MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Usust

4/21/2012

9 Comments

 
Diskussioon Pussy Riotsiga seotud skandaali ümber võtab järjest huvitavamaid pöördeid ja nii mõnigi minu blogilugejatest ja ka muidu tuttavatest on väljendanud hämmeldust selle üle, et kuidas mina, religioosne inimene, võin kaitsta ja isegi õigustada skandaalset bändi, ning lausa nõudnud seletusi, milles siis seisneb minu usk. Üldiselt eelistan ma sellistele küsimustele mitte vastata. (Kui Winston Churchillilt küsiti, kas ta usub Jumalasse, olevat ta vastanud: "Mis kontinentaalne küsimus see olgu"; minagi tunnen ennast selles asjas pigem britina.) Kuid antud juhul vastusest kõrvale hiilida ei saa. Niisiis, püüan vastata, kuid teen seda paraboolses vormis, tark saab aru, aga ülejäänute pärast ma niiväga ei muretse. Jagan vastuse kaheks osaks ning esimene on siin.

Kaks ja pool kaptenit

RMS Titanicu hukust on hiljuti möödunud sajand. Ehkki aeg-ajalt teatatakse, et Titanicu saladus on lõplikult lahendatud, vaidlevad spetsialistid tänagi mitmete -- ja sugugi mitte väheoluliste -- detailide üle. Rääkimata siis netiasjatundjatest ja vandenõuteoreetikutest. Mind huvitab praegu ennekõike aluse kapten Sir Edward John Smith. Ka tema tegevuses saatuslikul õhtul ja ööl pole täit selgust, andmed on kohati vastuolulised. Kuid fakt on see, et eirates mitmeid hoiatusi (muuseas ka RMS Carpathialt), võttis ta lubamatu riski, mille tagajärjel hukkus 1514 inimest. See, et ta oli surve all, temalt nõuti efektset sõitu ja rekordi püstitamist, ei ole piisav vabandus. Kaptenil on laeval suveräänne võim, millega kaasneb täielik vastutus. "Kapten laevas, jumal taevas," ütleb eesti meremeeste vanasõna. Inglise meremeestel on see vormel veidi tagasihoidlikum, kapten on siiski teisel kohal, kuid tema üle on vaid Jumal: "Тhе Cарtain second after God." Paslik on ära tuua ka teine inglise vanasõna: "Trust my life to God and Captain." Ainsaks pehmendavaks asjaoluks on kapten Edward Smithi otsustav käitumine hädaolukorras. Ta hukkus koos oma laevaga, mille uputasid jäämägi ning inimese edevus ja ahnus.
Picture
    RMS Carpathia kapten Sir Arthur Henry Rostron oli karm ja napisõnaline inimene. Kui Carpathia radist Harold Cottam võttis vastu Titanicu hädasignaali, magas Rostron oma kajutis. Cottam alarmeeris viivitamatult kaptenit ning viimane tegutses otsustavalt ja efektiivselt. Nagu Smithgi, suunas ta oma aluse maksimumkiirusel läbi jäise mere, kuid ta eesmärk oli sootuks teine -- inimelude päästmine. Veelgi enam, et võtta oma alusest viimast, käskis ta välja lülitada kütuse ja kõik elektriseadmed -- kogu laeva energia teenis vaid ühte eesmärki: kiirust. Ja tal õnnestuski välja pigistada 17,5 sõlme alusest, mille maksimaalkiirus oli 14 sõlme. Siis andis ta käsu valmistuda päästetute vastuvõtuks, neid ootasid tekid, kuumad joogid ja puljong. Carpathia meedikud olid samuti täisvalmiduses. Kapten Rostron tegi kõik, mis tema võimuses. Ja ta palvetas. Andes endale täiel määral aru kogu ettevõtmise ohtlikkusest, palus ta mitte oma, vaid üksnes Titanicu reisijate elu pärast. Tänu tema tegevusele sai päästetud 710 inimelu (üks neist siiski suri Carpathia pardal).  Rostroni lapselaps Rosemary Pettet ütles, et sügavalt uskliku inimesena ei armastanud ta vanaisa rääkida oma kangelaslikkusest: "See ei olnud mina, vaid Jumala käsi mind juhtimas"; ning üks teine kord: "Ma võin järeldada vaid seda, et tüüril ei olnud minu, vaid kellegi teise käsi."
    See ongi normaalse kristlase normaalne käitumine: anda endast kõik ja rohkemgi ning täiel määral loota Jumalale ja usaldada ennast Talle. "Mul pole midagi oma peale patu."

Picture
    Ah jaa, veel sellest kaptenipoolikust. Costa Concordia kapten Francesco Schettino on ilus mees, kes näeb välja oma 52 eluaastast noorem. Mõnus sell, naistemees ja seikleja. Üks tema kolleegidest väitis, et ta juhtis oma alust nagu Ferrarit. Õnnetuse üksikasju veel uuritakse ja mul ei ole mingit õigust oma süüdistustega kohtust ette rutata. Kuid üks on selge: kapten koos oma abilistega hülgas argpükslikult õnnetuse toimumise ajal laeva, ning kapten
valetas hiljem korduvalt (nt et ta ei läinud päästepaati, vaid juhuslikult kukkus sellesse, ilmselt sama juhuslikult sattus sinna ka tema abi ning kapteni isiklikud asjad, k.a mobiiltelefon). On dešifreeritud ja avalikustatud tema läbirääkimised rannavalve kapteni Gregorio De Falcoga. Viimane oli algul hämmingus, et kapten hülgas laeva, siis läks lausa marru ning käskis tal kaks korda väga energiliste väljenditega sellele naasta. Kuid Schettinol oli kiire: oli juba pime ja ta ruttas oma emme juurde.

9 Comments
Urmas link
4/22/2012 04:41:22 am

Siinkirjutaja jääb jänni esitatud paraboolile jumala asetamisega. Küll aga paigutub teljestikule au, inimväärikus, inimmõistus, hoolivus, ja nende antipoodid.

Ilmselt seisneb minu saamatus mittenõustumises need mõisted taandada ühele teisele, mitmemõistelisemale mõistele nimega jumal (söandan lisada, et mitmemõistelisus toob tihtilugu kaasa ületähtsustamise).

Reply
Mihhail Lotman
4/22/2012 11:44:09 pm

Hea Urmas,
Tänan selle ja eelmiste kommentaaride eest, Te saate asjast õigesti aru. Peaaegu. Minu idee seisneski selles, et religioosne inimene ei pruugi olla see, kes käies ringi, vehib viirukipanniga, et kõik näeksid, kui usklik ta on (vrd Evangeeliumis variseride tasust). Religioossus on minu jaoks inimese sisekvaliteet ja kui kristlane käitub Kristuse õpetuse järgi, teeb ta seda teadlikult, kuid ta käitumine ei pruugi väliselt erineda lihtsalt hea inimese käitumisest. See on lihtsalt see dimensioon, mis ateistile/agnostikule jääb tundmatuks. Vrd veidi üksikasjalikumalt http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11749:kristlus-ja-taenapaeev&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3326.

Reply
Urmas
5/2/2012 05:28:51 am

Poleks ma Teie viidatud Sirbi artiklit lugenud, söandaksin, kuulanuna Teie Ööülikooli loenguid, „Räägivad” saateid, „Vita Brevist”, lugenuna Teie artikleid, söandaksin küsida, et olete Te ikka kindel, et Te religioosne inimene olete?

Miks nii? Sest religioossus... see näib minusugusele millegina, mis on eeskujudest tulenev sisekvaliteet pluss veel midagi. Just see viimane, see veel midagi, peaks justkui avalduma dogmaatilise ebamõistlikkusena ja peaks kindlasti ka silma hakkama!, ei saa ju ometi... (ja nüüd tulevad kõik need argumendid, kuidas jumalad tänapäeval kõigist võrrandeist välja taanduvad ja kuidas neil maailmas enam kohta pole).

Seda sisekvaliteeti loovad eeskujud on ju meil kõigil, olgu nendeks nt joodikutest vanemad, pätist naabripoiss, „bemmimehest” naabrimees, või elukogenud ja tark isa/vanaisa, või Hesse-Mann-Dostojevski-Kafka. Ometigi, neis puudub absoluut. See miski, mis siinkirjutajale mõistatuseks on jäänud, mis eeskujusid kvalitatiivselt eristab... aga nagu Sirbis kirjutasite, ei saagi sellest kõik aru, ju saab selliste usumiinimum täidetud mingisuguse teistsuguse sisuga.

Reply
web
4/25/2012 09:07:34 pm

Millega Pussy Riot varem on hakkama saanud? Eks vaadake ise.
http://plucer.livejournal.com/281211.html
http://plucer.livejournal.com/97416.html
jne.

Reply
Urmas
4/27/2012 03:26:53 am

Hea küll, jah, tüdrukud on poolsõgedad. Kuid kas on õige varem kuhjunud patud (mis asjad on patud?) nüüd siis sellele juhtumile liita, "nad on ka varem piisavalt tempe teinud, nüüd paras aeg nad ikka natukeseks kinni panna"?

Liiga erinevad et vabadusse jätta? Kuigi nad pole ju vaenu õhutanud, kellegi õigusi rikkunud jne.

Reply
web
4/27/2012 05:41:29 am

Vargad on. Seda millise karistuse saavad, kui saavad, näitab aeg

rinaldo rinaldini
5/13/2012 06:50:02 am

huvitav oli lugeda aga ma ei oleks nii kriitiline, kui ühel on jumalast antud päästa ja särada, siis teisel võibolla eksida... ka schettino kaitseks ütleks, et kui ongi ilus mees, siis võib selles küll süüdistada jumalat ja tema mammat... et ta avarii tekitas, selles on ka süüdi omajagu kohalik traditsioon, mida üks tuline itaallane vaevalt, et eirata oleks tahtnud vb oleks pärast veel memmekaks hakatud kutsuma. see, et kapten lahkub laevast viimasena on ilus aga vanaaegne komme ja paljuks neid meie hulgast seda teeks - suurem jagu ei julgeks kaptenisillalegi ronida... kes teab, vb ei tahtnud schettino oma mammat ja perekonda kurvastada... asi seegi!

Reply
Veiko
5/29/2012 01:37:43 am

Kerkib välja küsimus: kas laeva juhtimine on tänapäeval nii kerge, et kapteniks saab ilma pühendumuse ja austuseta oma töö vastu?
Kui nii edasi läheb, ja inimestel ei ole vaja midagi õppida, saab tulemus tõesti olla ainult teadaoleva maailma lõpp. Või siis nii, et edaspidi saavad õiguse inimesi laulatada programmeerijad? :)

Reply
check here link
9/4/2013 04:50:24 pm

It was a good read and this post clearly indicates your supremacy in writing about a particular subject. The drowning of the ship 'Titanic' was a biggest disaster and if the ship crew from Carpathia has acted according to the situation, then many lives could have been saved.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman