MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Sünnijärgsed sotsid

11/30/2014

18 Comments

 
Picture
Skandaalsed plakatid sotsiaaldemokraadi Tammsaarega tegid mulle palju nalja ja ma ei tundnud end nendest puudutatuna. Rumalaid vigu võib teha igaüks ja teisedki ei ole seda võimalust kasutamata jätnud.

Olekski
ju võinud teatada, et tehti viga, reklaamitegijad eksisid jne. Selgus aga, et asi on naljast kaugel. SDE kodulehel näeme härra Juske vastavateemalisi videoloenguid ning erakonna erinevad juhtfiguurid, nagu Indrek Saar, Maimu Berg jt õigustavad plakatite valesid. Veelgi enam, nüüd teame, et tegu on läbimõeldud reklaamikampaania avalöögiga: alguses esinevad kõik need Tammsaared ja Tuglased nö soojendusbändi rollis, valmistades lava ette tõelistele tegijatele. 
Picture
PictureBakunin kõneleb tööliste kongressil Baselis 1869. aastal.
Miks ma sel teemal siiski otsustasin sõna võtta, on see, et üllatavalt paljud noored sattusidki ettevalmistatud lõksu. Põhjus on lihtne: ei tunta ajalugu, ei tunta ka tänapäeva poliitilist maastikku. Kuid ajalugu tunnevad kindlasti sotside ideoloogid, kellest nii mõnelgi on veel nõukaaegne haridus, mõnel koguni teaduskraad nn ühiskonnateadustes. Otsustavaks sai mulle asjaolu, et ka eestikeelses Vikipeedias on informatsioon sotsiaaldemokraatia kohta esitatud kallutatud kujul. Palju täpsem informatsioon on nt inglise wikis, kuid sellele, kes on tudeerinud algallikaid, on teada veel palju värvikaid detaile.

Tammsaare postuumne sotsiks värbamine ei ole selles loos ei kõige olulisem ega kõige jõhkram. Valed moodustavad siin kolm kihistust, neist üks on jäme, teine peenem ning kolmas on õige peenike. Sellest viimasest alustamegi. Kuid kõigepealt üks isiklik märkus.

Üldiselt pean ma sotsialismi inimvastaseks ideoloogiaks (miks, sellest võiks ükskord eraldi rääkida), kuid kohalikesse sotsidesse olen suhtunud pigem positiivselt, kuna esiteks on suur osa neist head ja intelligentsed inimesed, teiseks on nende punasus, kui sellele läheneda maailmavaateliselt seisukohalt, üsna lahja ja kolmandaks pole nad poliitikas sugugi fanaatikud, vaid mõnusad oportunistid, kes võimu nimel on valmis liituma ükskõik kellega, kas või selliste ilmavaateliste vastanditega nagu IRL, mida privaatsetes vestlustes nii mõnigi sots on nimetanud fašistlikuks erakonnaks.

Oma eneseesitlustes püüavad eesti sotsid igati distantseeruda marksismist ja revolutsioonilisest ideoloogiast. Esitatud ajalugu näeb välja umbes nii, et Eesti sotsiaaldemokraatial on kohalikud juured, see sündis kuidagi 1905. aasta revolutsiooni keerises, erakonnastuti 1907 ning aeti pidevalt rahvuslikku joont. Märkimisväärse sotside eelkäijana on Vikipeedias nimetatud Saksa sotsiaaldemokraati Eduard Bernsteini, kes "algatas sotsiaaldemokraatia eraldumise sotsialismist". Praeguseks peaks see protsess lõpule viidud ning sotsidel pole sotsialismiga enam midagi ühist.

Siin peitub üsna peenike vale. Tegelikult sotsiaaldemokraatia oli ja on marksistlik konstruktsioon. Sotsiaaldemokraadid, k.a Eesti omad, kuuluvad Sotsialistlikku Internatsionaali, mis on II Internatsionaali (mille mitteametlik nimi oli samuti Sotsialistlik Internatsionaal) järglane. Problemaatiline võib olla vaid see, kas tegu on otsese järglusega või oli vahelüliks nn Berni Internatsionaal. II Internatsionaal aga jätkas sealt, kus I Internatsionaal lõpetas. Seega võib jälgida järjepidevat joont Marxi loodud organisatsioonist kuni tänapäevaste sotsideni välja. Märkimisväärne on arengu loogika. Sotsiaaldemokraatia ajaloos näeme pidevalt kahe tiiva -- radikaalse ja mõõduka -- omavahelist võitlust, kusjuures eranditult on radikaalid need, kes löövad lahku ning moodustavad oma organisatsiooni. Mõõdukaid pole aga radikaalidega samasse organisatsiooni kuulumine häirinud. I Internatsionaal loodi 1864 Marxi egiidi all, 1868. aastal liitus sellega Mihhail Bakunin. Viimane oli anarhistist radikaalne revolutsionäär, kes põlastas Marxi väikekodanlikku mõõdukust ning muutus karismaatilise liidrina sotsialistlikus liikumises väga mõjukaks. 1872. aastaks oli rohkem kui kaks kolmandikku Internatsionaali liikmetest Bakunini pooldajad. Ülejäänute hulgast olid suurem osa Marxi järgijad, kuid oli ka väike osa Proudhoni pooldajaid. Radikaalid lahkusid ja sellega oli I Internatsionaal lõppenud.

Analoogiline lugu juhtus II Internatsionaaliga, kust radikaalsed sotsiaaldemokraadid Venemaal võidutsenud bolševikega eesotsas välja astusid ning moodustasid 1919. aastal III Internatsionaali (mitteametliku nimega Komintern). Seega oleks ebakorrektne rääkida mingisugusest rahvusvahelisest sotsiaaldemokraatiast, mis enne 1919. aastat vastandus marksismile. Segadust loovad aga mitte ainult Eesti sotsid.  Sotsinterni dokumentidest võib lugeda ühelt poolt seda, et nad on 1864. aastal (st Marxi) rajatud Internatsionaali järeltulijad, teisalt aga
tähistati 1989. aastal Sotsinterni saja aasta juubelit, st oma asutamist arvestavad nad II Internatsionaali rajamisest. 1951. aastal võttis Sotsinterni I Kongress vastu deklaratsiooni, milles kapitalismi süüdistati kõikides ühiskonna pahedes, k.a fašismis ja natsismis (tegelikult olid mõlemad sotsialistlikud liikumised), kommunismi aga süüdistati sotsialistliku liikumise lõhestamises. Mitte sotsiaaldemokraadid ei eraldunud kommunistidest, vaid kommunistid kaldusid sotsialismi rajalt kõrvale, kusjuures see toimus alles pärast bolševistlikku revolutsiooni Venemaal. Ma tahan siin juhtida tähelepanu isegi mitte niivõrd ideoloogiale, kuivõrd retoorikale ja fraseoloogiale. Kes on õppinud NLKP ajalugu, tunnevad selle eksimatult ära. Ja pole ka ime, kuna nad tulenevad samast allikast. Ning kui me loeme, et "rahvusvaheline kommunism on uue imperialismi instrument", siis on see täpselt seesama sõnastus, millega kommunistid materdasid sotsiaaldemokraate.

Sellised on lood rahvusvahelise sotsiaaldemokraatiaga. Kuidas aga oli asi rahvuslikega, vaatame paaril olulisemal näitel. Kõige tähtsam on saksa näide, kuna Saksamaa on sotsiaaldemokraatia häll. Esimesena võttis SD nime kasutusele 1869. aastal August Bebeli ja Wilhelm Liebknechti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (Sozialdemokratische Arbeiterpartei), mille platvormiks oli revolutsiooniline marksism. 1875. aastal ühinesid nad juba varem moodustatud Ferdinand Lassalle'i juhitud Saksa töölisparteiga (Allgemeine Deutsche Arbeiterverein), mis asus palju reformistlikumatel positsioonidel. Nii et ka Saksamaa SD ajaloos näeme algusest peale kahte suunda. Marx oli ühinemise vastane ning tema viimane suur teos "Gotha programmi arvustus" oli just sellele pühendatud. Katsed SD genealoogiat lähtuda Lassalle'i vastuseisust nn eisenachlastega (st Bebeli ja Liebknechti radikaalidest järglastega) on eksitavad, kuna lassallastel polnud probleeemi olla eisenachlastega samas erakonnas.

PictureLenini brošüüri esmatrükk

Venemaal loodi sotsiaaldemokraatlik partei (Российская социал-демократическая рабочая партия, VSDTP) 1898. aastal. Tahan juhtida tähelepanu sellele, et ehkki erakonnal oli pikk ametlik nimi, nimetasid selle liikmed end nimelt sotsiaaldemokraatideks (vrd nt Lenini brošüüri „Mis on „rahva sõbrad” ja kuidas nad võitlevad sotsiaaldemokraatidega”, st Lenin nimetas ennast sotsiaaldemokraadiks). Ka selles parteis olid algul esindatud erinevad marksistlikud ja neile lähedased jõud, kuid alates 1903. aastast saab juhtfiguuriks Lenin, kes juurutab parteis nn demokraatliku tsentralismi põhimõtte (demokraatia nimi on säilinud, kuid sisuliselt tähendab see parteisisest diktatuuri). Nagu I Internatsionaaligi puhul tekkis sisemine lõhenemine radikaalideks (bolševikeks) ja mõõdukateks (menševikeks; eesti keeles tihti tõlgitud enamlasteks ja vähemlasteks, kuid tegelikult oli parteikongresse, kus enamlased olid hoopis vähemuses, ent said tänu diktaatorlikele meetoditele siiski oma tahte läbi surutud). Siingi olid lõhestajad nimelt radikaalid. Menševikud olid endiselt nõus olema nendega ühes erakonnas.


Nüüd veidi jämedama vale juurde. Eesti- ja Liivimaa kubermangud kuulusid Vene impeeriumi koosseisu ning kuni 1918. aastani kuulus suurem osa Eestimaa sotsiaaldemokraate Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse (VSDTP). Sotside reklaamikampaania jätab mulje, et kõik, kes on vähegi seotud mingi sotsiaalsusega, olid sotsiaaldemokraadid. Kuid praeguse Eesti territooriumil oli ainuüksi sotsiaaldemokraatlikke erakondi kaks: põhiliselt Eestimaa kubermanguga seotud VSDTP ning palju väiksem ja põhiliselt Liivimaa kubermanguga seotud Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Just sellesse viimasesse kuulusid plakatitelgi esindatud August Rei ja Eduard Vilde. Tõsi küll, ka see erakond ei tekkinud tühjalt kohalt, kuni 1907 kuulus erakonna looja Rei samuti VSDTPsse. Mis aga puudutab näiteks Friedebert Tuglast, siis ei kuulunud ta sellesse erakonda kunagi, kuid oli üheskoos Lenini, Kingissepa jt VSDTP liige. Hoopis skandaalne on minu meelest aga mitte parteitu Tammsaare, vaid vaenuliku esseeride partei liikme Gustav Suitsu kaasamine sotside kampaaniasse. Esseerid ehk sotsialistid-revolutsionäärid võitsid esimesed ja viimased vabad valimised revolutsioonijärgsel Venemaal, mille tagajärjel nad kuulusid likvideerimisele.
Picture
Pildil kujutatutest oli vaid Rei Eesti sotsiaaldemokraat. VSDTP liige Tuglas pildistamisele ei ilmunud.
Sotsid astusid siin ohtliku sammu, kuna seos ühendustega, mille nimes figureerib sõna sotsiaal-, ei pruugi alati olla meeldiv ega isegi vasakpoolne. Näiteks Baieri Kristlik-Sotsiaalne Liit on praegu Saksamaal üks parempoolsemaid erakondi, parempoolsem kui nende alaline partner Kristlik-Demokraatlik Liit, Portugali Sotsiaaldemokraatlik Erakond on samuti paremtsentristlik. Ent ka vasakpoolses spektrumis võib olla soovimatuid assotsiatsioone. Blogija ckrabat kirjutab oma põhjalikus analüüsis: "Kui nüüd tuua ajaloolisi paralleele, siis kõiksuguseid sotsialistliku töö kangelasi pakub ajalugu hulgi – Adolf Hitler natsionaalsotsialist aastast 1919 või siis Eestimaa mees Alfred Rosenberg natsionaalsotsialist aastast 1918." Üldiselt mulle ei meeldi, kui Hitleri nime liiga kergelt kasutatakse, kuid antud juhul sotsid ise provotseerivad seda. Pealegi võib meelde tuletada, et nii mõnigi Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei antikapitalistlik programmiline seisukoht oli väga lähedane nende marksistlike rivaalide omadele (kui jätta välja antisemitism, siis 25 punkti programm, nagu Kommunistliku partei manifestki, näeb põhiliste majandusmeetmetena natsionaliseerimist ja kõrgeid makse).
Picture
Ka Moldovas käib valimiskampaania.
Üldiselt on oma kuulsusrikka minevikuga uhkustamine pigem omane konservatiividele kui progressistidele. Sotside ajalookäsitlus aga meenutab pigem NLKP ajalugu. Ühelt poolt esitatakse pooldajatena neid, kes seda sugugi polnud, teisalt aga kustutatakse põlu alla sattunud tegelased maha. Siinkohal võikski meelde tuletada mõningaid sotsiaaldemokraatliku liikumise figuure (tuletan veel kord meelde, et nii menševikud kui bolševikud olid mõlemad sotsiaaldemokraadid -- ühe erakonna kaks tiiba): Viktor Kingissepp, sotsiaaldemokraat 1904. aastast (mitte sünniaastast), Hans Pöögelmann, sotsiaaldemokraat 1905. aastast, Jaan Anvelt, sotsiaaldemokraat 1907. aastast, Johannes Lauristin, sotsiaaldemokraat 1917. aastast, Ivan Rabtšinski, sotsiaaldemokraat 1917. aastast, Hendrik Allik, sotsiaaldemokraat 1917. aastast. Palju toredaid inimesi.

Picture
Kõige jämedam vale on aga nii piinlik, et sellest on isegi paha kirjutada. Millegipärast eeldavad sotsid, et inimene võib olla sotsiaaldemokraat sündimisest saadik. Tammsaare, Vilde, Rei ja teised on märgitud sotsiaaldemokraadiks alates oma sünniaastast. Omal ajal olin sügavalt nördinud, kui üks juhtpoliitik (nüüdseks juba endine) tõi masskasutusse väljendi "geneetilised kommunistid". Parempoolsena arvan ma, et iga inimene ise (aga mitte nt tema esivanemad) vastutab oma maailmavaate eest. Aga kui seltsimehed ise nii väga tahavad?
18 Comments
Hillar Vimberg
11/30/2014 08:56:38 am

Oh seda püha lihtsameelsust...Täpselt nagu lääne tsivilisatsioon põhineb kristlikele põhiväärtustele, mida enamus tänapäeva õhtumaast enam nagu mingiks väärtuseks ei peagi - ka "inimnäoline kapitalism" on seni ikka olnud vaskapoolse, "sotsiaalse" demokraatia tulem. Paistab, et inimloomus on muutumatu - piiramatu vabadusega ei osata muud peale hakata, kui üksteist majanduslikult koorida, ja siis loogilise jätkuna lausa füüsiliselt hävitama hakata. Praegune seis Eestis - üle 20 aasta kestnud liberaalkorruptiivne poliitsüsteem on ummikus, pendel on liiga serva liikunud - pole enam turumajanduse aluseks olevat ausat ja tervet konkurentsi. On vaid poliitilised "toiduahelad" - rahanduse ja krediidi ainuvõim. Juriidiliselt on parempoolsed valitsejad tekitatanud olukorra, kus enamus rahvast on laenuvaesuses - isegi esmavajaduste katmiseks on vajalik krediiti võtta...kas sellist Eestit tahtsimegi? Raha võim on tekitanud arengumaale iseloomuliku ülisuure varandusliku ebavõrdsuse - mille eest INIMESED massiliselt riigist põgenevad ja igatsetud raha ega rikkust pole kusagil...Austatud parempoolsed. Pange aga kindlalt oma laenurõiva juhtimisel edasi - mina tahan Teie rongilt maha...eremiidiks maavaikusesse. Eks tarbige end lolliks ja ärge jumalapärast teistega midagi jagage - ikka omale, ainult omale...Samas, kui nüüd isiklikuks minna, siis hr. Lotman on päris hästi kursis Karl Marxi ja Viktor Kingissepa ja muude purupunaste tegemistega. Kas siit kumab sügav kommunismihuvi või isiklik punaminevik...

Reply
kalev
12/1/2014 01:36:52 am

jeebus mariina (M. Kunnus).
"... hr. Lotman on päris hästi kursis Karl Marxi ja Viktor Kingissepa ja muude purupunaste tegemistega. Kas siit kumab sügav kommunismihuvi või isiklik punaminevik..."
Kui arvestada, et hr Vimberg on õppinud seda ja teist (http://et.wikipedia.org/wiki/Hillar_Vimberg), kas ta on siis rohkem tromboon või kompositsioon?

Reply
yt
11/30/2014 02:18:42 pm

Hillar Vimberg, teie ihaldatud sotsialismis elav Rootsi on veel palju suuremas laenuorjuses. Inimlikku ahnust ei väära ükski riigikord.

Reply
Hillar Vimberg
11/30/2014 04:14:36 pm

Ahnust on võimalik piirata - kui ühiskonnas saavutada kokkulepe. Vähemalt mõtlema võiks hakata armastuse ja hoolimise suunas...:) Ja Rootsist eeskuju võtta on meie väikeriigile parim. Visioon - vähemalt 300 aastat RAHU - siit tuleb tegelik jõukus ja heaolu. Eesti puhul on kõige hullem, et Teie võimul olnud parempoolsus on hävitanud demokraatia. Minu arusaamist mööda peaks parlamentäärid kanaliseerima rahva tahte seadustesse. Mis aga meil toimub: oma positsiooni kuritarvitades, on täidesaatev võim hakanud seadusandliku üle domineerima. Seega kummitempel - praegune poliitiline olukord on sisuliselt diktatuur(nad pakuvad, et kahe inimese diktaat - ma küll ei ole täpsemalt teie telgitagustega kursis - kellegi Rosiannuse ja MIchali (vana Rooma konsulid). Siit ka madal valimisaktiivsus - rahvas on pettunud ja loobunud - midagi ju niikuinii, ei muutu ja loodetakse et küll Brüsselist meile Eurosid antakse. Hr. Ansip muide reklaamib end ingliskeelses inforuumis Business Personina - kas äritseb juba fosforiite ja muid eesti varasid - KORRUPTSIOON! See närib meid siin euroopas nagu venemaalgi. Soovitate nüüd siis andagi end lõplikult kuradite (vale, kurjus, vägivald) meelevalda? Ei - võitleme veel ahnuse, rumaluse ja ülbusega!

Reply
Koit
11/30/2014 05:50:49 pm

Minu jaoks ei olnud sotside ajaloos mitte midagi oluliselt uut. Muidugi ei olnud minu teadmised nii detailsed.
Mineviku kohta valetamine ja võõraste sulgedega ehtimine oleks vaid õlgu kehitama pannud kui värskelt ei oleks selja taga solvumisskandaali. Selle käigus tuli enam-vähem selgelt väljendatud seisukoht – mitte kedagi ei tohi hinnata tema päritolu järgi, vaid ikka teda ennast praeguses olemises. Lihtsale lehelugejale jäi natuke arusaamatuks, kus on selle „praeguse olemise“ piirid. Et, kas näiteks Mikseril on õigus solvuda, kui meenutatakse ega, mil ta püüdlikult rääkis Savisaare hääle ja intonatsiooniga…? Kas (juhul kui ta peaks arvamust avaldama alkopoliitika teemal) võib Mihkel Rauale öelda, et alkohoolik peaks nendel teemadel sõna võttes eriti ettevaatlik olema? Või lõppeb see meenutamine solvumisega, mille käigus on sotside parteikomiteel õigus nõuda meenutaja harakirit?
(Ma saan aru, et Nõukogude Liidu lipu ja vapi taustal klassipildi tegijatega ei ole Ossinovskil mitte midagi ühist, samuti puudub tal ühisosa Vene Ukraina-avanüüri toetajatega… Üldse, igasugune katse väita, et nõukanostalge ühendaks midagi muud peale nõukanostalgia, on põhjendamatu üldistus.)
Ühiskond (eesotsas ajakirjanduse ja sotsidega) uuris solvumisõigust ja andis uue tõlgenduse ammusele reeglile „kes vana asja meelde tuletab, sellel silm peast välja“. Nüüdsest on meie tavaõiguses „Ligi-Ossinovski pretsedent“.
Selle tavaõigusliku otsuse langetamisest ei olnud veel kuud aegagi möödas, kui sotsid väitsid, et neid tuleb hinnata mitte selle järgi, kes on nemad praegu, vaid selle järgi, kes olid nende (ideelised) vanaisad. Iseasi on muidugi see, et mõnede vanaisadeks kuulutatute tegelik sugulusaste oli väga kauge.
Nii et, kas võib sellest reklaamikampaaniast tuletada uue moraalse õiguse – sorida sotside esivanemate pattudes? Et sotsid on selleks ise üles kutsunud! Ma olen aru saanud, et vähemalt mitte-poliitikul on see õigus (seda teinud netikommentaatorite suhtes ei ole süüasju algatatud –minu teada).
Ma saan aru, et Teie, hr Lotman, katsetate oma praeguses blogikandes, selle õiguse olemasolu poliitikul ja avaliku elu tegelasel.
Ma loodan, et Te ei eksi.
Paljude praeguste sotside geneetilised (ja ideelised?) eellased on leidnud siin juba nimetamist. Lisaks omalt poolt veel ühe – Mart Raud (kes lisaks hävituspataljonis osalemisele on saanud kriminaalkorras karistada vekslivõltsimise eest…).

Palun vabandust, kui olen osutunud liig paljusõnaliseks, aga Ossinovski solvumise ja sotside reklaamikampaania vaheline aeg oli tõesti häirivalt lühike – minu jaoks. Sellest ka emotsioonid.

Reply
Risto
11/30/2014 10:36:42 pm

Sellest, et sotsialism on Teie arvates inimestevaenulik (antihumanistlik?) ideoloogia, võiksite tõesti kord kirjutada.

Reply
Juhani
12/1/2014 12:20:20 am

Sotsialismi kui inimvastase ideoloogia mõte on huvitav teema!

Võibolla ei saa Te sellest enne valimisi pikemalt rääkida ja võibolla ka mitte peale valimisi.

Reply
Andri
12/1/2014 11:24:02 pm

Hillar Vimbergi ja Koit`i poste lugedes jääb mulle arusaamatuks, mida üritati öelda.

Koit nimetab oma posti "emotsioonideks", mis natuke nagu selgitaks asja. Hillar Vimberg, ma saan aru - näitab, et tema maailmavaade on vasakpoolne ja püüab seda põhjendada, pritsides tatti erinevas suunas, Delfi kommentaariumi tasemel kohati.

Inimesel on õigus muidugi suust igasugu sitta välja ajada, aga milleks? Kui midagi pole öelda, ärge kirjutage :D Ma ise kah ei kirjuta.

Reply
Hillar Vimberg
12/2/2014 03:52:05 am

Austatud Andri,
Sooviti sisukaid kommentaare, mis ei kiidaks takka. Püüdsin kvalifitseeruda blogiomaniku kriteeriumitele. Teie sõnakasutus - "sitt ja tatt" viitab kergele ärritusele, mida minu tekstid Teis esile on kutsunud.
Paraku on juhtunud sedasi, et nüüdsed "parempoolsed" sm.härrad Kallas, Ansip jne jne. on endised padupunased ja lausa tippkommunistid. Tegelikult on tegemist nn. nomenklatuuriga, kes on mis parasjagu vaja, seega pole see parem/vasak liigitus kohane. Ise pole ma kunagi kommunist olnud, ent praeguseks Eestis väljakujunenud poliitilises ja majanduslikus olukorras toetan tõesti punast, aga rootsipunast, seega pooldan sotsialismi rootsi, mitte mingil juhul vene varianti. Soovin "hea rootsi aja" kestmist...Teile jõudu vaikimisel, Mina ei vaiki (Ivo Linnat tsiteerides "laulan kuni elan") ja tegelikult ka tegudega püüan elu oma isade maal inimsõbralikumaks muuta.

Reply
Andri
12/2/2014 11:46:56 am

Absoluutselt ei ole ärritunud, püüdsin lihtsalt täpset kujundit kasutada.

Ma ei ole muidugi mingi moderaator, lihtsalt vaikimisi ootasin kuidagi kommentaare Lotmani tekstile, mitte lugeja manifesti omaenda poliitilise meelsuse osas.

Reply
hillar vimberg
12/2/2014 08:18:30 pm

Austatud Andri. Kuna te täpsusele rõhute, siis jätkan arutelu. Terve see artikkel on ülesehitatud praeguste sotsiaaldemokraatide süüdistamisele valetamises. Ma ei vaidlusta lugupeetud teadlase ajaloo teadmisi, ega hakka ka Tammsaare kallale, kuna tõesti ei tea kuidas ta täpselt hääletas või kellega "käis". Kindlalt saan väita, et viimane lõik hr. Lotmani artiklist on bluff. Kuidas see kõige jämedam vale on, et inimene ei saa olla sünnist saadik sotsiaaldemokraat. Mina ju olen. Sündinud SSSR-is. ENSV-s. Kohtla-Järvel, Sotsialistlikus linnaosas. Esimesed elukuud elasin lausa Punasel tänaval. Kõik sirbi ja vasaraga dokumendid olen alles hoidnud, mis seda kinnitavad. Iseasi, kas see "vitamiinivaene" lapsepõlv mulle meeldis...Teile jõudu ja edu ning härrad "parempoolsed", palun tuginege kindlatele faktidele, enne kui teisi valetamises süüdistama hakkate. Vaadake peeglisse - juba 8 aastat tagasi lubasite meile 5 rikkama riigi hulka maabumist - aga kus me tegelikult oleme? Üksikud ongi kommunismis. Meie - lihtrahvas, tegeleme endiselt kartulikoorte järamisega. Valevorstid olete Teie.

Reply
ML
12/3/2014 04:18:01 am

Lp. Hillar Vimberg,

Tänan Teie kommentaaride eest. On olemas ütlus: "Selliste sõpradega vaenlasi pole vaja." Kunagi poleks arvanud, et võib juhtuda ka vastupidine olukord, et selliste vastastega ei ole isegi mõttekaaslasi vaja. Mõelge korraks ise, mida olete kirjutanud.
1. Kuna ma tunnen kommunismi ajalugu, on mul isiklik punaminevik. Oma "punaminevikust" nii palju, et 1976. aastal lõpetasin Tartu Ülikooli cum laude. Sellega kaasnes punane diplom, teised said sinise. NLKPs pole kunagi olnud, antikommunistlikud veendumused kujunesid välja 1968. aasta sügisel (ei ole sünnipärane antikommunist, oma veendumusteni jõudsin pärast pikaajalist analüütilist tööd).
2. Ma ei saa jagada Teie arvamust Rootsi ajaloo kohta.
a) Teie kirjutatust jääb mulje, et sotsialism tagas Rootsile 300 rahuaastat. See ei olnud nii. 300 rahuaastat on muidugi suur õnnistus ja ma väga tahaksin loota, et Eestile selline võimalus antakse. Praegusel hetkel aga tagavad rahu Eestis mitte sotsialistlikud ideed, vaid NATO väed.
b) Rootsi sai jõukaks tänu rahule, kuid tänu rahule, mille ta säilitas sõja ajal, müües strateegilisi maavarasid mõlemale sõdivale poolele. Pärast sõda polnud mitte just vähetähtis roll Rootsi elatustaseme tõusus pagulaste sisuliselt orjatööl. Suurem osa nendest olid poolakad, kuid nende hulgas olid ka Eesti põgenikud. See on see taust, millel Rootsi ametiühingud ja sotsiaaldemokraadid tõstsid oluliselt Rootsi töölisklassi elatustaset.
c) "Hea Rootsi aeg" Eestis oli see aeg, kui Eesti ei olnud iseseisev riik, vaid Rootsi kuningriigi osa, kusjuures metropolis mingit sotsialismust ei olnud.
3. Kui Teie olete sünnipärane sotsiaaldemokraat, ei tähenda veel, et ka Tammsaare oli seda. Palun vabandust, et siiski ei usu, et Teile sünnitunnistuse asemel (või koos sellega) anti parteipilet. Üldse ei ole kursis ühegi sellise juhusega.
4. Ma ei ole kunagi lubanud 5 rikkama riigi hulka jõudmist. Veelgi enam, algusest peale olin veendunud, et sellised hüüdlaused on eksitavad ja loodud valearvestusega: Andrus Ansip ekstrapoleeris toimivaid tendentse Eesti majanduses ning isegi lootis, et areng kiireneb (tegelikult aga tekkis kriis). Kuid ka Ansip ei ole vastavat lubadust andnud: plakatite peal figureeris see tema visioonina, aga unistada võib ju igaüks.

Reply
Jüri
12/4/2014 01:28:08 am

Huvitav ülevaade meie ja muu maailma ajaloost.

Teatud ringkondades käib üsna äge sõnasõda selle "sünnijärgsete sotside" üle, mis pole muidugi ime. "Võrdsete õiguste" nimel on meil viimase 200 aastaga ca 200 miljonit hukkunut ning mingit mõistlikku selgitust pole siiamaani keegi anda osanud, seega on mõned inimesed geneetika poole pöördunud ning üht-teist ka avastatud.

See on muidugi üsna komplitseeritud küsimus, mis jõud sunnib teatud inimesi arvama, et neile on mingit Jumalikku Valgustust antud ning õigus teisi inimesi vastu nende tahtmist võrdseks teha. Uuemad andmed näitavad, et geenid võivad tõepoolest rolli mängida.

See on ka vastus küsimustele, miks osad Stalini ohvrid palusid teatada, et nad surevad Stalini nimi huulil, ellujäänud austasid kommunismi elu lõpuni ning moodsas maailmas tekib küsimus, miks nad aru ei saa, ntx kasvõi immigrantide sisseveo ja sellega seotud probleemide ümber. No kas keegi oskab moslemite Euroopasse toomiseks üheainsagi argumendi leida, mis poleks sada korda ümber lükatud?

Kõike siin ümber ei jutusta aga huviline saab omal käel edasi uurida kui ta paneb googlesse "liberal gene", DRD4R7 või siis on ka raamat The Liberal Mind: The Psychological Causes of Political Madness

Kas kõik eelkirjutatu on tõde või jäme vale, selles pole hetkel selgust aga selge on see, et töö "geneetilise sotsi" ümber igatahes käib.

Reply
Arvi
12/5/2014 05:42:34 am

Minu jaoks on need valimised mõnes mõttes läbimurdelised. Usk normaalsetesse valimistesse hakkab kaduma. Ma olen ikka siiani tarku inimesi (ehk nn ainsaid normaalseid, hehe) lauspoliitikutest (ehk teatud jutu ja kõnnaku ja olekuga) eraldi hoidnud, lootuses, et kainet normaalsust poliitikas säilib. Aga üsna hoolikalt neid kuulates-lugedes (olemata pidev jälgija), mäletades liiga hästi nende varasemaid sõnavõtte, on pettumus suur. Ma pean nendest inimestest endiselt lugu, kuid mitte poliitikutena ja isiksustena. Paar inimest on veel säilinud. Siin kõiki kiita ei tohi. Mida teha, kui ka need kaovad?

Reply
devil's advocate
12/6/2014 06:12:47 am

Ma võibolla ei tunne õigekeelsuse peensusi, aga sotsiaaldemokraat aastast 1878 ei pruugi tähendada sünnijärgset sotsiaaldemokraatlikkust, vaid seda, et see antud sots siin plakatil pärineb aastast 1878.

Teiseks tekkis minul hoopis arusaam, et mitte meie sotsid ei tõmba Tammsaaret oma valimiskampaaniasse, vaid pigem üritatakse näidata, et Tammsaare tõmbab meie sotse. Et meie sotside paleusteks pole teps mitte internatsionaalid ja Karl Marx, vaid sellised kirjanikud nagu Tuglas, Tammsaare, Suits jne.

Te kirjutate: "Sotside reklaamikampaania jätab mulje, et kõik, kes on vähegi seotud mingi sotsiaalsusega, olid sotsiaaldemokraadid." Mulle jääb pigem mulje, et meie sotsiaaldemokraadid ise on kõik need, kes on vähegi seotud "mingi sotsiaalsusega". Nad on, nagu Te kirjutate, "mõnusad oportunistid, kes võimu nimel on valmis liituma ükskõik kellega, kas või selliste ilmavaateliste vastanditega nagu IRL, mida privaatsetes vestlustes nii mõnigi sots on nimetanud fašistlikuks erakonnaks." Kas on siis üllatav, et nad näevad oma parteikaaslastena Tammsaaret, Tuglast, Suitsu jt.? Nad justkui tahavadki edastada sõnumit, et Eesti Sotsiaaldemokraadid 2015 ei ole mitte marksistid ja revolutsionäärid, vaid pigem nagu tammsaared, tuglased, suitsud ja seetõttu ei olegi sugugi ime, et plakati peal on nii esseer, parteitu kui VSDTP liige. Jutt pole mitte nendest meestest, vaid sotsist aastal 2015, kes on natuke kõike.

Reply
K.V.
12/6/2014 04:21:41 pm

Artiklis toodud seisukohtadega olen täiesti nõus, analoogilised mõtted tekkisid ka endal seda kampaaniat nähes.
Kuna kipun olema nõus sotsialismi kui inimvaenuliku ideoloogia seisukohaga, siis põhjus, miks ta on minu meelest inimvaenulik on aga vastuolus hilisemas lõigus mainitud sotsialistide kui progressistide kuvandiga. Kui vähegi uskuda, et progressi aluseks on inimkonna võimekam osa, siis ideoloogia, mis on üles ehitatud võimekuse karistamisele ja saamatuse toetamisele on olemuslikult juba niivõrd progressivaenulik kui olla saab. Sotsialism pigem konserveeriks mingisuguse hetkeseisu, kuhu maailm evolutsioonilise/progressiivse/parempoolse ideoloogiaga jõudnud on, kui et viiks maailma edasi.

Reply
Jüri
12/7/2014 04:29:00 am

""...Kui vähegi uskuda, et progressi aluseks on inimkonna võimekam osa, siis ideoloogia, mis on üles ehitatud võimekuse karistamisele ja saamatuse toetamisele on olemuslikult juba niivõrd progressivaenulik kui olla saab...."""

Krt. see on küll parim tsitaat, mis üle hulga aja on kõlanud. Ja veel keegi räägib, et kommentaare ei tasu lugeda....:D

Reply
Anna
12/7/2014 02:02:33 pm

Aitäh kirjutise eest. Ei ole kunagi hääletanud sotsiaaldemokraatide poolt, maailmavaateliselt me kokku ei sobi. Tammsaare jt "omastamine" häiris mind väga, see on ebaaus võte. Ka sellepärast, et Tammsaare ei saa enam midagi kosta selle kohta. Võib arutleda muidugi Tammsaare vaadete üle jne, aga see on hoopis teine asi.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman