Sõnavabadus ja rumalus

9/25/2012

Sellal kui Freedom House paigutas oma reitingus Eesti internetivabaduse nimekirja tippu, on Eestis endas järjest kõvemini kuulda sõnavabadust piiravaid hääli. Kusjuures, nii kummaline kui see ka pole, ei kosta neid nii palju valitsejate või õigusorganite poolt, vaid üldsuse ja, mis eriti üllatav, ajakirjandusega tegelevate inimeste suust.

Tõepoolest, kas sõnavabadus õigustab lollust? agressiivsust? labasust? rassismi? homofoobiat? Jne.

Tahan kogu resoluutsusega öelda, et ei, ei õigusta. Veelgi enam, lollusele, agressiivsusele, labasusele jne pole üldse õigustust.

Kuid sama resoluutselt tahan kinnitada, et lollus, agressiivsus jne ei saa olla õigustuseks sõnavabaduse piiramisele. Veelgi enam, võidelda lolluse vastu sõnavabaduse piiramisega on lollus.

5 Comments

Tõnn Sarv

9/25/2012 12:28:21 pm

Primum non nocere. Sõnavabadus on teisejärguline.

MLotman

9/26/2012 04:47:24 am

Quis decernit?

K_V

9/28/2012 01:11:01 pm

_lollus, agressiivsus jne ei saa olla õigustuseks sõnavabaduse piiramisele_
Need võivad olla sõnavabaduse piiramise vahendiks.
Mulle meenutavad sedasorti eneseväljendused omaaegset segajate müra, mida "õõnestusraadiojaamade" lainepikkustel tekitati.
Kuigi formaalselt oleks tegu justkui kellegi vaba sõnaga.
Ehk on infoühiskonnas võimalik luua müravabamaid oaase, üldist sõnavabadust ohtu seadmata?
Kõik võrguväljaanded näiteks kommenteerimist ei võimalda.

Ain Talalaev

10/12/2012 11:24:18 pm

Neid müravabasi oaase on leida nii enesest kui ümbritsevast.

Tõnis Hilep

12/24/2012 06:05:04 pm

Info jagamise ajaloost meil teada mõned raputused , võiks isegi öelda paradigma muutused mis ka seotud tehnoloogiaga.
Alguseks võiks sümboolselt lugeda rahvakogunemiset, koosolekut ,turgu ehk siis ka väikest foorumit Rooma linna südames esimestel sajanditel e.m.a.. Teiseks suuremaks sammuks võiks ehk lugeda infojagamisel tekste, mis pandi kirja paberile. Kolmandaks võiks olla sepp Gutenbergi poolt trükipressi leiutamine 1439 ,mis viis info jagamise uuele tasemele.
Ja nüüd oleme jõudnud leiutise(internet) juurde, kus kirjasõna ja info jagamine on läinud välja igasuguse kontrolli alt. Kui varem oli paber kallis ja iga sõna, mis sinna kirjutati oli oluline ja vähemalt mingil määral toimetatud ja akadeemilise seltskonna (laiemas mõttes) poolt üle vaadatud ,siis tänapäeval on igasugune mõistuse hääl tekstide avaldamise puhul jäänud ajalukku.
Ameerika Ühendriigid on oma konstitutsiooni esimese lisaga maailmas suureks eeskujuks. Küsimus täna on selles,et liiga paljud inimesed peaksid endale sõnavabaduse põhimõtted selgeks tegema.

Sõnavabadus ja rumalus

Leave a Reply.

Autor

Arhiiv

Rubriigid