Juba harjumuspäraselt saadab Venemaa agressiivset tegevust diplomaatiliste kanalite kaudu edastatav valedelaviin. Siinkohal tahan juhtida tähelepanu ühele aspektile, mis on vähemalt Eesti ajakirjanduses tähelepanuta jäänud. Nimelt apelleerivad Lavrov ja teised Vene diplomaadid pidevalt OSCE hinnangutele. Tõepoolest, seal viibivad OSCE vaatlejad ei kinnita Vene vägede sisseviimise fakti. Ning põhjus on lihtne ja nad ise ka seda tunnistavad: separatistid lihtsalt ei luba neid Ukraina-Venemaa piiri juurde, nende vaatlusdroonid aga pidid maanduma, kuna neid segati kindlakstegemata allikast. Venemaa omalt poolt laiutab käsi, et separatistid ju Venemaale ei allu. Üldiselt võiks sellisel juhul kontrollida piiri Venemaa poolelt, kus vist ei tohiks tegutseda mingisugused isehakanud relvavennad. Selleks aga OSCEl mandaati pole.
Ukraina võimud aga teeb murelikuks see, et OSCE vaatlejate seas on palju Venemaa esindajaid. OSCE kõneisik Michael Bociurkiw eitas seda infot, kuid tunnistas, et valdav osa vaatlejaid on vene keelt kõnelevad isikud ning valitud on nad seepärast, et täita efektiivsemalt oma kohustusi. Paraku aga jääb kahtlus, et need vaatlejad on mitte üksnes venekeelsed, vaid ka venemeelsed. Igal juhul on korduvalt olnud nii, et OSCE ei märka rikkumisi, mille fikseerivad mitte üksnes Ukraina esindajad, vaid ka NATO luureandmed.
Kannatavad mitte üksnes Mariupoli jt Ukraina poolt kontrollitud alade elanikud, veel suuremad kannatused on elanikel, kes asuvad separatistide kontrollitud territooriumil. Anarhia, organiseeritud kuritegevus, sõjapealikute vägivald ja omavoli -- kõik need on igapäevased nähtused, mis tekitavad nördimust mitte üksnes kohalikes elanikes, vaid ka idealistlikel kaalutlustel sõdima tulnud Venemaa rahvuslastes. Vrd intervjuud endise eriväelase Maksim Videtskihhiga, kes rääkides pikalt totaalsest varastamisest, korruptsioonist ja vägivallast, võtab läbielatu kokku aforistlikult: kellel on suurem püss, selle käes on seadus.
Kui rindejoonel teevad ilma Venemaa eriväelased, siis tagalas peremehetsevad irregulaarsed üksused, et mitte öelda banded. Sõja esimestel etappidel paistsid nende seast eriti silma kasakad oma imposantse väljanägemise ja distsiplineerimatusega. Viimasel ajal aga on järjest rohkem esil tšetšeenid, kes tunnevad end Donetski vabariigis väga koduselt. Näiteks röövisid nad Donetski vabariigi endise kuberneri Pavel Gubarevi. Maskides tormati tema kontorisse, visati näoli põrandale, pandi kott pähe ja viidi ära. Järgmisel päeval, st 20. jaanuaril lasti vabaks -- arusaamatus. Sellest kirjutas Gubarev ise oma Facebookis ja sissekanne lõpeb sellega, et ta ootab kontakti Ramzan Ahmatovitšiga (st Kadõroviga). Teisisõnu, Kadõrov, aga mitte nt Vene jõustruktuurid kontrollivad seda, mis Donetski vabariigi tagalas toimub.
Tšetšeenid tunnevad end Donetskis nii koduselt, et mõistavad ka omakohut. Alljärgneval videol näeme välikomandör Dikijt (Metsik) ja tema gruppi, kes tulid Donetski kättemaksuoperatsiooni läbi viima. "Te arvate, et see on teie maa, aga see on meie maa!"