MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Ühe universitase suitsiid

6/12/2014

10 Comments

 
Picture
Et tõhustada juhtimist ja hoida kokku vahendeid, viib Tartu Ülikool läbi laiapõhjalisi reforme, mille käigus kaovad muuseas usu- ja õigusteaduskond.
        Võimalik (ehkki ma pole selles sugugi kindel), et pakutud abinõud isegi täidavad püstitatud eesmärgid. Kuid reformi kõrvalmõju on see, et ainus universitas Eestis lakkab olemast. Sooritab enesetapu.
        Kui Gustav Adolf 1632. aastal rajas Academia Tartu linna, nappis samuti vahendeid. Rootsi sõdis mitmel rindel ning ainuüksi osalemine Kolmekümneaastases sõjas neelas tohutult ressursse (tuletame meelde, et just sellel samal 1632. aastal pidas ta Kolmekümneaastase sõja olulisima lahingu (Slaget vid Lützen), kus Gustav Adolf kahjuks ka hukkus). Sellegipoolest leiti vahendid täisväärtusliku ülikooli rajamiseks oma meretaguses provintsis. Academia Gustavianas olid kõik neli teaduskonda, ilma milleta õppeasutusel ei ole õigust universitase nimele: teoloogia, juura, meditsiin ja filosoofia.
        Kui Aleksander I taastas 1802. aastal ülikooli Tartus, ei olnud Venemaa majanduslik olukord samuti sugugi kiita. Napoleoniga sai küll vaherahu sõlmitud, kuid tohutult ressursse neelas pidev sõjategevus Kaukaasias. Sellegipoolest lasi Aleksander rajada mitte lihtsalt ühe kõrgkooli, vaid universitase oma nelja -- teoloogia, juura, meditsiin ja filosoofia -- teaduskonnaga.
        Eesti ülikool loodi 1919. aastal ka mitte just kõige soodsamates majanduslikes oludes. Ei pea vist meelde tuletama, et Vabadussõda alles käis. Sellegipoolest suudeti säilitada mitte üksnes kõik klassikalised teaduskonnad, vaid isegi lisati kaks uut.
        Universitas lakkas olemast Tartus nõukogude okupatsiooni ajal, kui arusaadavatel põhjustel likvideeriti teoloogiateaduskond.
        Kui 1989. aastal sai Tartu Riiklikust Ülikoolist jälle Tartu Ülikool, hoolitseti ka universitase staatuse taastamise eest ja taasloodi usuteaduskond.
        Universitas Tartuensis, asutatud 1632, kaotatud 2014, RIP.

10 Comments
Algur Kaerma
6/12/2014 09:16:07 am

Kui pole Universitas, kuidas siis doktoriõppega? Või jääb kutseõpe? Haridusega sai eesti rahvas lugema ja olemasolema, hariduseta saab hakata lihtsalt minema, ära minema ja kaduma.

Reply
ML
6/22/2014 05:07:53 am

Siiski ei maksa laskuda ka teise äärmusesse. Doktoriõpet võib läbi viia isegi kõrgkool, kus on ainult üks eriala, juhul kui see on vastavalt akrediteeritud. Selleks ei pea olema universitas.

Reply
Taavi Pungas
6/13/2014 03:49:26 pm

Sellise definitsiooni järgi ei ole paljud maailma tippülikoolid (nt Cambridge ja Oxford) juba ammu enam universitased. Miskipärast ma ei arva, et nad selle üle väga muretseksid.

Reply
ML
6/22/2014 05:19:00 am

Tegemist ei ole definitsiooniga, vaid kontinentaalses Euroopas välja kujunenud traditsiooniga. Oxfordi (ja hiljem Cambridge'i) ülikool läks teist, puht inglaslikku teed, kus struktuur on meie vaatevinklist võib-olla liiga keeruline. Kolledžid, osakonnad, kateedrid, teaduskonnad, instituudid ja koolid moodustavad üsna keerulise struktuuri, kus näiteks sõna 'department' nimetuses võib meie mõistes tähendada midagi teaduskonna, osakonna või õppetooli taolist. Kuid ärgem langegem nimemaagia ohvriks: näeme, et kõik neli traditsioonilist teaduskonda on Oxfordis olemas, kusjuures erinevalt paljudest teistest üksustest on õigus- ja usuteaduskond ka nimetuse järgi fakulteedid.

Reply
Arvi
6/14/2014 04:16:51 am

Ma arvan, et asi on ikka põhimõttes. On vaja erinevaid haridusasutusi. Kui me hakkame majanduslike argumentidega kultuurisfääri põhjendama, peaksime tõesti paljud asjad kinni panema kui ebaefektiivsed jäänukid või lihtsalt hetkel moodi mitte tonkavad asjad. Kultuurile tuleb peale maksta, sealt tulev kasu on tegelikult olemas, kuid mitte alati kohe silmale hoomatav.

Suured muudatused mõjutavad negatiivselt ka ülikooli akadeemilist personali, isegi erialadel, millel paistab väliselt hästi minevat, vähemasti surmast (avalikult) ei kõneleta.

Reply
asd
6/14/2014 10:33:04 am

Mina leidsin küll nii Oxfordi kui Cambridge'i ülikoolide struktuurist õiguse ja usu fakulteedid üles. Aga Bolognas vist tõesti usuteaduskonda enam pole.

Eks ta natuke sedasorti teema ole, et kui on täkk, siis peavad ka munad näha olema, nii vasak kui parem.

Reply
Paavo
6/15/2014 08:32:40 am

Tipptaseme akadeemilise üksusena ei kohta õigusteadust kummaski; need kuuluvad mõlemas koolis sotsiaalteaduste gruppi. Oxfordi leht tutvustab gruppe nii: "Day-to-day decision-making in matters such as finance and planning is devolved to the University's four Academic Divisions: Humanities; Mathematical, Life, and Physical Sciences; Medical Sciences; and Social Sciences. Each division has a full-time divisional head, a divisional board, and a divisional secretary." - http://www.admin.ox.ac.uk/personnel/daproject/damanual/sect2/

Reply
kristo
6/18/2014 02:58:19 pm

Öelge, mis vahet seal on, mis ülemere tehakse kui meie maal enam Õigusest ja Usust ei räägita… ?

ML (Paavole)
6/22/2014 05:26:35 am

Nelja valdkonna struktuur ei degradeeri kuidagi traditsioonilisi teaduskondi. See on tüüpiline inglise stiilis pealisehitis: kui struktuur muutub liiga keeruliseks, siis ei lihtsustata seda (nagu püütakse Tartus teha niigi lihtsa struktuuri puhul), vaid luuakse lisatasand. Traditsioonilised teaduskonnad selle all ei kannata. (Märkigem sulgudes, et Te vaatasite valesti, õigus- ja usuteaduskond ei kuulu Oxfordis samasse gruppi).

Palju olulisem on aga see, et me ei saa kuidagi orienteeruda Oxfordi ja Cambridge'i struktuurile juba seepärast, et õpetamise süsteem ja meetod on meil põhimõtteliselt erinevad. Meie kuulume oma ülikooliga kontinentaalse Euroopa ja ennekõike Saksamaa ruumi. (Viimane märkus on adresseeritud ka Taavi Pungasele.)

mees
7/16/2014 11:01:46 pm

Usuteaduskonna võib lihtsalt antropoloogia alla paigutada - on see ju kunagi välja mõeldud dogmade süsteem, mis aitas mingi hetkeni ühiskonda koos hoida. Tuleks vaadata ajaloolisest vaatevinklist. Kõige aktuaalsem probleem on vist preestrite koolitamine - seda võib mingisugune muu kool teha..
Õigusteaduskond on rohkem filosoofia alla minev. on see ju samamoodi mingisugune reeglite kogum, mida me arvame olevat asi mis ühiskonda koos hoiab kõige paremini..

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    March 2024
    December 2023
    November 2023
    May 2023
    March 2023
    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman