa aru, mida "aitab valelikust kultuuripoliitikast" tähendab. Kas te siis ei mäleta enam seda tunnet noorena, kuidas kõik on sumbunud, ainult kindel valitud seltskond on püünel, kes kirjutab üksteisele kiitvaid arvustusi, jagab komisjonides oma ringkonnale preemiaid ja kiidab telesaadetes üksteisele takka, kui minu jaoks olulised tegijad on täiesti nähtamatud? Kultuuripoliitikat ei tohi võtta ainult kitsas mõttes ministeeriumi programmina, vaid laiemalt kultuurikorraldusena.

Võib-olla ma eksin ja see tunne ei ole nii levinud ja igaüks seda noorena ei koge, kuid ma ise saan hästi aru sellest frustratsioonist, mis neid noori tagant ajab. Kuigi see ei tähenda, et ma jagan nende seisukohti. Esile tuleb tõusta ande ja tööga, mitte hõivamisega, mis sest, et noorele tundmatule, kes vastandub heakskiidetud normidele ja kirjutab täiesti teistmoodi, võib see võimatu tunduda.

Rein Raud

11/20/2013 03:27:36 pm

Miks ei mäleta, väga hästi mäletan seda tunnet. Tõsi, siis oli olukord teine: kultuuriüldsust surus alla poliitiline, võõras ja vaenulik võim. Mis mind praeguses olukorras tegutsema ajab, on soov, et meie oma riigi võim ei hakkaks sellele võõrale ja vaenulikule sarnaste meetodite ja eesmärkidega tegutsema hakkama. Nagu kahjuks mõnikord on juhtunud.
Mis aga praegustesse oludesse puutub, siis on tegemist just nimelt tundega. Ei ole nii, et noori tõrjutakse ja ei avaldata. Vastupidi. Ka Zaumi liikmed saavad sõna, kui neil midagi öelda on, neid avaldatakse ja kiidetaksegi. Kurvits on avaldanud romaani ja osalenud filmi tegemises, Kenderist endast ma ei räägigi, ja ka mõned teised, aga ega ka teisi noori kirjutajaid kuskil ei tõrjuta, pigem just otsitakse. Vaadake suvalist Kulka eraldiste nimekirja: kõigis valdkondades saavad toetust sisu ja vaimu poolest väga erinevad projektid seinast seina.
Pigem, kordan, üritab Zaum praegust kultuurisituatsiooni kirjeldada sellisena, mida ta ise kavatseb kehtestada, ning seda kirjeldust teistele peale suruda. Kultuurimonopoli ei ole, aga näib, et neil oleks tahtmist see kehtestada. Võtke või nende viimase avalduse lõpukarjatus: ärge boikoteerige eesti kultuuri! (loe: ärge boikoteerige nende Sirpi...kuidagi kiiresti käis eesti kultuuri kuulutamine enda omaks).

Triinu Meres link

11/20/2013 08:00:45 pm

" Esile tuleb tõusta ande ja tööga, mitte hõivamisega, mis sest, et noorele tundmatule, kes vastandub heakskiidetud normidele ja kirjutab täiesti teistmoodi, võib see võimatu tunduda."

See on selline natuke kahe otsaga asi.
S.t. jah, ma ise olen lähtunud täpselt sellest ideest oma tegevuses ja kui ma näen mitmekordselt Sirbis positiivselt arvustatavat loomingut, mis mu enda subjektiivse arvamuse kohaselt on mõnestki minu tööst nõrgem, meenutan ma endale, et see, et keegi kiidetu on mu meelest minust halvem, ei tähenda, et mina oleksin jube hea.
Ehk siis - küsimus pole selles, kas keegi, kes saab tähelepanu, on halvem kui mina, küsimus on selles, et kui ma olen suurepärane, saan seda ka mina ja keskenduda tuleb oma, mitte teiste tööle.

Samas on mu elukogemus see, et kui ma kirjutasin luuletusi, märkas Sirp mind küll. Minu proosa, mis mu enda meelest on parem, on ühe korra Sirbis arvustatud ja mu meelest oli see kõige halvem kirjandusarvustus, mida ma üldse olen selles ajalehes näinud. See isegi ei jutustanud lugu ümber, mu mälu järgi oli mu töökohta seal üks lause, mis ütles "novell, mida poleks häbi avaldada ka "Loomingus"", ja edasi arutati selle üle, kuidas Eesti ulmeringkond üksteist tunneb. Ilmselt pole žanr (ulme) piisavalt väärikas, et seda Sirbis mõttega arvustada, järeldan ma.

Selles valguses on "Tümpsa teeb veel rohkem tööd" kerge agressiivsusvarjundiga mõte olnud. Ja käis tõesti seest õnnelik jõnks läbi, kui keegi läks ja teeb occupy Sirpi mõttega "kultuur on laiem kui te arvate".

Seda enam, et kogu see idee, et Kender ja za/um saavad Reformierakonna kõnetorudeks, tundub algusest peale absurdne, kui olla natukenegi nende tegevust jälginud. Või on kellelgi mulje, et need inimesed on kontrollitavad ja ei hammusta juba põhimõtte pärast EKSTRA ja EELKÕIGE kätt, mis neid toidab?
Muidugi, et neid on nüüd nii palju jalaga löödud, hammustavad nad võib-olla nüüd esmajärjekorras mõnda jalga siiski.

Helen

11/20/2013 08:45:02 pm

Triin Merese kommentaar näitab, et probleem on vähemalt mingil kujul siiski olemas. Selle raevukas eitamine on samuti selle sümptom, ehk et võib-olla tõesti on toimunud mingisugune kapseldumine ja moodustunud midagi establishmenti laadset, kes on kaotamas eneseanalüüsivõimet ja oskust märgata asju, mis ei vasta nende standarditele.
Ma ei tea, ma olen kirjandusringkondadest liiga kaugel, et seda hinnata, aga kui juba tekivad sellised reaktsioonilised liikumised, tasub nende asjade peale siiski mõelda. Õhust nad ju ei sünni.

Rein Raud

11/20/2013 11:24:19 pm

Päris juhuslikult tean, et Sirbi toimetusest minema kihutatud Doris Kareval oli koostamisel just ulmekirjanduse erinumber.

Mihkel Kunnus

11/20/2013 11:51:36 pm

Triinu Meresel ei maksa haavunud olla. Praegu ilmub üle saja algupärase kodumaise ilukirjandusteose aastas. Arvustusi saavad neist vaid vähesed. Ja toimetus kõigest vahendab arvustusi. Ning on tihti hädas arvustajate leidmisega.

Samuti tegelevad uute andekate muusikute välja tõrjumisega vahest eelkõige ikka konkurendid...

Triinu Meres link

11/21/2013 12:38:02 am

Ega ma otseselt ei olegi. Haavunud. =)

Lihtsalt esialgne (viimastel päevadel märgatavalt leevenenud ja tasakaalustunud) retoorika vana ja uue Sirbi teemadel jättis vägisi mulje, et kõik me kaunil kodumaal, kes üldse lugeda oskavad ja viitsivad, nutavad vana veriste pisaratega taga ja tunnevad, et neil on suu kinni topitud.

Mis ei ole minu tutvuskonnas ringi vaadates tõsi, aga väga paljud neist minu inimestest eelistavad vaikselt pealt vaadata, sest on tunne, et nende häälel pole kaalu. Pärgamata ja suhteliselt tundmatud nimed, avaldanud vbla pihutäie artikleid või pool tosinat ilukirjanduslikku juttu, ei ole päriselt samas kaalus nende nimedega, kes avalikkuses kogu kultuuriavalikkuse nimel kõnelesid - aga loomulikult selles ju asja iva ongi.

Et kelle leht see on. Kas ainult selle ringi, kel on juba renomee olemas?

=P

Mihkel Kunnus

11/21/2013 04:00:31 am

"Et kelle leht see on. Kas ainult selle ringi, kel on juba renomee olemas?"

no see küsimus saab olla ainult sellel juhul mõttekas, kui ei küsita Sirbi lugejate, vaid sinna kirjutajate järele.

Ja sel juhul on arusaadavalt teatud "sisering". Selleks on kirjutus- ja analüüsioskus. Ja see ring on avatud.

Lugemiseks mõitagi igale huvilisele.

Triinu Meres link

11/21/2013 05:17:20 am

Tegelikult ei ole nii, et küsimus on mõttekas ainult kirjutajate seisukohalt. Pidasingi hoopis seda silmas, et kui ma ei ole see, kellest Sirbis kirjutatakse ega ka see, kes kirjutab, kas mul üldse on lugejana mingit autoriteeti oma seisukohta avaldada?
Kõik need nimedega inimesed (ei teagi, kas omast arust siiralt või siis reipa demagoogiana?) rääkisidki avalikult minu eest ju. Minu poolt volitamatult, minu poolt valimatult, omal vastutusel rääkisid nad minu kui Sirbi lugeja eest, kellelt on ära võetud tema kallis leht.
Kuigi mina arvan teistmoodi.

Tegelikult oli üsna õudne tunne hetkeks.
Nagu oleksin ma nähtamatu, villane käpik suhu topitud, nagu mind polekski olemas, nii täielikult ignoreeriti veel kaks päeva tagasi seda, et päris suur hulk Sirbi lugejaid ootab päris suure huviga homset ajalehte ja ei ole üldse traumeeritud ega hädas ega õnnetu. Isegi eriti nördinud mitte, pigem elevil.

Muidugi on selle minusuguste ignoreerimise taga võimalik näha veel hullemat varianti: et kui nimedega inimesed räägivad avalikkuse ees kirglikult Sirbi kultuurse lugeja pettumusest ja pahameelest ja mina ei tunne seda, järelikult ma siis lihtsalt... ei kuulu kultuursete inimeste kilda?

Ja siis ma Sirbi lugejana mõtlengi, et ahsoo.
See, kelle leht on Sirp, on siis nüüd NIIMOODI ära defineeritud?
***
Võib-olla on muidugi põhjus, miks ma sel teemal sõna võtan, selles, et mul isiklikult on ambitsioon olla nende seas, kellest kirjutatakse, ja seega on mu huvi Sirbi vastu suurem kui suurema osa lihtsalt lugejate oma. Aga seda, et põnev värk, vaatame, mis saab, kuuleb ja näeb ikka päris mitmelt poolt.
Tegelikult on seda väljendanud ka KÕIK Sirbi tellijad, keda mina isiklikult tunnen. (Neid on neli.)

Helen

11/21/2013 02:36:32 pm

Ei märganud eile Mihkel Kunnuse kommentaari, aga kui see tõesti nii on, ja kultuuriajakirjandus ja -rahastus ignoreerib noori andekaid muusikuid konkurentide survel, siis on asi isegi rohkem mäda kui kahtlustasin.

Mihkel Kunnus

11/21/2013 03:26:06 pm

Helen, mitte lehed ei ignoreeri konkurentide survel, vaid konkurendid ise tegelevad uute tulijate tõrjumisega.

Siis veel... paraku kipub nii olema, et iga looja, kes pakub oma teoseid, peab ennast (nooreks) andekaks tulijaks, (uueks) talendiks.
Kuna tegin aasta 2012 proosaülevaate ja olen sel aastal Betti Alveri debüüdi auhinna žüriis, siis kirjanduse kohalt võin küll öelda, et lõviosa uutest tulijatest ja lihtsalt omaentusiasimist edasikirjutajatest ei küündi isegi keskpärani (selle eksperimendi võib iga soovija ise omal nahal läbi teha, raamatud on saadaval. Eestikeelset algupärast ilukirjandusteost ilmub umbes 200 teost aastas)

Triinu, mõtle nüüd natuke praktilisemalt. KUIDAS üldse oleks võimalik ära kuulata iga (potentsiaalse) lugeja hääl ja arvamus?

Helen

11/21/2013 03:43:39 pm

Aga praegu ei räägi me ju turust, vaid kultuuripoliitikast ning sellest, kuidas mõni noor autor või kollektiiv, kellel on oma austajad, võib olla aastaid nö ametliku kultuuri jaoks täiesti nähtamatu. Ma ei arvanud, et ma pean seda siin selgitama, see peaks olema iseenesestmõistetav praeguses kontekstis.
Ma räägin näiteks teatud muusikalistest kooslustest 90ndatel, kellel olid kontserdid, olid salvestused (omal kulul), olid fännid, aga keda ei ole muusikaajaloos praktiliselt olemas, sest neid ei kajastatud kunagi. Ma ei tea, kuidas need kooslused ise sellesse suhtusid, võib-olla neile see isegi meeldis, kuid võin rääkida nii mõnegi nende austaja eest, et teatud kibestumist ja võõrandumist see tekitas.
Kuulasin eile Kolmeraudsest Juhan Ulfsaki intervjuud. Tema on samasugust ametliku kultuuri tõrjumist kogenud autori seisukohalt ja jäi kõrvu, et ka temal on väga palju empaatiat nende noorte suhtes. Kuid võib-olla on palju oodata, et sama võiks tunda keegi, kes ei ole kunagi pidanud midagi sellist kogema ja on alati osanud "õigel" poolel olla.

Mihkel Kunnus

11/21/2013 05:33:37 pm

Ma arvan, et 90ndad jäävad neti-eelsesse ajastusse ja on mingis mõttes mudeljuhtumina aegunud nagu nõuka-aegne kultuuripoliitikagi.

Praegu saaks ja tuleks igasugused avaldamisele mitte jõudnud ja toimetuse poolt tagasi lükatud tekstid ise netis avaldada (ma nt olen seda teinud).

"Establishment'i poolt tõrjutud" oleks päris müüv blogipealkiri

Helen

11/21/2013 06:46:35 pm

Oeh. Ma ei tea, kas mul on väljendamisega probleeme või Te lihtsalt ei viitsi kaasa mõelda. Ma ju ei räägi avaldamisraskustest, kirjutasin ju, et omal kulul tehti salvestusi. Ma ei räägi ka auditooriumi puudumisest. Ma räägin sellest, kuidas ametliku kultuurikajastuse jaoks on mingi osa kultuurist lihtsalt olemata. Ma saan aru, et Te arvustate ka kirjandust, millal Te ise viimati arvustasite mõnda tundmatut internetiautorit, kes pole trükis midagi avaldanud?
Ja ei tasu ka arvata, et anne tõuseb alati pinnale. Kultuurilugu on täis juhtumeid, kus kunstnik saab tunnustust alles pärast surma ja eluajal on kriitikute poolt kas põlatud või üldse ignoreeritud. Põhjus - ilmselt just see kivistunud, mingis mõttes pime ja endaga rahulolev establishment, kes tunnustab ainult neid, kes vastavad nende standarditele.

Mihkel Kunnus

11/21/2013 07:56:15 pm

A) kelle standartidele veel peaks arvustuse puhul teos vastama kui mitte arvustaja omale

B) kust kurdi p***st võtta see armee (kvaliteet)arvustajaid, kes suudaks arvustada kogu selle loometulva? Toimetajad on praegugi hädas heade arvustajate leidmisega vähestelegi teostele.

Idee mingist ringkaitsest on ikka paras paranoia. Paljude arvustajate üheks motiiviks ongi just nimelt tunnustamata Geeniuste avastamine (mistõttu käib ka pidev vaimustuslaul uute talentide leidmisest, superstaarid igal aastal)

kriitik

11/21/2013 08:26:02 pm

No siin võiks teoorias muidugi eristada preskriptiivset ja deskriptiivset arvustuslaadi. Preskribeerijatel on muidugi vaja jälgida, et kõik vastaks korralikult standarditele, deskribeerijatel pole vaja mingeid standardeid, nad analüüsivad ja kirjeldavad seda, mis on, mitte seda, kuidas peab olema. Isiklik hinnang ei ole selle juures kohustuslik lisand.

Helen

11/21/2013 09:25:02 pm

Olgu, ma saan aru, et mingit probleemi ei ole ja isegi kui on, pole sellega midagi peale hakata, sest nii see lihtsalt on.
Ma saan ka vaikimisest aru, et ilmselt Te ei ole arvustanud ühtegi noort tundmatut seniavaldamata kirjanikku. Aga laias laastus, kumba on Teie arvustusportfellis rohkem, kas suhteliselt vähetuntud ja peavoolust kõrvale jäävaid, Teile isiklikult võõraid autoreid, või sõpru-tuttavaid-mõjuvõimsaid tegijaid, nagu näiteks Loomingu peatoimetaja, endine Kirjanike Liidu esimees, arvamusliidrist väga tunnustatud professor?
Ma arvan, et rohkem seda vestlust pole mõtet jätkata. Niikuinii Te ei näi hästi mõistvat, mida ma öelda tahan, ja las see siis ollagi nii. Ainult veel seda, et kui ma siin kommenteerima hakates mõtlesin, et ÄKKI on tõesti olemas mingisugune läbimatu barjäär establishmenti ja mittepeavooluliste autorite või rühmituste vahel, siis nüüd olen ma siin avaldunud hoiakute tõttu peaaegu veendunud, et nii see on.

fox

11/22/2013 03:26:54 am

Lugupeetud pr Meres,

Tõeline kunstnik ei ulu teemadel kas tema mingit teost on Sirbis arvustatud või mitte. Teda ei tohiks see tegelikult karvavõrdki huvitada. Kui teid huvitab tagasiside oma loomingule, siis küsige seda inimeselt, kelle arvamus teile korda läheb.

Triinu Meres

11/22/2013 04:18:50 am

thefakk?

Ma tean väga hästi, mida mu sõbrad või suvalised netituttavad arvavad. Aga huvitab, mida arvab inimene, kelle amet on kirjandust mõtestada ja kes mind isiklikult ei tunne, loomulikult.

Mihkel Kunnus

11/23/2013 04:10:12 am

"kelle amet on kirjandust mõtestada" - sellist ametit pole. Kirjanduskriitikud sünnivad sama moodi nagu kirjanikud st üks inimene tunneb, et ta võiks mõnda teost arvustad ja teebki seda.

Triinu Meres

11/23/2013 04:22:07 am

Sõnum on siis, et ei kirjanik ega kriitik pole ametid, kuna... eee... kuna ei vaja tingimata ei eriharidust ega kindlat töökohta?
Kui nii võtta, siis pole ka ajakirjanik amet. Ega koolitaja. Ega kujundaja. Ega tõlkija.

Huvitav lähenemine.

Mihkel Kunnus

11/23/2013 04:29:45 am

See pole argument, vaid oma rahulolematusest raporteerimine.

Küsime siis konstruktiivsemalt: milline oleks siis see intitutsioon, mis sertifitseeriks kriitikuid (ja kirjanikke)?

Kust peaks toimetaja võtma neid pädevaid kriitikuid (sellises hulgas)?

Triinu Meres

11/23/2013 05:39:07 am

Olen kuidagi komistanud vaidlema teemal, millel mul pole vähimatki tahtmist vaielda.
Ma ei arva, et iga kuskil ilmunud teksti peab keegi tingimata Sirbis arvustama. Antud lausega (et huvitab, mida arvab inimene, kelle amet on kirjandust mõtestada ja kes mind isiklikult ei tunne) seisin lihtsalt oma õiguse eest igatseda, et kunagi keegi kirjandusega süvitsi tegelev isik isiklikult mind tundmata võtaks kätte ja mu töösse süveneks. Ja pärast tulemustest ka kuidagi teada annaks.

Phmt lasin end pisut lapsikult haavata "pole tõeline kunstnik" määratlusel, mille põhjendus üldse loogiline ei tundunud.

Kuigi ega pole teada, mis on "tõeline kunstnik". Vabalt võib olla, et ma pole seda.

Tanel

11/20/2013 03:24:35 pm

Helen (kas Hindpere?), ma paluks nüüd selle "ringkaitse" kohta mingit faktimaterjali ka.

Jaa, ma olen kogenud nii seda frustratsiooni kui mu tekst tagasi lükatakse kui ka joovastust oma sõnu trükituna lugedes. Aga ma seni arvasin, et küsimus on teksti kvaliteedis, mitte minuvastases ringkaitses.
(Ma kvalifitseerun oma 32 eluaastaga vist ka veel "noore" alla?)

Helen

11/20/2013 03:39:50 pm

Ei ole Hindpere ja faktimaterjali ei saa anda, sest zaumi ei tunne ja kui tähele panite,oli mu jutt üsna oletuslik üldistus isikliku kogemuse pealt (minu noorusaeg oli üheksakümnendatel). Siis oli see tunne küll mitte kirjanduse, vaid muusika kohta, kuid see oli tugevalt olemas ja ma ei oska siiamaani öelda, kas mul oli õigus, kas andekaid muusikuid tõesti tõrjuti stseenilt, või see on mu subjektiivne tunne, sest olin siis noor ja see oli minu inimeste muusika. Kuid tänu sellele kogemusele olen ka nende noorte suhtes empaatilisem.

Mall

11/20/2013 03:29:41 pm

Autori olukorra komplitseeritus on muidugi mõistetav. Aga mina näiteks ei ole ühest asjast aru saanud - kas see 'valelik kultuuripoliitika' on zaumlaste arvates midagi üldist või on nad konkreetselt kuskilt tagasi lükatud, ja mitte vähese sõnumi/oskuse (vaid vales põlvkonnas olemise või valede tutvuste?) pärast? Sirbist?

Risto

11/20/2013 06:07:32 pm

Palun täpsustage oma väidet "kultuurileht [Sirp] on tegelikult ühe poliitilise erakonna häälekandja". Minul isiklikult seda muljet ei ole lugejana tekkinud (Kaarel Tarand ei ole/ei olnud ju kogu Sirp).

khm

11/20/2013 06:16:17 pm

See polegi ju Lotmani arvamus, uuri zaumnikute käest.

Risto

11/20/2013 06:26:38 pm

Tõsi, eksisin. Eks uurin siis järgi. Kui aga Hr. Lotman peaks jagama siinkohal Zaumi arvamust, ootaksin ka tema arvamust.

Kärt Rebane

11/21/2013 12:40:06 am

"On silmakirjalik süüdistada ZA/UM-i seltskonda mingisuguste ideaalide reetmises, eriti nende inimeste poolt, kes ise kuulutasid revolutsioonilise hõivamise ideoloogiat. ZA/UM oli „Aitab valelikust poliitikast“ eestvedaja ja üks tugevamaid häälekandjaid. See, mis nad tegid Sirbis, on täpselt nendesamade ideaalide realiseerimine, väikese lisandusega: „Aitab valelikust kultuuripoliitikast“ ning arusaama, et moraalsed värdjad on kaaperdanud meie demokraatia, täpsustati: kaaperdatud on kultuur."

Mõned küsimused:

Kuidas on "[s]ee, mis nad tegid Sirbis, on täpselt nendesamade ideaalide realiseerimine"? Kes olid need, kes teostasid valelikku kultuuripoliitikat?

Kes on need inimesed, kes "ise kuulutasid revolutsioonilise hõivamise ideoloogiat"? Ja kas nad tõesti kuulutasid revolutsioonilise (?) hõivamise (?) ideoloogiat? ( 1) Silmakirjalikkuse etteheitmine mõjub etteheitena a la "Aga tema tegi ka!" ning 2) ühtlasi reaalsuse vägivaldse ümber konstrueerimisena, justkui müüdiloomena, millelt edasi minna.)

Kust võrsus arusaam, et kultuur on kaaperdatud? Kes selle arusaama kehtestas? Kas siis on/oli nii? Milles see avaldub/s? (See näib tegelikkuse deformeerimisena - ent see võib olla ka minu subjektiivsus - mille üks grupp inimesi on välja kuulutanud, et luua fiktiivne vaenlane, kelle vastu sõdida.)

11/21/2013 03:39:06 am

Nõuab julgust selles massihüsteerias endaks jääda. Minu suur austus Mihhail Lotmanile.
Kultuurirahva facebooki-reaktsioonid MLotmani sõnavõtule JÜKlubis panid piinlikkust tundma. Kuidas te ometi nii õrnakesed võite olla, et isegi nii leebet sõnavõttu ei talu? Kas teil igavaks ei lähe, kui kõik ühendkoorina üht ja sama karjuvad nagu te näite nõudvat? Parem siis juba üksi olla.

rainer

11/21/2013 04:35:15 am

Jah, ka mina olen imestunud, kui inetut palet kultuuriinimesed paaril viimasel päeval on näidanud. FBs toimuvat on piinlik lugeda, klatshivad nagu vanaeided.

Mihhail Lotman

11/21/2013 03:54:18 am

Head sõbrad,

Üritasin täita iseenda soovitust kultuuriinimestele: "kõigi teiste tähtsate ja põnevate asjade kõrval mitte jätta kultuuri päris unarusse" (minu puhul see kultuur tähendab teadust) ja kontsentreerusin nii öösel kui täna päeval kirjutamisele, nii et ei olnud mahti kommentaaridega tutvuda. Aga nagu näha, on teil siin minutagi lõbus ja mul on hea meel, et ma andsin teile võimaluse üksteisega suhelda. Samas on mul hea meel, et selles suhtluses said nii mõnedki asjad klaaritud. Ehkki olen tänulik kõikidele kirjutajatele, vastan eraldi vaid Mihkel Kunnusele ja Rein Rauale.

MIHKEL KUNNUSELE
Teie (ja Kärt Rebase, kellega olete vist tuttavad) põhiline vastuväide on, et AVP ei soovinud võimu hõivata, minu väide olevat VÄÄR! See seisukoht varieerub teil erinevates formuleeringutes ning oma vastuse lõpus esitate küsimuse, millele ise ka vastate: "Kes AVPst üritas poliitilist süsteemi hõivat? Kes?? Mitte keegi!"
Vaadake, mina olin ka sellisel üritusel Tartus ja mäletan väga hästi meelsust, mis miitingul oli. Selle võis kokku võtta kahe üleskutsega: "Maha valitsus!" ja "Maha poliitilised parteid!" Kuumemad pead nõudsid isegi poliitikute kui sotsiaalse grupi represseerimist. Tõsi küll, kui ajakirjanikud on pärast seda küsinud mõnelt selle liikumise eestvedajalt, kas nad siis tahavad riiki kukutada, siis oli kollektiivne vastus, et mis te nüüd, me niisama. Kuid siiski mitte kõik. Te tahate, et ma konkreetselt nimetaksin nimesid? Üldiselt ma sellist asja ei armasta, kuna minu jaoks on sotsiaalsed protsessid tähtsamad kui osutus konkreetsele inimesele, kuid palun. Et mitte kaugele minna, võtame sellesama ZA/UMi seltskonna, kes mängis AVPs mitte just tähtsusetut rolli. Nii kirjutas Martin Luiga: "see riik võiks pakri saare peale asumisele saata ja kõik parteid võiks ühineda üheks suureks superparteiks." (07.12.2012) Juhin tähelepanu kuupäevale. Need sõnad pole kirjutatud miitingueelsel ajal nö sõjavaimu tõstmiseks, vaid juba pärast aktsioone, st suht külma peaga. Ma tahan väita, et need pole juhuslikult välja lipsanud sõnad, vaid tervikliku ideoloogia orgaaniline osa. Luiga oma kommunistlikke vaateid ei varja ja mul on raske uskuda, et Teie ei olnud nendest teadlik. Muide suhtub ta positiivselt Prantsuse revolutsiooni, seetõttu ei saa ajaloolisi näiteid minu postituses pidada meelevaldseks.
Tahan juhtida tähelepanu ühele vastuolule Teie sõnumis. Ühelt poolt väidate, et AVP ei ole mingisugune kindlapiiriline liikumine oma agenda ja liikmeskonnaga jne, teiselt poolt julgete Te väita midagi kogu liikumise nimel (kui seal on eri vaadete ja plaanidega inimesed, siis võib-olla neil ongi erinevad vaated ja plaanid). Zaumnikud või õigemini, osa nendest, moodustasidki liikumise radikaalse tiiva.

Mihkel Kunnus

11/21/2013 04:11:23 am

"Vaadake, mina olin ka sellisel üritusel Tartus ja mäletan väga hästi meelsust, mis miitingul oli. Selle võis kokku võtta kahe üleskutsega: "Maha valitsus!" ja "Maha poliitilised parteid!""

Mnmnmnm... mina olin seal ka! Ja laval. Nii Tallinnas kui Tartus. Põhisõnum oli just nimelt "Aitab valelikust poliitikast!"

Üks äärmuslik tiiva (ei nimetaks seda isegi tiivaks) lugemine representatiivseks või essentsiaalseks on antud juhul meelevaldne {raskemal juhul jääme lihtsalt viisakalt eriarvamusele oma solipsistlikus AVP-kogemuses).
Viitaksin siin ikkagi AVP wikipedia-artiklile.

Muide, meeleavalduse video on ka olemas (tuletan meelde Tartu aktsiooni - Refi kontori ette toodi sümboolseid kingitusi, rahasummad peal, ämma kappe jms):
http://www.youtube.com/watch?v=B-nncBFbx7E
http://www.youtube.com/watch?v=9iWTM7blsoA

Veel, Sirbi ja AVP Facebooki lehele ilmus täna järgmine teadaanne:

LOTMANITE VIGADE PARANDUS

Sel nädalal on Jüri-Franciscus ja Mihhail Lotman korduvalt esitanud liikumise “Aitab valelikust poliitikast” kohta väiteid, mis ei vasta tõele. Peame vajalikuks need ümber lükata.

Esiteks. Rühmitus Za/um ei kuulunud kodanikualgatuse “Aitab valelikust poliitikast” initsieerijate hulka ega olnud selle eestvedajaks. Mõned Za/umi inimesed ühinesid liikumisega tegevuse käigus ning osalesid selles rohkem või vähem aktiivselt, kuid on täiesti eksitav omistada neile juhirolli selles risoomse struktuuriga liikumises.

Teiseks. “Aitab valelikust poliitikast” ei lähtunud occupy-liikumise ideoloogiast ja pole kunagi kuulutanud revolutsioonilise hõivamise ideoloogiat. Vastupidised väited ja neist tuletatud mõttekäigud on väärad, et mitte öelda enamat.

“Aitab valelikust poliitikast” oli ja on protestiliikumine, mis nõuab ausamat poliitikat. Me nõuame seda ka praegu - olenemata sellest, kas mõned meie endised kaasvõitlejad on nüüdseks valeliku poliitika aktsepteeritavaks tunnistanud või mitte.

Palume perekond Lotmanil ja Za/umil meie liikumise nime oma isiklike poliitiliste, esteetiliste, retooriliste või mis tahes muude eesmärkide huvides mitte kuritarvitada.

Maria-Kristiina Lotman

11/22/2013 02:42:04 am

Mina pole AVP liikumise nime oma isiklike mis tahes eesmärkide huvides kuritarvitanud. Palun ka AVPl mitte kuritarvitada perekond Lotmani nime oma eesmärkide täitmiseks.

Rebekka Lotman

11/22/2013 02:43:45 am

Ühinen Maria-Kristiina avaldusega.

Miikael-Aadam Lotman

11/22/2013 02:53:06 am

Ühinen Rebekka ühinemisega.

Mihkel Kunnus

11/22/2013 06:06:06 am

No siis peate Jüri-Franciscuse korrale kutsuma, et ta ei ründaks Lotmani nime alt :)

Miikael-Aadam Lotman

11/23/2013 01:24:08 am

Perekond Kunnus, palun kutsuge Mihkel korrale, kuna ta ei saanud ilmselgelt Maria-Kristiina avaldusest aru.

Mihkel Kunnus

11/23/2013 04:14:01 am

Möönan, mu eelmine kommentaar polnud siin kuigi vaimukas. Vabandan!
Eks osalt eksitas ka see, et "Lotmanite vigade parandus" polnud minu kirjutatud, aga küllap jäi selline mulje.

Kuigi mingi analoogia jääb riivamisi ka siinse probleemistikuga - kes saab AVP-lastest/Lotmanitest saab kõneleda AVP/Lotmanite nimel...

Tiit Kuuskmäe

11/24/2013 04:10:57 am

Mihkel, väike protseduuriline märkus kui tohib. Tsiteerin:

"Kuigi mingi analoogia jääb riivamisi ka siinse probleemistikuga - kes saab AVP-lastest/Lotmanitest saab kõneleda AVP/Lotmanite nimel..."

Minu kommentaar : mitte mingit riivakat antud juhul siiski ei jää. Erinevalt AVP-st ei ole "perekond Lotman" end avalikus ruumis manifesteerinud (vähemasti selles küsimuses kindlasti mitte) mingisuguse sotsiaalselt, poliitiliselt või mingis muus mõttes eksisteeriva entiteedina. See on AVP konstruktsioon ja sellisena väär (nii sisuliselt kui eetiliselt [lugegem põhiseadust]). Juhul kui üks liige sellest perekonnast palub "AVP-l mitte kuritarvitada perekond Lotmani nime oma eesmärkide täitmiseks", siis ei ole selle palve legitiimsuseks tarvis viia läbi sotsioloogilist küsitlust kõnesolevas perekonnas (või paluda esitada näiteks mingit notariaalselt kinnitatud tõendit vms absurdi).

Kogu lugu.

Mihkel Kunnus

11/24/2013 05:28:27 am

Ka Sirpi ei hõivatud AVP nimel.
Selle seose lõi prof. Lotman mõnede hõivajate mineviku tõttu.

Tiit, oled ju ometi semiootikat õppinud - selline entiteet luuaksegi mingi nimetamisega ja toimimiseks piisab sellest, kui seda nõnda ära tuntakse.

Tiit Kuuskmäe

11/24/2013 02:28:17 pm

Mihkel,

Sina oled ka semiootikat õppinud :)

Mõtleme nüüd rahulikult. Seda kas AVP hõivas Sirbi või ei hõivanud --- see on küsimus, mille üle saab ja igas mõttes võib arutleda (Sa võib ML väite ümber lükata kui Sa arvad, et see on väär), sest AVP (olgu see liikumine oma suunitluselt nii ebamäärane kui tahes) on end kehtestanud avalikus ruumis sotsiaalse entiteedina (näiteks on AVP-l Facebookis oma leht, mille alt postitatakse igasuguseid teadaandeid jms jne). Ma ei ole kuulnud, et ükski AVP-lane oleks avalikus ruumis teatanud, et see AVP FB leht on mingi liba-AVP. Olgu AVP ühise teate näiteks kas või see sama teadaanne: "Lotmanite vigade parandus".

Nüüd aga : "perekond Lotman" on end kehtestanud (vähemasti selles konkreetses küsimuses - püsigem teemas, onju) mingisuguse sellise entiteedina? Kas nad on postitanud "perekond Lotmani" nime alt mingeid teadaandeid kuhugi vms. Minu teada küll mitte. Võibolla Sa tood siis mõne näite kui Sa arvad, et see nii on olnud. See, et ML ja JFL on avalikus ruumis sõna võtnud ei anna õigust teha pöördumist "perekond Lotmani" kui terviku suunas nende avalikuks distsiplineerimiseks (või siis mitte nii kantseliitlikult väljendudes : nuhtlemiseks).

Kui Sa ütled, et mingi asja tekkimiseks piisab selle nimetamisest, siis võib ju ka hakata looma mingeid täiesti suvalisi asju... näiteks "Mihkel Kunnus ja tema ema". Ja seejärel väita, et see on täiesti legitiimne entiteet, sest Mihkel Kunnusel kindlasti on või on olnud ema ja et see fakt või mingi muu ideoloogiline side (mille me suudame ka kindlasti välja mõelda) kuidagi mõjutab tema praegusi sõnavõtte.

Ma ei tea... on see kuidagi mõistetav? Põhiseadus muuseas ütleb, et perekond on puutumatu (§ 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele).

Ka Sinu perekonnal on see õigus.

Paavo

11/26/2013 07:51:12 am

Olgu märkuse korras öeldud, et nagu siin, nii on ka laiemalt tavaks põhiseadusega meelevaldselt ringi käia. § 26 siinse vestlusharu teemasse ei puutu, vt http://pohiseadus.ee/ptk-2/pg-26/

Tiit Kuuskmäe

11/27/2013 06:51:16 pm

Aitäh, Paavo!

Ma ei ole jurist ja sestap ma ei teadnud, et § 26 tuleb vaadelda kitsendatult. Samas ei muuda see eriti palju, kuna selle kitsenduse katavad ära teised punktid, nimelt:

-----------------------------
EIÕK art 8 ja PS § 26 kaitsealad ei kattu. Põhiseaduse § 26 esemeline kaitseala on EIÕK art 8 lõikes 1 sätestatust kitsam. Era- ja perekonnaelu eri tahud, mis kuuluvad EIÕK art 8 kaitsealasse, on kaitstud põhiseaduse eri paragrahvides sätestatud õigustega. Au ja head nime kaitseb § 18, kodu puutumatust § 33, sõnumite saladust § 43. Perekonna- ja eraelu üksikud tahud võivad kuuluda ka §-des 27 ja 42, samuti § 44 lõikes 2 sõnastatud põhiõiguste kaitsealasse. PS § 26 kui üldsätet tuleb kohaldada juhul, kui kaitsmist vajav erasfääri kuuluv hüve ei ole põhiseaduses kaitstud mõne erisättega. Kui erisäte on olemas, tuleb kohaldada vastavat erisätet ja PS § 26 kui üldsäte peab taanduma.
-----------------------------

Igaks juhuks siis ka EIÕK artikkel 8 "Õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu":
-----------------------------
1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust.
2. Võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
-----------------------------

Tiit Kuuskmäe

11/27/2013 07:04:17 pm

Samas jällegi (http://pohiseadus.ee/ptk-2/pg-26/):
-----------------------
5.2. Lisaks sellele kohustab PS § 26 esimene lause riiki kaitsma üksikisiku perekonna- ja eraelu kolmandate isikute rünnete eest.
-----------------------

Tarmo Jüristo

11/21/2013 05:04:58 pm

Lisaks märkusele AVP kohta (mille osas Kunnus juba ammendavalt ja koos asjakohase viitega vastas), tuleb öelda, et "Sirbi" hõivamist on ikka päris keeruline ka "occupy ideoloogia" alla mahutada. See on antud asjas küll kõrvalteema, nii et ei hakka sellesse siinkohal süvenema, aga kui järgmine kord kohtume, siis võin hea meelega selgitada.

Mihhail Lotman

11/21/2013 03:57:32 am

REIN RAUALE

Meil on kummaline kommunikatsioonivorm: erakirjades vahetame komplimente, avalikus ruumis kirjutame teineteisele teravusi. Kusjuures tahaks juhtida Su tähelepanu sellele, et selle formaadi (õigemini selle teise poole) töötasid välja Sina. Mis siis ikka üle jääb, pean selle kinda tõstma.
Mul ei ole mingit infi ZA/UMist, mida ma oleksin varjanud. Aga asi ongi täpselt nii, nagu ma kirjutasin, ja ma ei saa aru, mida siin üldse analüüsida, tegemist on minu hinnanguga, sellega võib nõustuda või mitte nõustuda.
Üldse jääb mul selline mulje, et need küsimused ja etteheited, mille Sa mulle adresseerid, pole tegelikult suunatud mulle. Ja see mulle ei meeldi. Eriti kontekstis, kus me räägime avameelsusest ja siirusest. Kuid ma ei taha vastusest kõrvale põigata, ehkki rõhutan veel kord, et ma kuidagi ei osale mingites aktsioonides, mis on seotud arusaamadega "aitab valelikust kultuuripoliitikast", nii nagu ma ka ei osalenud AVP aktsioonides. Keda nemad ise peavad valeliku kultuuripoliitika subjektiks, on nad selgelt välja öelnud, minu meelest isegi liigagi deklaratiivses stiilis. Need on need, keda nad nimetavad kultuurinomenklatuuriks, kultuuriestablishmentiks, kultuurifunktsionäärideks.
Need süüdistavad sildid on osalt ülepakutud, osalt ebaõiglased. Kuid teatud osas sisaldub nendes minu subjektiivsel hinnangul ka tõetera. Ma ei räägi praegu ZA/UMist, aga õppejõuna, eriti Tartus, olen ma tihti kokku puutunud noortega, kes peavad ennast loomeinimesteks ja kes kurdavad, et "lagi on ees," "kraanid on kinni keeratud," "kogu kultuuriraha on omade vahel ära jaotatud." Veel kord rõhutan: mina selliseid arvamusi ei jaga, kuid pigistada silmad kinni selliste meelsuste ees tähendaks funktsionäärile tüüpilist käitumist.
Ehk kõige ilmekam näide survest on hirm kultuurimaffia kättemaksu ees, mida mulle teineteisest sõltumatult tunnistasid kaks inimest (neist üks väga tuntud nimi). Nad ei ole julgenud iitsatadagi Langi toetuseks ja lootsid, et seda teen nende eest mina. Küsimusele, miks nad ise ei saa, vastas üks, et siis hakatakse boikoteerima tema loomingut (aga tegemist on alaga, kus selline boikott oleks hukatuslik), teine aga, et siis ei saa ta enam iialgi mingeid toetusi. Minu imestuse peale täpsustas ta, et rahalised vahendid ei ole niivõrd ministri käes kui nendesamade ministrivastaste loomeinimeste käes, kes kirjutavad projektidele soovitusi, annavad neile eksperthinnanguid ning langetavad komisjonides otsuseid. Ja nende enda vastu meelestamine on palju ohtlikum kui ükskõik millise poliitiku vastu astuda. Selle peale jäin ma kukalt kratsima.

Rein Raud

11/21/2013 05:51:24 am

Mul on väga kahju, kui minu tekst mõjus teravusena. See ei olnud nii mõeldud. Ütlesin ju vaid, et minu kriitika Zaumi tegevuse suhtes põhineb nende kollektiivsetel ja eraldi avalikel tekstidel, millest olulisema Sa oled jätnud arutelu fookusest välja. Neis on mu meelest olnud rohkem näha julgust kui ausust, mitte et need kaks asja teineteist välistaksid. Samuti ma ei leia, et Sirbis läbiviidud puhastusoperatsioon oleks "aitab valelikust poliitikast" mõtteline jätk (ja loomulikult ma ei arva, et Sina seda arvad) - aga selle kirjelduste ning Zaumi blogis avaldatuga mu teadmised rühmitusest ka piirduvad.
Küsimusele, kes on selles diskussioonis "valeliku kultuuripoliitika" subjekt sain vastuse, aitäh. Loodan, et mõistan Sind õigesti, et ka Sinu meelest sellist kollektiivset subjekti ei ole olemas, kuigi meie väikese riigi ahtake ruum ei mahuta kõiki pealekasvajaid nende poolt soovitud ulatuses kohe ära. Mul on kahju, kui mõni oma ala tuntud professionaal on oma kolleegidest nii halval arvamusel, et kardab oma vaateid vabalt avaldada. Eriti kahju oleks mul sellest, kui tal oleks õigus. Ma ei oska selle tõenäosusele hinnangut anda. Ise olen oma arvamust püüdnud välja öelda ka siis, kui see on võinud kaasa tuua ka ebameeldivaid tagajärgi (ja on ka toonud, siiski mitte kolleegide poolt kultuuri väljal).
Mis aga puutub rahade jagamist, siis minu arusaamist mööda on Kulka sihtkapitalid lähtunud põhimõttest, et saama peavad võimalikult paljud, aga vastavalt vähem. Raamatute honorarid on seetõttu viimase 15 aasta jooksul jäänud samaks või kohati isegi langenud. Olemata iialgi kuulunud kirjanduse sihtkapitali nõukokku ei oska ma olukorda kommenteerida, kuid mitme (erineva maitse-eelistusega) kolleegi sõnul saab toetust kõik, mis vähegi kannatab trükimusta. Ma siiski ei välistaks ka võimalust, et mõni muidu tore inimene saab tõepoolest vahel hakkama ka millegagi, mida tegelikult ka ei olegi vaja avaldada. Aga nagu öeldud, seda ei saa ma kinnitada ega ümber lükata.

Liivi

11/21/2013 05:56:12 am

Teie poja kasutatud sõnavara NÖ.teiste kohta
-ülbus, kitsarinnalisus, õppimisvõimetus ja paranoia
- funktsionääride
- on tegu stalinismiga
- paranoilise mõttemaailma
- peavoolu kultuuri-establishment
- topeltmoraal
- reageeritakse hüsteeria, deklaratsioonide, alandavate siltidega
- («moraal. sed vär. djad», «tankistid», «ped.era.stia»)
- alatud intriigid
- mugandunud, ideedepuuduses, võitmis- ja kaotamisoskuseta establishment

- sotsiaalse terroriseerimise katsetele
- kultuurimonopolistid
- kultuuri edendamine paranoiliselt, passiiv-agressiivselt kaitsepositsioonilt
- paranoiline vastasleer.`
Ma imestan, et noor inimene sellist sõnavara kasutab. Kuidas ta oskab? Kas keegi nashistidest kirjuta selle talle ette?

Siiri

11/21/2013 06:07:00 pm

Mis see siia puutub?
Kommentaar on vales kohas.
Tema täiskasvanud lastega võite ise otse suhelda.

Eva

11/21/2013 05:51:39 am

Ohuks demokraatiale on olnud pigem just kultuuriinimeste ülikiirelt nakkav hüsteeriataud ja see tohutu vagur "arusaamine" sellest, miks Toomas Väljataga "leppis suurest hirmust poliitilise survega" (mida pole ilmselgelt olnud; oli lihtsalt hämamine ja paaniline siblimine ja üksteise tanki mängimine ja publiku seas ülim valmidus plaksutada kaasa tükile "Vaikiv ajastu"). Pärast seda on aga lood nii, et kui korra on kinniteibitud suuga juba röögitud,"Hunt! Hunt!", siis ... võib ilmselt röökima jäädagi, kui hunt ükskord päriselt viitsib karja sekka karata.

11/21/2013 02:56:45 pm

Väga hästi väljendatud. Täpselt samamoodi tundsin minagi. Minu facebooki sõprade seas on päris suur hulk neid, kes on hakanud nii hirmuäratavalt mustvalgelt rääkima, et hoopis mina tunnen sisemist tsensuuri endas aina tugevamalt. Märkan aina enam, et pigem väldin oma tavapärases (kultuuriinimeste) seltskonnas teemasid,mis mind hetkel erutavad. Sest minu arusaam sellest ei ole niisama mustvalge ja lihtne nagu neil näib olevat. Isegi ettevaatliku küsimuse või väljendatud kahtluse peale vaadatakse sind sellise põlgusega segatud hämminguga, et minu närvid ei pea vastu. Ma ei talu konflikte. Mul on kahju Õnnepalust, kes tõesti tahtis midagi head teha. Huvitav, et kultuurimassid ei näe, kuidas nad praegu tsensuuri tekitavad.
Aga see ei ole selline Eesti kus ma tahaks elada. Mulle ei meeldi riik, kus kultuurirahvas arvab nagu üks mees midagi. Kuidas on see nii läinud?
Selles mõttes on nagu värske õhu pahvak näha neid üksikuid julgeid, kes on valmis väljendama oma kahtlusi avalikult, püüdes musta ja valge vahele ka mõnd teist varjundit tuua.
Aitäh teile.

Liisu

11/21/2013 07:41:36 pm

Selliseid inimesi on veel ja julgen ennustada, et näeme sellise nähtuse nagu varjunimed tagasitulekut, et oleks võimalik oma mõtteid Sirbis avaldada ilma kultuurieliidi halvakspanuta.

Mihhail Lotman (mm-le)

11/23/2013 01:43:06 am

Mul on väga kahju lugeda selliseid nukraid intonatsioone ja eriti kahju oleks, kui teiesugused inimesed tõepoolest lahkuvad.
Selgitan paari sõnaga oma positsiooni. Ma ei ole kellegi vastu isiklikult, ammugi mitte oma hea sõbra Rein Raua või oma õpilaste Tarmo Jüristo ja Mihkel Kunnuse vastu. Iga õpilane on mulle mingis mõttes nagu laps, keda ei tahaks mitte karistada, vaid kaitsta. Aga kui ma näen, et hulk inimesi rõõmsate laulude ja sõjakate loosungitega liigub õrnal jääl kindla sammuga jääaugu poole, siis ma tunnen, et minu kohus on hoiatada, aga mitte kaasa laulda.
Praegu on Eestis käivitumas üsna ohtlikud protsessid. Ja see on palju tähtsam kui üks või teine Sirbi toimetaja.
Mis aga puudutab Teie postitusi, siis kui ma ka esineksin oma hoiatustega täiesti üksi, on mulle teiesuguste inimeste toetav hääl väga oluline (ja parem, kui see tuleks siitpoolt riigipiiri).

Mihkel Kunnus

11/23/2013 04:19:14 am

Kiire tehnoloogia, mäluvahendite, kommunikatsiooniviiside ja ühiskonnaeluvormide muutumine desorienteerib rahvahulki ning „harjumuslik, tavaline lakkab olemast efektiivne; see sünnitab massilisi stressi- ja hirmusituatsioone ning reanimeerib väga arhailisi teadvusmudeleid. Teadusliku progressi taustal võib aset leida psühholoogiline regress, mis oma potentsiaalsete võimalustega viib kontrollimatute tagajärgedeni.“
J.L. "Hirm ja segadus" :)

Kärt

11/21/2013 06:23:38 pm

Lugupeetud Mihhail Lotman, tänan Teid!

Tiina

11/25/2013 07:16:03 pm

Tänud Teile, Mihhail Lotman!

Mihhail Lotman

11/21/2013 11:40:57 pm

Lisavastus Mihklile (ja natuke ka Tarmole)

Hea Mihkel, ma näen Teie positsioonis olulist vastuolu, millele eile juba natuke juhtisin tähelepanu. Te räägite sellest AVPst kui üksusest, millel on legitiimsed esindajad ja kõneisikud; mis veel olulisem, millel olid raamid nii ruumis kui ajas. See, kuidas Te praegu püüate marginaliseerida ja stigmatiseerida ZA/UMi AVPs, meenutab väga tuttavaid võtteid. Ma olen kindel, et Te olete tuttav Giorgio Agambeni käsitlusega. Tegelikult on nähtus veel laiem, kui Agambenist välja lugeda võib. Marginaalne grupp tõstab pead valitseva (ükskõik: poliitikas, kultuuris vms) korra vastu, protsessi käigus hakkab ta aga ise marginaliseerima, stigmatiseerima ja välja heitma: juhul kui ta on edukas, siis endiseid valitsejaid, juhul kui edutu, omaenda "valesid" liikmeid. Huvitaval kombel enne Sirbi sõda ei ole ma kusagil kohanud seda, et Luigat ei tohiks kuidagi käsitleda AVP ideede kandjana.

Tarmo räägib oma occupy kogemusest. Kuid occupy on palju laiem nähtus kui telklaager Wall Streetil. Sellel on pikk eellugu (kui rääkida vaid 20.-21. sajandist, tuleb mainida hipilaagreid ja skvottereid -- viimaste traditsioonidele ZA/UM otseselt ka viitab) ja suur kõlapind, nimetan kas või occupy Abaid Moskvas, aga ka teistes kohtades. Erinevalt New Yorkist oli Moskva occupy'l kindel poliitiline suunitlus -- Putini ja Jedinaja Rossija vastane. Ja kui neil oleks kas või imeväike võimalus reaalselt võimu haarata, ei arva ma küll, et nad oleksid öelnud: oh ei, me niisama. Kui Mihkel ütleb, et analoogia oleks see, kui ZA/UM oleks Sirbi akende ees demonstreerinud, aga mitte ruumidesse tormanud, siis vabandage väga, aga see ei kõla eriti majesteetlikult.

Mihhail Lotman

11/21/2013 11:46:34 pm

P.S. Ühes punktis on Mihklil õigus ja ma pean vabandama lohaka sõnastuse pärast. Minu postitusest võiks välja lugeda, et occupy taktika iseloomustas tervet AVP liikumist ning oli kogune selle agendas. Kindlasti ei tahtnud ma seda öelda. Niisiis: sellised ideed olid selle radikaalses tiivas (kusjuures võib-olla on õigem rääkida isegi erinevatest radikaalsetest tiibadest) esindatud, kuid AVPs oli ka teisi arusaamu. Niisiis palun vabandust nii nende käest, kelle positsiooni ma nende meelest valesti esitasin, kui ka nende käest, keda see esitus võis eksitada.

Tarmo Jüristo

11/22/2013 12:42:43 am

Ei, ma ei räägi ainult oma occupy kogemusest, ma tean ka sellest ajaloost ja laiemast taustast üht-teist. Aga arutame seda asja siis teinekord lähemalt. Seniks head reisi.

Sandra Park

11/22/2013 10:53:52 pm

Lugesin huviga, mida kultuurirahvas professor Lotmani seisukohtadest arvab. On kahju, et Eestis valitakse professoriks inimesi, kelle sõnakasutuse siht on puhtalt vastase suu lukku panna, ning oma tõelisi mõtteid varjata. On ju selge et Lotmanite suguvõsa on väga kokku hoidev, ning Mihail käitub perekonna peana, kes oma võsude hea käekäigu nimel on vajadusel valmis mentaalsed rusikad käiku laskma. Ja selle tulemi saavutamiseks näiib ta olevat valinud vana ja hea äraproovitud variandi - kogu olukorra püstituse (nn. subjekti) segadustamise, ehk eri polaarsusega otste kokku ühendamise, nii et tekib tohuvabohu ja igasugune koordineeritud kriitika kaotab oma teravuse.

Tüüpiline semiootiline demagoogia, oleme seda Lotmani erinevais poliitilistes arvamuses varemgi täheldanud. Tundub, et semiootika professoril on tõest aastate jooksul tekkinud oma, rakenduslik määratlus.

Sellest on, näib, aru saanud ka professor Raud, kes oma algses teema e. küsimuse püstituses julges selle ka intuitiivselt välja öelda.
Aga peale Lotmani poolset "kinda üles korjamist", mis taaskord ei vasta mitte ühelegi Raua sisulisele argumendile, vaid keerutab lihtsalt demagoogilist (sest semiootikal on minu teada siiski peale rakendusliku ka tunnetuslik pool) tolmu ülesse.

Ometigi Raud oma vastuses taltub, ja näib oma urgu tagasi pugevat. Kuna Lotman tema argumente isegi ei vaevunud kommenteerima, siis tekitab see minus omajagu hämmeldust. Kas on Raual niivõrd suur austus Lotmani vastu, et ta on nõus oma tegelikult väga sisulised argumendid alla neelama? Või on lihtsalt, nagu Eestis kombeks, Lotmanil ta munad sahtli vahel? Igal juhul on loota, et Sirp ilmub ka järgmisel reedel. Ehk on sellised välja ütlemised Eesti kultuurielu tuulutamiseks isegi vajalikud.

jaan

11/22/2013 11:42:05 pm

kahju, et oma elust nii mitu minutit sellise sisutühja lahmimise peale kulutasin.
milles siis lotman eksis?
et vana sirp oli tõsine ja hea leht, millel oli palju lugejaid?
et praegune skandaal on kultuurile kasulik, sest äratab kultuurirahva üles?
kas nüüd on juhtunud siis tõsine katastroof, mis on kultuurile pöördumatu hoobi andnud? kas on halb, et lang astus tagasi? kas sirp on lootusetult hävinud? kas ei tulnud uudis, et kohe korraldatakse uus peatoimetaja konkurss? kas on tõenäoline, et peatoimetaja tuleb omakorda uue meeskonnaga?
rääkides demagoogidest, siis kõige hullem demagoog on selles teemas siiski kunnus.

Mihhail Lotman

11/23/2013 01:01:44 am

Seda minagi. Teibiks õige sellel Lotmani-raisal suu kinni!

kääks

11/23/2013 03:24:00 am

Klaviatuur kõigepealt
Aga sisuline ja üldise teema kohane:
Hämmastavalt palju TÕESTI isikuid on valmis uskuma iseenda juttu. Isegi, kui nad on selles peituva luuletanud. Ja nõudma, et maailm korralduks selle järgi.

Mihkel Kunnus

11/23/2013 04:26:25 am

Kinnitan, isegi paari päevase habemega ei passi teip kohe teps.

Seega kutsun üles ainult vabatahtlikule vaikimisele, Laaril oleks ruum juba otsa saanud.

Mulle oli käesolev kommentaarium kahtlemata arendav. Aitäh!

Andri Zee

11/25/2013 08:44:49 am

Täna, kus Kender ja Kurvitz on juba lehe haldamises ebaõnnestunud ning tagasi astunud, kus Lang on tagasi astunud - ja Klaas tunnistanud oma kaasvastutust selles olukorras - ehk teisisõnu kus Eesti kultuurilehe tulevik ei tundu olevat mingil viisil ohus ja suurimaks kaoks selle segaduse juures on koondatud töötajatele tekitatud moraalne kahju, mis loodetavasti pole väga suur ja on juba minu arusaamist mööda kompenseeritud koondamistasuga - olen ma isiklikult rõõmus, et see avantüür aset leidis. Ma ei kahtle, et selline ei olnud ZAUM-laste kavatsus - pigem on tegemist juhusega.
Igatahes selle tulemusena sai siit lugeda Eesti kultuuri tänaste ja homsete suurkujude omavahelist debatti kultuuri-, võimu-, vaimu- jms. teemadel ja paistab, et debateerijad paljudes asjades mõistsid üksteist.
Kui jätta kõrvale puhtintellektuaalne nauding sellise tasemega mõttevahetuse lugemisest, on minu meelest hea, et tekkis arutelu Sirbi funktsioneerimise ja olemuse teemal. Samuti, et räägitakse stagnatsioonist ja võimalikest negatiivsetest protsessidest laiemalt kui seda on Eesti koalitsioonipoliitika. Lotmani esimene sõnavõtt Sirbis toimuva teemal mind isiklikult igatahes kõnetas ning hilisemad erinevad arengud minule isiklikult kinnitasid, et halvad tendentsid on võimalikud igal pool, ka kultuurikeskkonnas. Täna on need tendentsid vähemalt kultuurikeskkonnas suurema luubi all.

Vastuseks Mihkel Kunnusele

Leave a Reply.

Autor

Arhiiv

Rubriigid