MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Sucker punch Eesti humanitaariale

2/14/2014

12 Comments

 
Eesti humanitaarid on ärevuses. On tunda koguni matusemeeleolusid. Ja ametnike rahustavad manitsused stiilis "lõpetage see paranoia" millegipärast ei rahusta, vaid tekitavad sedasama paranoiat juurde. Täna saadeti TÜ filosoofiateaduskonna listi ETAgi ühiskonnateaduste ja kultuuri ekspertkomisjoni juhi akadeemik Jaan Rossi teesid, mis väljendavad tema nägemust ühiskonna- ja humanitaarteaduste arengust ja nende finantseerimisest. Juba mitu inimest on minu arvamust küsinud.
        Kõigepealt tahaksin rõhutada, et Jaan Ross ei ole sugugi humanitaarvaldkonnas ignorant ega kindlasti ka inimene, kes tahaks selle valdkonna kinni panna. Tahaksin uskuda, et enda meelest ajab ta õiget ja kasulikku asja. Minu arusaamade kohaselt jällegi on see asi vale ja kahjulik, kusjuures mitte üksnes humanitaar- ja sotsiaalteadlaste kitsale ringile, vaid tervele Eesti teadusele ja Eesti ühiskonnale tervikuna.
        Arusaamatused algavad juba maailmavaatelisel pinnal. Ross kirjutab: "Meie teaduspoliitikas väljendub sama parem- ja vasakpoolsuse dilemma, mis riigis üldisemalt: kas väheste käsutuses peaks olema palju raha või paljude käsutuses vähe raha. [---] HN ette on seatud ülesanne vähendada Eestis tegutsevate uurimisrühmade hulka."
        Tegemist on minu meelest mingi karikatuurse parempoolsusega. Reaalne parempoolsus erineb vasakpoolsusest just selle poolest, et ei püüa formuleerida ühist valemit ja siis elu sellega vastavusse viia, vaid respekteerib elunähtusi nende mitmekesisuses, püüdes igale probleemile läheneda tema enese immanentsest loogikast lähtuvalt. Suured uurimisrühmad ning ressursirohked ülesanded on olulised paljudes reaalteaduslikes valdkondades (kuid ka mitte kõikides).
        Mis puudutab aga humanitaarvaldkonda, siis selline finantseerimispoliitika ei ole ressursside
kokkuhoid, vaid raiskamine. Et kvalifitseeruda, tuleb koosseisu ja kulutusi paisutada.
        Toon isikliku näite. Ilma võltstagasihoidlikkuseta võin tõdeda, et väheste kaastöötajate abiga olen suutnud eesti värsiteaduses teha rohkem kui kõik minu eelkäijad kokku. Sain selleks ka ETF grante, mis muidugi olid suurusjärgu võrra väiksemad kui need, mida jagatakse PUTi raames. Tõsi küll, ei saanud iga kord, kui taotlesin, kuid minu ebaõnnestumiste ja edu tagamaad grantide saamisel on omamoodi õpetlikud. Nimelt ei rahuldatud neid taotlusi, mis minu meelest olid tugevamad, rahuldati aga need, mille ma spetsiaalselt kirjutasin nõrgemaks, orienteerudes mitte teema enese loogikale, vaid grandiandjate kriteeriumidele. Minu meelest ei ole selline olukord hea. Eriti desorienteeriv võib see olla noorele õpetlasele, kellest võib hea teadlase asemel välja kujuneda edukas grandisaaja. Ja kordan veel kord, see ei ole hea. Mis puudutab aga eesti värsiteadust, siis juhul kui kõrged ametnikud arvavad, et seda ei ole vaja, jätkan ma ikkagi vaikselt sellega tegelemist, nagu olen seda teinud aastakümneid ilma igasuguse toetuseta.
        Kuid taolisel teaduse finantseerimise strateegial on ka suurem puudus: see ei ole jätkusuutlik. Projektipõhisus ei luba moodustada stabiilseid uurimisrühmi ning järelkasvu koolitamine muutub ülimalt problemaatiliseks. Uurija peab elama grandist grandini ning ma tean mitmeid noori andekaid inimesi, kes oma toimetuleku ja kindlate perspektiivide tagamiseks läksid üle erasektorisse või riigiametitesse ning on Eesti teaduse jaoks kadunud. Lisaks kõigele muule on jällegi tegemist ressursside raiskamisega. Nad on ülekvalifitseeritud selle töö jaoks, mida nad teevad nt panganduses või ministeeriumides. Kuid Eesti humanitaarteaduse jaoks on see lausa sucker punch.
        Jaan Ross lõpetab poeetiliselt Gustav Ernesaksa mõttekäiguga: "Eesti koorikultuur peab olema püramidaalne, s.t. tugevad koorid saavad toetuda vaid laiale madalama tasemega kooriliikumisele." See aga, mida ta oma teesides pakub, on lausa vastupidine: selle ideoloogia seisukohalt peab jääma vaid püramiidi tipp, alumine osa aga ruineeritakse. Vabamüürlased küll unistasid nähtamatu püramiidi õhus hõljuvast tipust, kuid ma ei kujuta ette, kuidas sellist rajatist saaks maiste vahenditega realiseerida.

Nii palju siis paranoiast. Tuleb arsti juurde mees ja kaebab, et krokodill ei lase tal öösiti magada. Arst: "Noo, selle vastu on mul väga häid tablette, võtke kaks tükki enne magamaminekut. Nädala pärast tulge tagasi." Patsient aga ei tule ega tule. Kuu aja pärast saadab arst õe uurima, kuid patsienti ei ole. Krokodill sõi ta ära.

Picture
Humanitaarid! ärgem heitkem meelt: tipp jääb ju alles
12 Comments
teadur
2/14/2014 05:16:11 am

See kõik on õige. Kõigi oma puuduste juures oli ETF grantide formaat humanitaaria jaoks parem.

Reply
T.K.
2/14/2014 10:56:57 pm

Nõustun, teadusrahastamise süsteem on mäda igast otsast ja eriti halb on olukord humanitaarias. Loodan väga, et praegu mitmel poolt kostma hakanud hääled selle süsteemi vastu ei jää vaiki ning viivad mingite lahendusteni.

Reply
P.
2/15/2014 05:07:55 am

Humanitaarteadlasena saan nende seisukohtadega vaid nõustuda. Tahaks loota, et hr. Lotmanil õnnestub veenda ka oma parteikaaslasi, sest ETAGi käivitamisega algatatud jõuline teadlaste ridade harvendamine on toimunud ju Aaviksoo juhtimisel. Praegu tekitatavast kahjust taastumiseks võib kuluda aastakümneid.

Reply
tiia
2/15/2014 05:13:19 am

Nõus, väga suur kahju on juba tehtud. Paraku läheb see rong inertsist veel tükk aega edasi, enne kui avastatakse, et humanitaariast on järel ainult tükid ja elujõulist järelkasvu enam ei ole.

Reply
konstruktiiv
2/16/2014 06:44:24 am

Võib-olla oleks humanitaaride finantseerimiseks tõhusam mingi selline programm, mis kombineeriks PUTi ja vana ETFi. Näiteks antaks välja 2 suurt granti ja 20 väikesemahulist, mis võimaldaks vähemalt katta stipendiumikulud, välislähetused ja publitseerimise?

Reply
Jaan Ross
2/16/2014 08:22:41 pm

Küsimus ei ole humanitaarteaduste vastases rünnakus. Viimaste rahajagamiste käigus on kõige rohkem kannatada saanud Tartu Observatoorium ja Tallinna Tehnikaülikool.

Reply
Mihhail Lotman
2/19/2014 03:21:56 am

Kõigepealt lubage tänada, et kirjutasite lisaks isiklikule kirjale ka mu blogisse. Mulle tundub, et me räägime teineteisest veidi mööda. Minu postitus väljendas paljude humanitaaride muresid ja hirme ning minu meelest (aga ka arvestades tagasisidet) väljendas ta seda adekvaatselt. Nii et küsimus on mitte kirjutise adekvaatsuses, vaid objektiivselt eksisteerivate hirmude adekvaatsuses. Juhul kui need hirmud on põhjendatud, on ETAgi positsioon küsitav. Juhul kui need ei ole põhjendatud, on küsitav ETAgi kommunikatiivne võimekus.
Sisust rääkides on mul ainult kaks märkust. Ma ei kuulu nende hulka, kes leiavad lohutust sellest, et kellelgi läheb veel halvemini. Vastupidi, oleks tahtnud loota, et vähemalt teistel läheb hästi, nii et Tartu Observatooriumi ja TTÜ mured sugugi ei rõõmusta mind. Teiseks, kui see süsteem ei ole hea ka täppisteadlaste jaoks, siis tekib küsimus, kelle jaoks see on hea?

Reply
Jaan Ross
2/19/2014 08:39:33 pm

ETAGi liikmed pole oma maailmavaatelistelt hoiakutelt sugugi ühtsed. Hirmud, mida nimetate, on, ma kardan, põhjendatud, aga need pole eriti seotud ETAGi tegevuse, vaid EL toetusrahade lõppemisega Eestile varem või hiljem ning Eesti ja teiste Ida-Euroopa riikide kehvade majanduslike ja demograafiliste väljavaadetega. Ka mina ei rõõmusta Tartu Observatooriumi ja TTÜ murede üle, pigem näen neis liitlast kasvõi näiteks dogmaatilise bibliomeetria rakendamise vastu teaduse hindamisel.

ML
2/20/2014 02:40:05 am

OK, see on mõistetav, aitäh.

konstruktiiv
2/16/2014 08:31:30 pm

Mina ka ei arva, et rünnak on otseselt humanitaarteadlaste vastu suunatud, kuid sellest hoolimata on just humanitaariale see uus rahastussüsteem ülimalt kahjulik ja hävitab lausa koolkondi. Tahaks näha, kas keegi selle eest vastutuse ka võtab.

Reply
To: Jaan Ross
2/19/2014 01:51:10 am

Kirjutate: "Küsimus ei ole humanitaarteaduste vastases rünnakus."
Kas ma saan õigesti aru, et küsimus on laiemapõhjalises rünnakus, humanitaaria on vaid osa sellest?

Reply
Jaan Ross
2/19/2014 08:06:58 pm

Küsimus on mu arvates selles, et, esiteks, viimasel aastatel pole Eesti maksumaksja raha teadusesse lisandunud (ja inflatsiooni tõttu on olemasoleva raha väärtus kahanenud) ning, teiseks, niisuguses olukorras otsustati läbi viia teadusreform, enne mida anti teadlaskonnale üsna ebarealistlikke lubadusi. Kas seda nimetada rünnakuks, ma ei oska öelda. Tulemuseks on suur hulk rahulolematuid teadlasi. Kui rääkida erialadest, siis olen ainult arstiteadlasi kuulnud avalikult välja ütlemas, et nad on praeguse olukorraga rahul.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman