Pärast valimisi arutatakse enamikus demokraatlikes riiklikes tulevikuplaane ja tehakse kokkuvõtteid eksimuste üle, mis ei lubanud head tulemust saada. Mittedemokraatlikes riikides tekivad pärast valimisi tavaliselt kokkupõrked ja vastastikused süüdistused tulemuste võltsimises (ma ei räägi sellistest riikidest, kus valimiste asemel on hääletamine, nagu NLiidus või Hiinas -- seal on kõik rahulik, kuni plahvatab). Eesti spetsiifika on selles, et lüüasaanud hakkavad süüdistama valimissüsteemi.
Ma tahan esitada kaks teesi. Esiteks, Eesti valimissüsteem ei ole sugugi halb ning on palju parem kui mitmed selle "parandamisettepanekud". Teiseks, sellegipoolest vajab ta teatud muudatusi. Enamik etteheiteid valimissüsteemile on formuleeritud kahes punktis: a) toimub häälte ülekandmine, b) osa hääli läheb kaduma (viimastel valimistel ca 10%). Need etteheited on üksteisega vastuolus: mõte häälte ülekandmisel, mis toimub üsna piiratud ulatuses ja ainult üleriigiliste nimekirjade alusel, seisnebki selles, et minimaalselt hääli kaduma läheks ja 10% "kadunud hääli" on päris hea näitaja: st et Riigikogu koosseis tugineb 90% antud häältest.
Sellegipoolest näitavad tulemused, et suletud nimekirjad praeguses Eesti olukorras ennast ei õigusta. Nende idee seisneb selles, et erakonnad ei orienteeruks üksnes atraktiivsetele häälepüüdjatele (sportlastele, ajakirjanikele, näitlejatele jne), vaid parlamenti pääseksid ka tagasihoidlikud, kuid töökad inimesed. Kui me aga vaatame tulemusi, näeme, et väheste häältega on ka kahtlasema väärtusega tegelased. Seega teeks üsna lihtne muudatus -- üleriiklike nimekirjade avamine -- järgmiste valimiste tulemused palju vastuvõetavamaks.
Ma tahan esitada kaks teesi. Esiteks, Eesti valimissüsteem ei ole sugugi halb ning on palju parem kui mitmed selle "parandamisettepanekud". Teiseks, sellegipoolest vajab ta teatud muudatusi. Enamik etteheiteid valimissüsteemile on formuleeritud kahes punktis: a) toimub häälte ülekandmine, b) osa hääli läheb kaduma (viimastel valimistel ca 10%). Need etteheited on üksteisega vastuolus: mõte häälte ülekandmisel, mis toimub üsna piiratud ulatuses ja ainult üleriigiliste nimekirjade alusel, seisnebki selles, et minimaalselt hääli kaduma läheks ja 10% "kadunud hääli" on päris hea näitaja: st et Riigikogu koosseis tugineb 90% antud häältest.
Sellegipoolest näitavad tulemused, et suletud nimekirjad praeguses Eesti olukorras ennast ei õigusta. Nende idee seisneb selles, et erakonnad ei orienteeruks üksnes atraktiivsetele häälepüüdjatele (sportlastele, ajakirjanikele, näitlejatele jne), vaid parlamenti pääseksid ka tagasihoidlikud, kuid töökad inimesed. Kui me aga vaatame tulemusi, näeme, et väheste häältega on ka kahtlasema väärtusega tegelased. Seega teeks üsna lihtne muudatus -- üleriiklike nimekirjade avamine -- järgmiste valimiste tulemused palju vastuvõetavamaks.
Demokraatia ajalugu tunneb ka teisi valimissüsteeme. Nt Ateena õitsengu ajal pagendati kõige populaarsemaid inimesi ostrakismi (killukohtu) abil, kuna oli kartus, et rahva poolt liiga armastatud liidrid võivad muutuda türannideks.
RSS Feed