MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Sotsiaalmajad ehk natsionaliseeritud empaatia

6/28/2018

3 Comments

 
​Harva on linnavolikogu istungitel põhimõttelisi debatte sotsiaalpoliitilistel teemadel. Enamasti ollakse üksmeelsed detailplaneeringute, teedeparanduse jms küsimustes. Mõnikord on üksmeel ka linna seisukohast eksistentsiaalsetes küsimustes, nagu näiteks tselluloositehase rajamisega seotus. Mõnikord lahknevad aga arvamused ka majandusküsimustes, nagu näiteks kuhu ja kuidas rajada bussijaam, kas lähtuda linnaelanike või kinnisvaraarendajate huvist (punnisime küll vastu, nii palju kui saime, kuid arendajate huvid osutusid kaalukamateks).

Eile (28.06) aga oli haruldane juhtum, kus sattusid vastamisi erinevad ideoloogiad. Nimelt käib jutt linnavolikogu otsusest: "Loa andmine sotsiaalmajade rajamise projektis osalemiseks". Mina parempoolse poliitikuna olen alati sellistele projektidele vastu seisnud, kuid antud juhul sundisid mind repliigiga esinema järgmised selle otsuse õiendis sisalduvad formuleeringud:

"Alaeesmärk on tagada sotsiaal-majanduslikult vähekindlustatud isikutele ja peredele nende vajadustele vastava eluruumi kasutamise võimalus seni, kuni nende iseseisev toimetulek on paranenud ning nad on suutelised ise endale eluruumi tagama ja sellega kaasnevaid kohustusi täitma.
Sihtrühma liikmed:
- asenduskoduteenuselt ellu astunud noored;
- erivajadusega isikud;
- töövõimekaotusega isikud;
- lasterikkad pered;
- üksikvanemaga pered;
- kinnipidamisasutusest vabanenud isikud;
- sõltuvusprobleemidega toimetulekuraskustes isikud;
- õnnetusjuhtumi tagajärjel eluruumi kaotanud isikud;
- eakad
jt, kes vajavad kohaliku omavalitsuse üksuse abi endale või perekonnale eluruumi tagamisel."


Minu vastuväited puudutavad kahte punkti. Esiteks, siin on ühte patta pandud täiesti erinevate vajaduste ja huvidega inimrühmad. Ma võin nõustuda sellega, et nad on kõik sotsiaalselt haavatavad ning ühiskond võiks erinevate meetmetega neile tuge pakkuda, kuid töövõime kaotanud, erivajadustega ja eakad inimesed vajavad täiesti teistsugust hoolt kui kinnipidamisasutusest vabanenud ja sõltuvusprobleemiga inimesed, ning ma ei arva, et nende ühe katuse alla viimine oleks hea mõte. Eriti aga paneb mind nördima, et sinnasamasse tahetakse panna üksikvanemad ja lasterikkad pered (umbes et "Noh, asotsiaalid! Vaadake, kuidas riik ja Tartu linn teie eest hoolitsevad!").
Picture
Teiseks, mure Eesti laste ning eriti suurperede laste üle on vaevanud mind alates taasiseseisvumisest. Lapsed ei tohi kannatada vanemate piiratud sissetulekute pärast. Sotsiaalmajad ja muud analoogsed programmid toovad vaid näilise leevenduse. Tegelikult kujutavad nad endast vaesuslõksu -- sotsiaalmajast nii kergelt ei pääse ja jutud "iseseisva toimetuleku paranemisest" sotsiaalmajades on silmakirjalikud. Sellele tuleb lisada neis hoonetes elavate perede sotsiaalse stigmatiseerimise, mis on eriti ebaõiglane nimelt laste suhtes.

Repliigi reglement lubas mul välja öelda vaid põhiideed argumentatsioonita, kuid mul on hea meel, et minu kohmakas sõnavõtt jõudis vähemalt mingil määral kohale. Ei, see mõjutanud kuidagi hääletustulemusi, minagi ei hääletanud vastu, vaid ei osalenud selles hääletamises. Sellegipoolest teatud mõju sellel oli. Igatahes sotside raskekahurvägi Marju Lauristin pidas vajalikuks anda mulle vastulöök (ei puutu eriti asjasse, kuid siiski: pean Marju Lauristinist lugu juba nõukogude ajast peale -- ta on aus ja põhimõtteline inimene ja see väärib kindlasti austust, kuid meie põhimõtted on mõnes küsimuses väga erinevad).

​Oma emotsionaalses sõnavõtus ei varjanud Marju Lauristin oma nördimust. Tema vastuväited puudutasid kahte seika (kahjuks ei ole mul istungi protokolli, pean tuginema oma mälule). Esimene osa ei olnud minu meelest üldse eriti relevantne, kuna rääkis sõnadest, mitte asjadest. Nimelt jäi Lauristinil millegipärast mulje, et ma reageerin reflektoorselt sõnale 'sotsiaalne'. Teine osa oli aga põhimõttelisem, nimelt väitis ta, et paljudel lasterikastel peredel on sotsiaalmaja ainuke võimalus, kuna ükski pank ei anna neile laenu. See on minu meelest väga julge üldistus, mis ei rajane faktidel. Spetsiaalselt helistasin tuttavale pankurile ja ta kinnitas, et enamasti antakse küll ning ta on ise ka andnud.

​Ja nüüd väljaspool punkte. Ma tunnen hulka lasterikkaid perekondi, mul on endal viis last, lasterikkad pered on kõikidel mu tütardel. Minu tuttavate hulgas on samuti paljudel paljulapselised pered ning nii mõnelgi neist ei ole materiaalne olukord kiita. Kuid ma ei tea ühtegi juhust, kus lasterikas pere tahaks elada sotsiaalmajas. Ning mulle on põhimõtteliselt vastuvõetamatu suhtumine lastesse kui takistusse. Lapsed on rõõm ja rikkus, ehkki nii mõnigi kord ei ole see rikkus materiaalne.

3 Comments
Juhani
6/29/2018 04:09:05 am

Mul on mulje, et siin on lasterikkus mitte puue vaid õigus saada.

Miks aetakse tudengid peale kooli lõppu ühikast välja, kuigi vist nii mõnigi sooviks seal edasi elada?
Miks peab Tallinna inimene maksma olulise osa enda sissetulekust korterile, kui on võimalus elada sotsmajas ja töötada osakoormusega? Mõned Tallinnas nähtud üürikorterid on slumlord omad, kallid, odavaima sisustusega ja tõenäoliselt sotsmajast isegi halvemad.

Reply
Jüri
6/30/2018 01:34:52 am

Tegelikult on meil vaja mitte sotsiaalmaju vaid riiklikku elamuehitusprogrammi. Olukorras kus 1964da aasta ühetoalise hruštsovka korteri eest küsitakse praegu 65 000 , näitab et plaanimajandus on järjekordselt läbi kukkunud.

Justnimel kallis rahvas, plaanimajandus. Ettevõtlus on koondunud nii väheste inimeste kätte et kortermajade ehituse üle otsustab hetkel vähem inimesi kui ENSV kust me kunagi lahkunud pole. Eestis on paarkümmend ettevõtjat kellel on finantsvõimalus korterelamu ehitus ette võtta.

Sotsmajade küsimus on muidugi ka oluline, vahel satuvad inimesed hätta ja neile tuleb ulualune leida. Aga meie põhiline probleem on ikka selles, et inimestel on eluasemelaen ja selle teenendamine on nii oluline, et inimene ei saa lubada endale mitte mingisugust muudatust elus, mis tema maksevõimet kasvõi veidikenegi halvendaks.

Ja sellepärast seisavad meil kõik projektid, et algatusvõimelised inimesed ei saa riskida kodu kaotamisega.

Reply
-
7/10/2018 04:04:03 am

Üheks probleemiks võib lugeda ka turu solkimise. Avalik sektor hakkab kinnisvara arenduses võistlema erasektoriga. See võib viia teatud piirkondade kinnisvara hinna kasvule. Ning see omakorda viiks olukorrani, kus osadel vaesematel inimestel on küll korter, kuid keskklass (sh needsamad lastega pered) ei suuda enam kinnisvara linnades osta, sest hinnad on üles aetud. Tavainimese rahakott on palju hinnatundlikum ja jääb paratamatult riigi omale alla. Kuna uute eluasemete ehitusmahud on niikuinii liialt madalad, siis võib see tähendada korralike elupindade süvenevat defitsiiti. See võib lõpuks viia ka sisuliselt uue sundüürnike klassini, tekitades põhimõtteliselt suurenenud vajadust n-ö sotsiaalmajade järgi.

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman