MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Silvergate: vastamata küsimused ja mõningad kokkuvõtted

11/17/2012

12 Comments

 
Picture
Üks neist asjadest, mis mind Eesti avalikus elus on aastaid häirinud, on see, et suur osa probleeme ei leia õiglast ja loogilist lahendust. See puudutab nii õiguskaitseorganeid ja meediat kui ühiskonda tervikuna. Mingi terav küsimus kerkib esile (kas tänu tublidele ajakirjanikele või lihtsalt infolekkele), kuid asi sumbub, see unustatakse või tekitatakse uus skandaal, et vana ununeks. Öeldu kehtib ka nn Silvergate'i kohta. Ehkki sellest on välja kasvanud peaaegu et rahvaliikumine, jäid tähtsad küsimused siiani vastuseta.
Minu jaoks koonduvad nad nelja rühma.

1.    Kust tulid annetatud rahad. Ämma öökapi jutt ei ole mulle usutav ja ma ei tunne kedagi, kellele oleks. See, et Reformierakond tagastas väidetavalt hämara taustaga raha, tähendab, et ta tunnistas kaudselt selle kui mitte ebaseaduslikku, siis vähemalt kahtlast päritolu. Ma saan aru Reformierakonna juhtide eetilisest dilemmast: nad ei saa ühepoolselt avalikustada tegelike annetajate nimesid, kui nende konfidentsiaalsuses oli (seadusevastaselt) kokku lepitud. Kuid minu meelest peavad nad vähemalt kinnitama ühiskonnale, et tegemist ei ole ei välisriikide ega kuritegelike ühenduste rahadega. See oleks minimaalne nõue. Optimaalne aga oleks, et “ämmad” tuleks ise kappidest välja. Igal juhul tunnen ma praegu, et Reformierakond on ühiskonnale selgituse võlgu.

2.    Silver Meikar tundis ausa inimesena ilmselt süümepiinu ja teatas oma erakonna (nüüd juba endise) kahtlastest rahastamisskeemidest, milles ta ka ise osales. Seda võib vaid tervitada, kuid paraku tekitab ka Meikari tegevus küsimusi.
Esiteks, ta mäletas Kristen Michali ja Kalev Lillo nimesid, kuid ei mäletanud, kes talle veel väidetavalt andis 20 000 krooni. Mul on seda raske uskuda. Pigem paistab asi mulle nii, et tegemist on inimesega, keda Meikar millegipärast kaitseb.
Teiseks, mul on samuti raske uskuda Meikari väidet, et ta ei mäleta, kas ta “annetas” kogu raha erakonnale või kulutas osa oma pere vajadusteks. Minu meelest õõnestab see tema väidet nagu ta ei saanuks algul aru, et tegemist on ebaseadusliku tehinguga. Tundub, et vastupidi, väga hästi sai. Ja lähtus siis loogikast “varga käest varastamine ei ole vargus”. Arvan, et ka Silver Meikaril on ühiskonnale neid asju tarvis selgitada.

3.    Ma ei saa hästi aru prokuratuuri tegevusest. Nagu arvatavasti enamikul Eesti kodanikel on mul kahju, et see asi lagunes koost. Ma ei tea üksikasju, kuid näib, et siin jäi puudu ka uurijate professionaalsusest. Ent mulle tundub kahtlasena see, et prokuratuur avalikustas ülekuulamismaterjalid. Muidugi on need väga naljakad ja inimlikult saan ma prokuratuuri töötajatest aru: kui ei õnnestu luiskajaid vahele võtta, siis tekib kiusatus esitada need ämmajutud ühiskonna kohtule. Siiski olen veendunud, et poliitiline publitsistika ei kuulu prokuratuuri kompetentsi.

4.    Nördimapanevad on peaminister Ansipi ja ka teiste reformierakonna juhtide halvustavad sõnavõtud uurimisorganite suhtes. Noomida said nii prokuratuur kui Kapo. Arvan, et sellised süüdistused ministrite, eriti peaministri suust on täiesti lubamatud, kuna õõnestavad riigiorganite autoriteeti. Kusjuures on isegi raske hinnata, kelle renomee kannatas rohkem, kas juurdlusorganite või valitsuse. Kuid paraku suurimaks kaotajaks on Eesti ühiskond.


Nüüd mõningad järeldused:

I.    Erakondade rahastamine vajab korrastamist ja läbipaistvust. Selles osas olen ühel meelel Harta 12 autoritega. On täiesti selge, et hämarad rahastamisskeemid ei ole seotud vaid Reformierakonnaga. Nagu tunnistas Olari Taal, on küsitavusi ka minu erakonna minevikus. Millegipärast aga jääb pildilt täiesti välja Keskerakond, kelle rahastamise kohta küsimusi vist pole. Mõned nende “ämmadest” kannavad kuuldavasti FSB paguneid.
II.    Silver Meikar on mulle tõesti sümpaatne veel tema Riigikogus olemise ajast. Eriti puudutab see tema tegevust inimõiguste valdkonnas sellistes riikides nagu Valgevene, Hiina jt.  Mis puudutab Silvergate'i, siis ehkki tema roll on teatud mõttes ambivalentne, kaalub, vähemalt minu silmis, positiivne aspekt siiski üle. Ta on veel võrdlemisi noor mees ning loodan, et teda ootab edukas karjäär. Ja arveid oma südametunnistusega suudab ta ise klaarida.
III.    Me elame demokraatlikus ühiskonnas. Väiksed kriisid ja isegi suuremad protestid iseloomustavad just demokraatlikku ühiskonda. Autoritaarses ja totalitaarses riigis on kõik vaikne ning igaühel on õigus kiita valitsejaid juhul, kui kiidutekstid on eelnevalt kooskõlastatud vastavates ametites. Demokraatliku ühiskonna üks tähtsamaid põhimõtteid on aga võimude lahusus ning täitevvõim ei tohi sekkuda kohtuvõimu suveräänsesse sfääri.
Picture
12 Comments
K_V
11/17/2012 03:06:38 pm

"Ämma öökapi jutt ei ole mulle usutav ja ma ei tunne kedagi, kellele oleks."
--------------------
Nagu ma aru saan, ei kõlba see "ei ole usutav" kohtus mitte millekski.
Kas kohtud peaksid seda argumenti otsuste tegemisel oluliseks pidama?
Kas nn ühiskondlik arvamus peaks sellesse argumenti suurema ettevaatusega suhtuma?
Kui öelda, et kohtu ja arvamuse loogika ei peagi kattuma, siis vaevalt et õigusemõistmise autoriteet ühiskondliku arvamuse silmis paraneb.

Reply
Vares
11/17/2012 07:13:30 pm

Raha päritolu küsimus on minu hinnangul üks keeruline probleemipundar. See, et päritolu väited ei ole usutavad, on kujunenud veendumuseks, et poliitikud valetavad. Sellest omakorda on saanud praeguste meeleavalduste lipukiri: ei valelikule poliitikale.

Kes ja kuivõrd valetas ei ole aga avalikult teada. Veelgi enam, seda ei olegi kuigi hästi võimalik välja uurida. Kohus oleks andnud asjale mingigi lahenduse, kuid kohtusse juhtum ei jõudnud. Nüüd ei jäägi muud üle, kui ämmad, kapid ja teised rahastusallikad peavad ise avalikkuse ette tulema. Või siis peavad asjasse puutuvad poliitikud tunnistama valetamist. Vastasel korral jääbki küsimus justkui lahenduseta ning kogu rahastuse küsimus kahtlaseks.

Ebakindlus näib ainult süvendavat veendumust, et poliitikud valetavad. Sellises veendumuses võib kujuneda kalduvus tõlgendada kõiki poliitikute sõnu oma veendumusest lähtuvalt ehk iga poliitiku sõna peetakse valeks. Mida iganes poliitik ka vabanduseks ei too, on see vale. Nii kujunebki omamoodi väljapressimise olukord, kus ainus aktsepteeritav poliitiku sõnum on süü tunnistamine.

Ainus lahendus usalduskriisile on juba leitud; tagasiastumine, vastutuse võtmine või süü tunnistamine. Võimalus, et võib-olla on poliitiku jutus ka natuke tõtt, on välistatud. Inkvisiitorlik avalikkus on oma otsuse juba teinud. Nüüd peavad vaid süüdlastest poliitikud otsusega leppima.

Sõltumatu ja ratsionaalne kohtusüsteem ongi vist selle eesmärgiga kujunenud, et õigusemõistmine oleks kõigile võrdne ning põhineks argumentidel ning objektiivselt tõendavatel asjaoludel.

Antud juhul häiribki mind see, et ma ei saa milleski kindel olla. Poole valimine eeldaks ühe poole uskumist ja teises kahtlemist. Ratsionaalust ja argumenteerivist pooldava inimesena ei taha ma aga kuidagi nii olulises küsimuses toetuda vaid kõhutundele, usule või mõnele muule meelsusele.

Reply
K_V
11/17/2012 09:33:33 pm

"Nii kujunebki omamoodi väljapressimise olukord, kus ainus aktsepteeritav poliitiku sõnum on süü tunnistamine."
Ja siis jääb üle ainult palvetada, et keegi tõeliste riigimeeste vastu valesüüdistust esitada ei taipaks.

Reply
Indrek Siitan
11/17/2012 06:19:22 pm

Ma ei usu, et see tundmatutelt allikatelt pärinev raha ilmtingimata väga otseselt "hämar" raha oli. Pigem usun ma ühe (tänaseks küll nimeliselt ununenud) tegelase ajakirjanduses kommenteeritud versiooni, et vähegi suurematel ärimeestel on Eesti poliitilises olukorras üsna keeruline annetusi teha - annetad Reformile/IRL-ile, tehakse Sul Tallinnas Keski poolt elu keeruliseks, ja vastupidi.

Reply
Kaupo Nõlvak
11/17/2012 07:57:25 pm

1. Kust tulid anetatud rahad? Nõustun Indrek Siitani versiooni kui üht kindlasti toiminut. Lisan, et meedias kajastatu põhjal on see ämmalt saadu jutt mitte süüdistatava või kahtluse all oleva isiku tunnistus vaid tunnistaja tunnistus. Ta tunnistas, et on annetanud erakonnale raha. Küsimus, kust raha saite on tunnistaja enda jaoks mitte asjasse puutuv. Tundes mitteasjasse puutuvale küsimusele järgneda võivat kadalippu (esitage palgatõendid, kes on tunnistaja, jne.) siis on vägagi inimlik see teema lihtsalt ummikusse suunata: "Ämmalt sain!" Ma ei ole neid protokolle lugenud ega tea,kes need mitte enda nime alt annetajad, olid. Kuid, üsne levinud põhjendus olipaljude ettevõtjate poolt, kes buumi ajal suhteliselt jõukaks said umbes selline: No ma ei saa avalikult oma nime all selist summat oma valimiskampaaniaks annetada. Mul suguvõsa tuleb mulle kallale: "Miks sa erakonnale raha annad aga meid näe ei toeta, laenu ei andnud, majaostu ei käendanud..." Mõnikord võivad vastused olla üsna proosalised ja mitte nii hirmus "kriminaalsed".
Ja veel üks moment, mida on vähe teavitatud: RE kontorist võttis Prokuratuur kaasa kõik arvutid ja tohututl matejali. "Tänavale" õigusmõistmiseks vistatud protokollides ei ole aga ainsatki vihjet, et RE oleks välisriikide või kuritegelike rühmituste rahaga mingit kaupa teinud. Oleks mingi vihegi olnud, no küll see oleks üles leitud

See, et Reformierakond tagastas väidetavalt hämara taustaga raha ei tähenda siiski, et ta tunnistas kaudselt selle kui mitte ebaseaduslikku, siis vähemalt kahtlast päritolu. Minu teada tagastas RE selle raha tulenevalt seadusest ja Kaarel Tarandi juhitud komisjoni otsusest.

2.-4. Tuleb nõustuda.

Reply
ej
11/17/2012 09:01:38 pm

"Esiteks, ta mäletas Kristen Michali ja Kalev Lillo nimesid, kuid ei mäletanud, kes talle veel väidetavalt andis 20 000 krooni."
Meikar ju ütles, et raha tuli Lillo käest, st Lillo, kelle kotis oli veel teisigi ümbrikke, andis talle 20 000 krooni. Mis jääb antud juhul veel ebaselgeks?

Reply
Elmer Joandi
11/17/2012 09:07:13 pm

Selleks, et kontrollida rahaga poliitikat, ei ole vaja ära osta Mihhail Lotmani. Piisab, kui osta korra erakonna peasekretär. Kui M.L. peaks kuuluma erakonna juhatusse, siis teda kindlasti ei segata säärastesse juhtumitesse.
Et kontrollida prokuratuuri, ei ole vaja kontrollida igat prokuröri. Piisab ühest.
Politsei puhul piisab ka ühest.
Muide, asjassepuutumatu kõrvalmärkusena - eesti toiduaineturu kontrollimiseks piisab ka c.a. 5 ostujuhi äraostmisest.

Tõenäoliselt need rahad ei olnud suured ja tõenäoliselt ka mitte olulised. Mis on aga oluline - et niipidi langeb kontroll erakondade, jõustruktuuride ja seadusloome üle inimeste kätte keda on juba enne ametisseastumist harjutatud kurjategija rolliga ja kelle suhtes on Mati Kompral mõni salasoov.

Ja tulemusena pannakse pihta suurem hulk pappi, prokuratuur selle peale kriminaalasju ei algata või teeb miski pseudoliigutuse nagu parteide puhul. Kui säärane majanduspoliitika pikemalt on kestnud, siis hakkavad inimesed ära kolima ja riigi kokkukukkumine muutub ilmseks. Kõlbelisele värdlusele tekib konkreetne hinnalipik. Kõlbelisuse puudumise väärtus saab nähtavaks .

Lahenduseks saab siin olla süsteem, kus võim ei koondu nii tihedalt c.a. nelja erakonna kolme (juba olemuselt korrumpeerunud) inimese kätte. See tähendab, et valimistel peab vähenema raha roll ja valimisnimekirjade koostamise juures parteide juhatuse roll.

Reply
ej
11/17/2012 09:08:14 pm

Lisaks, mis puudutab märkust, et "mulle tundub kahtlasena see, et prokuratuur avalikustas ülekuulamismaterjalid", siis soovitan lugeda intervjuud Norman Aasiga: http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-peaprokuror-aas-meil-tahetakse-uurimist-muuta-berlusconi-laadsete-votetega.d?id=65231790. Sellises avalikustamises ei ole midagi ebatavalist, seda on tehtud varemgi.

Kopeerin siia relevantse väljavõtte: "See ei olnud midagi erakordset. Pärast 2007. aastal tehtud vastavat seadusemuudatust oleme mitmel korral kriminaalasja lõpetamise määruse avalikustanud. Esimene selline tähelepanu pälvinud juhtum oli omaaegne sõjaväeluure ebaseaduslikkuse jälitustegevuse uurimise määrus, kus valitsus kustutas ise sellelt määruselt riigisaladuse, et seda saaks avalikustada. Samuti käitusime ka Haapsalu lastekodu põlengu juhtumiga ja sel kevadel Keskerakonna liikmete mõjuvõimuga kauplemise uurimise lõpetamise suhtes. Nüüd siis Reformierakonna väidetava ebaseadusliku rahastamise uurimine.

Meie teadlik praktika on olnud väga suure tähelepanu all olevaid asju avalikustada ja oleme pidanud seda kohustuslikuks. Juba seda määrust koostama asudes oli meile selge, et peame selle avalikustama. Ühelt poolt oli kaalukas selge avalikkuse huvi asja vastu ja teisalt me ei käsitlenud uurimises ju kellegi eraelu- ega perekonnaküsimusi. Tegemist oli erakonna ebaseadusliku rahastamise uurimise lõpptulemuse avalikustamisega. Ma ei näe siin muud varianti, kuidas oleksime saanud käituda."

Reply
Silver Meikar link
11/17/2012 10:53:03 pm

Hea Mihhail,

Vastasin Sinu esitatud küsimustele oma ajaveebis: http://www.meikar.ee/blog/2012/11/vastused-mihhail-lotmanile/

Silver

PS: Kui midagi jääb veel segaseks, küsi julgelt.

Reply
arvamus
11/18/2012 03:24:17 am

Lp. Mihhail Lotman.

Lugesin Silver Meikari vastust Teile. Juhin tähelepanu, et see mida ta seal uudsena möönab on huvitav.

1. Annetuste vastuvõtmine Riikogu liikmena tekitab minus selge küsimuse, mille eest anti kõrgemale ametiisikule raha. Korruptsioonivastane seadus seda keelab. Siin võib olla küsimus lubatud või lubatava teo eest raha saamisest. Ehk Teil tasuks küsida, kas Karistusseadustiku mõttes võiks see tähendada uudis koosseise Meikari puhul, mis on märksa tõsisemad, kui seni kõlanud.

2. Teiseks. Ta tekitab natuke segadust, millest ma aru ei saa- miks andsid erinevad inimesed talel kümneid tuhandeid kroone? Kes kui palju andis - küsige see ka siiski ära. Kui ausus, siis sei saa see olla valikuline?
Näiteks - millal andis raha Kilk ja mis summa ning mille eest?

3. Küsimusi on veel. Kas see, mis Ekspressis oli, on tõene? See, et Meikar kurtis, et tal ei ole piisavalt raha oma elustiiliks? Ja samal ajal selgub, et Riigikogu liikemena sai ta kõrget palka ja ärimeestelt raha? Kuhu see raha siis sai?

Lugupidamisega ja kui lubate, jätan oma nime esialgu enda teada, ei soovi selle skandaali osas tähelepanu. Mulle väga imponeeris Teie hoiak, et ausus ei saa olla valikuline.

Reply
Mihhail Lotman
11/18/2012 07:29:05 am

Tänan kõiki kommenteerijaid, eriti Silver Meikarit, kes põhjalikult vastas mulle oma blogis. Ehkki ma ei saa heaks kiita tema toonast käitumisviisi, olen selle vastusega rahul ja vähemalt minu jaoks on antud küsimus ammendatud.
Samuti tänan Indrek Siitanit ja teisi kommentaatoreid, kes väljendasid sarnast mõtet. Ka mina mõtlesin umbes nii, kuid oleksin tahtnud kuulda vastavaid selgitusi reformierakonna juhtkonnalt. Probleem pole minu jaoks niivõrd need annetused ise, vaid ülbe ja hämav süüdistustele vastamise stiil.
Olen nõus "ej"-ga, et prokuratuur ei käitunud seaduse vastaselt, aga ma ei väitnudki seda. Seadsin üksnes kahtluse alla sellise avalikustamise moraalsed aspektid. Minu meelest on see halb signaal ühiskonnale, kui õiguskaitseorganid teevad JOKKi.

Reply
Elmer Joandi
11/18/2012 04:37:01 pm

Mina aga ei saa rahul olla M.L. rahulolekuga.
Kurjategijaid mahitav ja tipppoliitikuid kompraga siduv süsteem jõuab välja ka teisitimõtlejate tagakiusamise ja kõige muu tuntuni, kuni variseb omaenda kõrgeltarenenud konkurentsivõimetuse tõttu.

Aga, eks me kõik jõuame tagasi oma lapsepõlve kunagi.
Täna on ju parteikomitee mõistnud partei pealiinist eksinud Meikari avalikult süüdi ja nüüd, kui nõiaprotsess on rahvas pahameelt leidnud, üritab oma sõnu ühtaegu leevendada kui ka nende mõju kehtima jätta.

Ajalugu kordub, nüüd aga on M.L. vist teisel poolel.


Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    March 2024
    December 2023
    November 2023
    May 2023
    March 2023
    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman