Ühe universitase suitsiid

6/12/2014

Et tõhustada juhtimist ja hoida kokku vahendeid, viib Tartu Ülikool läbi laiapõhjalisi reforme, mille käigus kaovad muuseas usu- ja õigusteaduskond.
        Võimalik (ehkki ma pole selles sugugi kindel), et pakutud abinõud isegi täidavad püstitatud eesmärgid. Kuid reformi kõrvalmõju on see, et ainus universitas Eestis lakkab olemast. Sooritab enesetapu.
        Kui Gustav Adolf 1632. aastal rajas Academia Tartu linna, nappis samuti vahendeid. Rootsi sõdis mitmel rindel ning ainuüksi osalemine Kolmekümneaastases sõjas neelas tohutult ressursse (tuletame meelde, et just sellel samal 1632. aastal pidas ta Kolmekümneaastase sõja olulisima lahingu (Slaget vid Lützen), kus Gustav Adolf kahjuks ka hukkus). Sellegipoolest leiti vahendid täisväärtusliku ülikooli rajamiseks oma meretaguses provintsis. Academia Gustavianas olid kõik neli teaduskonda, ilma milleta õppeasutusel ei ole õigust universitase nimele: teoloogia, juura, meditsiin ja filosoofia.
        Kui Aleksander I taastas 1802. aastal ülikooli Tartus, ei olnud Venemaa majanduslik olukord samuti sugugi kiita. Napoleoniga sai küll vaherahu sõlmitud, kuid tohutult ressursse neelas pidev sõjategevus Kaukaasias. Sellegipoolest lasi Aleksander rajada mitte lihtsalt ühe kõrgkooli, vaid universitase oma nelja -- teoloogia, juura, meditsiin ja filosoofia -- teaduskonnaga.
        Eesti ülikool loodi 1919. aastal ka mitte just kõige soodsamates majanduslikes oludes. Ei pea vist meelde tuletama, et Vabadussõda alles käis. Sellegipoolest suudeti säilitada mitte üksnes kõik klassikalised teaduskonnad, vaid isegi lisati kaks uut.
        Universitas lakkas olemast Tartus nõukogude okupatsiooni ajal, kui arusaadavatel põhjustel likvideeriti teoloogiateaduskond.
        Kui 1989. aastal sai Tartu Riiklikust Ülikoolist jälle Tartu Ülikool, hoolitseti ka universitase staatuse taastamise eest ja taasloodi usuteaduskond.
        Universitas Tartuensis, asutatud 1632, kaotatud 2014, RIP.

10 Comments

Algur Kaerma

6/12/2014 09:16:07 am

Kui pole Universitas, kuidas siis doktoriõppega? Või jääb kutseõpe? Haridusega sai eesti rahvas lugema ja olemasolema, hariduseta saab hakata lihtsalt minema, ära minema ja kaduma.

6/22/2014 05:07:53 am

Siiski ei maksa laskuda ka teise äärmusesse. Doktoriõpet võib läbi viia isegi kõrgkool, kus on ainult üks eriala, juhul kui see on vastavalt akrediteeritud. Selleks ei pea olema universitas.

Taavi Pungas

6/13/2014 03:49:26 pm

Sellise definitsiooni järgi ei ole paljud maailma tippülikoolid (nt Cambridge ja Oxford) juba ammu enam universitased. Miskipärast ma ei arva, et nad selle üle väga muretseksid.

6/22/2014 05:19:00 am

Tegemist ei ole definitsiooniga, vaid kontinentaalses Euroopas välja kujunenud traditsiooniga. Oxfordi (ja hiljem Cambridge'i) ülikool läks teist, puht inglaslikku teed, kus struktuur on meie vaatevinklist võib-olla liiga keeruline. Kolledžid, osakonnad, kateedrid, teaduskonnad, instituudid ja koolid moodustavad üsna keerulise struktuuri, kus näiteks sõna 'department' nimetuses võib meie mõistes tähendada midagi teaduskonna, osakonna või õppetooli taolist. Kuid ärgem langegem nimemaagia ohvriks: näeme, et kõik neli traditsioonilist teaduskonda on Oxfordis olemas, kusjuures erinevalt paljudest teistest üksustest on õigus- ja usuteaduskond ka nimetuse järgi fakulteedid.

Arvi

6/14/2014 04:16:51 am

Ma arvan, et asi on ikka põhimõttes. On vaja erinevaid haridusasutusi. Kui me hakkame majanduslike argumentidega kultuurisfääri põhjendama, peaksime tõesti paljud asjad kinni panema kui ebaefektiivsed jäänukid või lihtsalt hetkel moodi mitte tonkavad asjad. Kultuurile tuleb peale maksta, sealt tulev kasu on tegelikult olemas, kuid mitte alati kohe silmale hoomatav.

Suured muudatused mõjutavad negatiivselt ka ülikooli akadeemilist personali, isegi erialadel, millel paistab väliselt hästi minevat, vähemasti surmast (avalikult) ei kõneleta.

asd

6/14/2014 10:33:04 am

Mina leidsin küll nii Oxfordi kui Cambridge'i ülikoolide struktuurist õiguse ja usu fakulteedid üles. Aga Bolognas vist tõesti usuteaduskonda enam pole.

Eks ta natuke sedasorti teema ole, et kui on täkk, siis peavad ka munad näha olema, nii vasak kui parem.

Paavo

6/15/2014 08:32:40 am

Tipptaseme akadeemilise üksusena ei kohta õigusteadust kummaski; need kuuluvad mõlemas koolis sotsiaalteaduste gruppi. Oxfordi leht tutvustab gruppe nii: "Day-to-day decision-making in matters such as finance and planning is devolved to the University's four Academic Divisions: Humanities; Mathematical, Life, and Physical Sciences; Medical Sciences; and Social Sciences. Each division has a full-time divisional head, a divisional board, and a divisional secretary." - http://www.admin.ox.ac.uk/personnel/daproject/damanual/sect2/

kristo

6/18/2014 02:58:19 pm

Öelge, mis vahet seal on, mis ülemere tehakse kui meie maal enam Õigusest ja Usust ei räägita… ?

ML (Paavole)

6/22/2014 05:26:35 am

Nelja valdkonna struktuur ei degradeeri kuidagi traditsioonilisi teaduskondi. See on tüüpiline inglise stiilis pealisehitis: kui struktuur muutub liiga keeruliseks, siis ei lihtsustata seda (nagu püütakse Tartus teha niigi lihtsa struktuuri puhul), vaid luuakse lisatasand. Traditsioonilised teaduskonnad selle all ei kannata. (Märkigem sulgudes, et Te vaatasite valesti, õigus- ja usuteaduskond ei kuulu Oxfordis samasse gruppi).

Palju olulisem on aga see, et me ei saa kuidagi orienteeruda Oxfordi ja Cambridge'i struktuurile juba seepärast, et õpetamise süsteem ja meetod on meil põhimõtteliselt erinevad. Meie kuulume oma ülikooliga kontinentaalse Euroopa ja ennekõike Saksamaa ruumi. (Viimane märkus on adresseeritud ka Taavi Pungasele.)

mees

7/16/2014 11:01:46 pm

Usuteaduskonna võib lihtsalt antropoloogia alla paigutada - on see ju kunagi välja mõeldud dogmade süsteem, mis aitas mingi hetkeni ühiskonda koos hoida. Tuleks vaadata ajaloolisest vaatevinklist. Kõige aktuaalsem probleem on vist preestrite koolitamine - seda võib mingisugune muu kool teha..
Õigusteaduskond on rohkem filosoofia alla minev. on see ju samamoodi mingisugune reeglite kogum, mida me arvame olevat asi mis ühiskonda koos hoiab kõige paremini..

Ühe universitase suitsiid

Leave a Reply.

Autor

Arhiiv

Rubriigid