Michael Bociurkiw Hetkel, kui ma neid ridu kirjutan, toimuvad Ukrainas eri rinnetel verised kokkupõrked. Viimaste päevade jooksul on Venemaa nn Donetski vabariiki sisse toonud sadu tanke ja soomukeid. Juba eile ületasid "separatistid" Minski kokkuleppega markeeritud piirid ja vallutasid sadu ruutkilomeetreid. Täna algas strateegiliselt oluline pealetung Mariupoli suunas eesmärgiga ühendada Venemaa kontrollitud territooriumid Ida-Ukrainas ja Krimmis. Paralleelselt käivad diversiooniaktid Ukraina vägede tagalas, lõhatakse sildu. Eesmärk on läbi lõigata kommunikatsioone ja katkestada Ukraina vägede varustusteekonnad. On täiesti selge, et seda viivad läbi kvalifitseeritud Vene üksused, mitte aga separatistidest vabatahtlikud.
Juba harjumuspäraselt saadab Venemaa agressiivset tegevust diplomaatiliste kanalite kaudu edastatav valedelaviin. Siinkohal tahan juhtida tähelepanu ühele aspektile, mis on vähemalt Eesti ajakirjanduses tähelepanuta jäänud. Nimelt apelleerivad Lavrov ja teised Vene diplomaadid pidevalt OSCE hinnangutele. Tõepoolest, seal viibivad OSCE vaatlejad ei kinnita Vene vägede sisseviimise fakti. Ning põhjus on lihtne ja nad ise ka seda tunnistavad: separatistid lihtsalt ei luba neid Ukraina-Venemaa piiri juurde, nende vaatlusdroonid aga pidid maanduma, kuna neid segati kindlakstegemata allikast. Venemaa omalt poolt laiutab käsi, et separatistid ju Venemaale ei allu. Üldiselt võiks sellisel juhul kontrollida piiri Venemaa poolelt, kus vist ei tohiks tegutseda mingisugused isehakanud relvavennad. Selleks aga OSCEl mandaati pole.
Ukraina võimud aga teeb murelikuks see, et OSCE vaatlejate seas on palju Venemaa esindajaid. OSCE kõneisik Michael Bociurkiw eitas seda infot, kuid tunnistas, et valdav osa vaatlejaid on vene keelt kõnelevad isikud ning valitud on nad seepärast, et täita efektiivsemalt oma kohustusi. Paraku aga jääb kahtlus, et need vaatlejad on mitte üksnes venekeelsed, vaid ka venemeelsed. Igal juhul on korduvalt olnud nii, et OSCE ei märka rikkumisi, mille fikseerivad mitte üksnes Ukraina esindajad, vaid ka NATO luureandmed.
Kannatavad mitte üksnes Mariupoli jt Ukraina poolt kontrollitud alade elanikud, veel suuremad kannatused on elanikel, kes asuvad separatistide kontrollitud territooriumil. Anarhia, organiseeritud kuritegevus, sõjapealikute vägivald ja omavoli -- kõik need on igapäevased nähtused, mis tekitavad nördimust mitte üksnes kohalikes elanikes, vaid ka idealistlikel kaalutlustel sõdima tulnud Venemaa rahvuslastes. Vrd intervjuud endise eriväelase Maksim Videtskihhiga, kes rääkides pikalt totaalsest varastamisest, korruptsioonist ja vägivallast, võtab läbielatu kokku aforistlikult: kellel on suurem püss, selle käes on seadus.
Kui rindejoonel teevad ilma Venemaa eriväelased, siis tagalas peremehetsevad irregulaarsed üksused, et mitte öelda banded. Sõja esimestel etappidel paistsid nende seast eriti silma kasakad oma imposantse väljanägemise ja distsiplineerimatusega. Viimasel ajal aga on järjest rohkem esil tšetšeenid, kes tunnevad end Donetski vabariigis väga koduselt. Näiteks röövisid nad Donetski vabariigi endise kuberneri Pavel Gubarevi. Maskides tormati tema kontorisse, visati näoli põrandale, pandi kott pähe ja viidi ära. Järgmisel päeval, st 20. jaanuaril lasti vabaks -- arusaamatus. Sellest kirjutas Gubarev ise oma Facebookis ja sissekanne lõpeb sellega, et ta ootab kontakti Ramzan Ahmatovitšiga (st Kadõroviga). Teisisõnu, Kadõrov, aga mitte nt Vene jõustruktuurid kontrollivad seda, mis Donetski vabariigi tagalas toimub.
Juba harjumuspäraselt saadab Venemaa agressiivset tegevust diplomaatiliste kanalite kaudu edastatav valedelaviin. Siinkohal tahan juhtida tähelepanu ühele aspektile, mis on vähemalt Eesti ajakirjanduses tähelepanuta jäänud. Nimelt apelleerivad Lavrov ja teised Vene diplomaadid pidevalt OSCE hinnangutele. Tõepoolest, seal viibivad OSCE vaatlejad ei kinnita Vene vägede sisseviimise fakti. Ning põhjus on lihtne ja nad ise ka seda tunnistavad: separatistid lihtsalt ei luba neid Ukraina-Venemaa piiri juurde, nende vaatlusdroonid aga pidid maanduma, kuna neid segati kindlakstegemata allikast. Venemaa omalt poolt laiutab käsi, et separatistid ju Venemaale ei allu. Üldiselt võiks sellisel juhul kontrollida piiri Venemaa poolelt, kus vist ei tohiks tegutseda mingisugused isehakanud relvavennad. Selleks aga OSCEl mandaati pole.
Ukraina võimud aga teeb murelikuks see, et OSCE vaatlejate seas on palju Venemaa esindajaid. OSCE kõneisik Michael Bociurkiw eitas seda infot, kuid tunnistas, et valdav osa vaatlejaid on vene keelt kõnelevad isikud ning valitud on nad seepärast, et täita efektiivsemalt oma kohustusi. Paraku aga jääb kahtlus, et need vaatlejad on mitte üksnes venekeelsed, vaid ka venemeelsed. Igal juhul on korduvalt olnud nii, et OSCE ei märka rikkumisi, mille fikseerivad mitte üksnes Ukraina esindajad, vaid ka NATO luureandmed.
Kannatavad mitte üksnes Mariupoli jt Ukraina poolt kontrollitud alade elanikud, veel suuremad kannatused on elanikel, kes asuvad separatistide kontrollitud territooriumil. Anarhia, organiseeritud kuritegevus, sõjapealikute vägivald ja omavoli -- kõik need on igapäevased nähtused, mis tekitavad nördimust mitte üksnes kohalikes elanikes, vaid ka idealistlikel kaalutlustel sõdima tulnud Venemaa rahvuslastes. Vrd intervjuud endise eriväelase Maksim Videtskihhiga, kes rääkides pikalt totaalsest varastamisest, korruptsioonist ja vägivallast, võtab läbielatu kokku aforistlikult: kellel on suurem püss, selle käes on seadus.
Kui rindejoonel teevad ilma Venemaa eriväelased, siis tagalas peremehetsevad irregulaarsed üksused, et mitte öelda banded. Sõja esimestel etappidel paistsid nende seast eriti silma kasakad oma imposantse väljanägemise ja distsiplineerimatusega. Viimasel ajal aga on järjest rohkem esil tšetšeenid, kes tunnevad end Donetski vabariigis väga koduselt. Näiteks röövisid nad Donetski vabariigi endise kuberneri Pavel Gubarevi. Maskides tormati tema kontorisse, visati näoli põrandale, pandi kott pähe ja viidi ära. Järgmisel päeval, st 20. jaanuaril lasti vabaks -- arusaamatus. Sellest kirjutas Gubarev ise oma Facebookis ja sissekanne lõpeb sellega, et ta ootab kontakti Ramzan Ahmatovitšiga (st Kadõroviga). Teisisõnu, Kadõrov, aga mitte nt Vene jõustruktuurid kontrollivad seda, mis Donetski vabariigi tagalas toimub.
Tšetšeenid tunnevad end Donetskis nii koduselt, et mõistavad ka omakohut. Alljärgneval videol näeme välikomandör Dikijt (Metsik) ja tema gruppi, kes tulid Donetski kättemaksuoperatsiooni läbi viima. "Te arvate, et see on teie maa, aga see on meie maa!"
Tšetšeenide kaasamisel Venemaa räpastesse aktsioonidesse on pikk eellugu. Rahustamaks mässulist Itškeeriat kasutas Putin kompleksset meetodit: halastamatu sõjaline mahasurumine ühendati väga suurte rahasüstidega vabariigi majandusse ja liidrite äraostmisega. Suur hulk võitlejaid aga integreerus FSB kontrollitava Venemaa allilma. Paar aastat tagasi oli igal endast lugupidaval tšetšeenist löömamehel taskus FSB töötõend (vähemväärtuslikud olid miilitsa, prokuratuuri jt jõustruktuuride tõendid). Tulemusena vahetas 2013. aastal FSB välja kõigi oma töötajate töötõendid ning paljud tšetšeenidest kriminaalid jäid ilma dokumendita. Nüüd aga said nad Donetski vabariigist dokumendid, mida ka uhkusega sotsiaalmeedias demonstreerivad.
"Peaminister" Aleksandr Zahhartšenko väljastatud tõend erilise tähtsusega ülesannete täitmiseks
Järgmisel videol tutvustab ühe tšetšeenide salga komandör oma üksust, kus on umbes 300 võitlejat, kõigil, nagu ta ütleb, 10-20-aastane võitlusstaaž. Ühelt poolt nimetab ta neid kõiki vabatahtlikuteks, teiselt poolt ütleb, et kõik on Venemaa sõjaväe ohvitserid (see on Tšetšeenia võitlejate üks eripära, et lihtsõdureid nende hulgas tavaliselt pole).
Siin aga näeme tšetšeene tegutsemas. Vene sotsiaalmeedias tekitas elevust nende leksika ning see, et Allahi nimi on kõrvuti kõige räigema sõimuga. Mina aga tahan juhtida tähelepanu sellele, et nende miinipilduja on üles pandud asulas. See on terroristide tavaline meetod: kui nüüd tulistatakse vastu, saavad suure tõenäosusega kannatada tsiviilelanikud. Millest omakorda saab propagandapunkte.
Allahu Akbar! Joptvoju matj, bljatj! Allahu Akbar!
RSS Feed