Seoses viimaste sündmustega Ukrainas levib nii ajakirjanduses kui ka sotsiaalmeedias nõutus: kurjus võidutseb, me ei saa midagi teha. Seda on mulle ka otse öeldud. Ise olen veendunud, et see pole nii. Kurjusele võib ja peab vastu astuma ning seda võib teha igaüks. Peamine on mitte lasta kurjusel end halvata. On mõned väiksed, kuid olulised asjad, mida võib teha kes tahes. Siin on mõned võimalused.
1) Igal kolmapäeval 15.00-15.30 korraldab IRL Vene saatkonna ees piketi Ukraina toetuseks. Viimastel kordadel osales suhteliselt vähe inimesi, kuid siin on oluline isegi mitte osalejate arv, vaid järjepidevus: meie siin Eestis ei lase asjal ununeda. Ehkki pean kolmapäeviti Tartus olema, püüan võimalikult palju siiski isegi osaleda. Näiteks lähen ka homme. Seoses Mariupoli ohvriterohke pommitamisega on välja mõeldud uued plakatid. Ma kutsun kõiki, kel võimalik, piketile. See, et IRL korraldab piketi, ei tähenda, et üritus on seotud vaid erakondliku poliitikaga. Teretulnud on igaüks. Ja kui näiteks ka sotsid tuleksid oma punaste lippudega, oleks eriti vahva, kuna Euroopas on paraku levimas putinimeelne punane laine. Eesti sotsidel on võimalus näidata, et nad on teisest puust.
2) Isegi kui te ei osale otseselt poliitikas, tülitage poliitikuid. Kõikidel tasanditel. Alustada tuleb kohalikest omavalitsustest. Näiteks Tartu Linnavolikogu võttis vastu avalduse Ukraina seaduslike omavalitsuste toetuseks Ida-Ukrainas ja Krimmis ning ma tean, et Ukrainas hinnati seda solidaarsusavaldust kõrgelt. Oleks väga tore, kui Tartu initsiatiivi järgiks ka teised Eesti omavalitsused. Tahan juhtida tähelepanu sellele, et Tartu Linnavolikogus on IRL opositsioonis, kuid sellegipoolest õnnestus see avaldus vastu võtta konsensuslikult. Nii et torkige oma esindajaid KOVides, et nad järgiksid Tartut, see on tõesti oluline asi.
3) Ärge unustage oma esindajaid Riigikogus, kes võiks tegutseda palju aktiivsemalt ja operatiivsemalt. Ukrainas toimuvad sõjakuriteod, mis ei ole Ukraina või Venemaa siseasjad, vaid on rahvusvahelise õiguse pädevuses. Riigikogul ja valitsuses on moraalne kohustus neile reageerida.
4) Ärge unustage meie esindajaid Europarlamendis. Võib jääda mulje (loodan, et ekslik), et praegu töötab kõige aktiivsemalt Yana Toom. Paraku on ta tegevus destruktiivne. Urmas Paet jagab väga kvalifitseeritud nõuandeid Eesti meedias. Loodan, et ta kasutab oma mandaati ka Brüsselis ja Strasbourgis. Ergutame teda.
5) Väga tähtsat rolli mängivad igasugused kodanikuühendused, MTÜd jne. Näiteks teeb väga tänuväärset töö MTÜ Vaba Ukraina. On veel igasuguseid abistamisvõimalusi. Lihtne on istuda käed rüpes ja mõelda, mida mina väike inimene teha suudan. Suudad, kui tahad. Sõda Ukrainas ei ole üksnes võitlus ühe riigi väärikuse ja territoriaalse terviklikkuse eest. Kaalul on euroopalikud väärtused ja lõppkokkuvõttes ka meie enda vabadus.
1) Igal kolmapäeval 15.00-15.30 korraldab IRL Vene saatkonna ees piketi Ukraina toetuseks. Viimastel kordadel osales suhteliselt vähe inimesi, kuid siin on oluline isegi mitte osalejate arv, vaid järjepidevus: meie siin Eestis ei lase asjal ununeda. Ehkki pean kolmapäeviti Tartus olema, püüan võimalikult palju siiski isegi osaleda. Näiteks lähen ka homme. Seoses Mariupoli ohvriterohke pommitamisega on välja mõeldud uued plakatid. Ma kutsun kõiki, kel võimalik, piketile. See, et IRL korraldab piketi, ei tähenda, et üritus on seotud vaid erakondliku poliitikaga. Teretulnud on igaüks. Ja kui näiteks ka sotsid tuleksid oma punaste lippudega, oleks eriti vahva, kuna Euroopas on paraku levimas putinimeelne punane laine. Eesti sotsidel on võimalus näidata, et nad on teisest puust.
2) Isegi kui te ei osale otseselt poliitikas, tülitage poliitikuid. Kõikidel tasanditel. Alustada tuleb kohalikest omavalitsustest. Näiteks Tartu Linnavolikogu võttis vastu avalduse Ukraina seaduslike omavalitsuste toetuseks Ida-Ukrainas ja Krimmis ning ma tean, et Ukrainas hinnati seda solidaarsusavaldust kõrgelt. Oleks väga tore, kui Tartu initsiatiivi järgiks ka teised Eesti omavalitsused. Tahan juhtida tähelepanu sellele, et Tartu Linnavolikogus on IRL opositsioonis, kuid sellegipoolest õnnestus see avaldus vastu võtta konsensuslikult. Nii et torkige oma esindajaid KOVides, et nad järgiksid Tartut, see on tõesti oluline asi.
3) Ärge unustage oma esindajaid Riigikogus, kes võiks tegutseda palju aktiivsemalt ja operatiivsemalt. Ukrainas toimuvad sõjakuriteod, mis ei ole Ukraina või Venemaa siseasjad, vaid on rahvusvahelise õiguse pädevuses. Riigikogul ja valitsuses on moraalne kohustus neile reageerida.
4) Ärge unustage meie esindajaid Europarlamendis. Võib jääda mulje (loodan, et ekslik), et praegu töötab kõige aktiivsemalt Yana Toom. Paraku on ta tegevus destruktiivne. Urmas Paet jagab väga kvalifitseeritud nõuandeid Eesti meedias. Loodan, et ta kasutab oma mandaati ka Brüsselis ja Strasbourgis. Ergutame teda.
5) Väga tähtsat rolli mängivad igasugused kodanikuühendused, MTÜd jne. Näiteks teeb väga tänuväärset töö MTÜ Vaba Ukraina. On veel igasuguseid abistamisvõimalusi. Lihtne on istuda käed rüpes ja mõelda, mida mina väike inimene teha suudan. Suudad, kui tahad. Sõda Ukrainas ei ole üksnes võitlus ühe riigi väärikuse ja territoriaalse terviklikkuse eest. Kaalul on euroopalikud väärtused ja lõppkokkuvõttes ka meie enda vabadus.
RSS Feed