"Seitsmes pitser" Elektriteatris

3/2/2019

Pühapäeval (3.03) vaatame Vaba Akadeemiaga Tartu Elektriteatris üht maailma filmiajaloo ikoonilisemat teost, Ingmar Bergmani "Seitsmes pitser" (1957). Nagu tavaliselt, on pärast filmi ka minu loeng. Vt lähemalt elektriteater.ee.

UPD 3.07.19 Loengu võib näha siin.
Kahjuks ei ole siin pilt kõige parem, aga see on minu viga, kuna ma ei andnud täpseid juhiseid.
Olulisem on aga, et tegin loengus paar sisulist viga. Esiteks ütlesin, et Surm võtab kaks korda Rüütli lipu maha. Tegelikult on esimesel korral jutt siiski ratsust.
Veel paar asja, millele juhtisid tähelepanu diskussioonis osalejad.
Minu jutust võis aru saada nii, et piibli lugemine söögilauas, nagu seda filmis kujutatakse, oli tollal tavaline asi. Tegelikult polnud rahvuskeeles piibli lugemine tolle aja Skandinaavias üldse võimalik. Lisaks oli piibli lugemine söögiajal tavaline vaid kloostrites.
Mikael näitlejate lapse nimena on arvatavasti samuti seotud apokalüpsisega, kuna just peaingel Miikael puhub viimsepäevapasunat. Ning lõpuks jätsin mainimata veel ühe abielu, mida küll ei näidatud, vaid nimetati, nimelt ütleb Jöns, et tal on naine, aga ta loodab, et ta on juba surnud. Seega pakuti filmis mitte kolme, vaid nelja abielumudelit.

3 Comments

Juhan Saharov

3/4/2019 02:19:29 am

Lp. professor Lotman,
aitäh eilse loengu eest Elektriteatris, väga valgustav "Seitsmenda pitsati" alltekstide tutvustus. Te rääkisite erinevatest märksõnadest nagu "apokalüpsis", "male", "surmatants". Aga kuidas te näete veel ühe märksõna lisamist - "ohverdus"? Kui Antonius Block mängib Surmaga malet ja viivitab taktikaliselt selleks, et näitlejate perekond pääseks (samas haarab kaasa muu seltskonna, kes pole nii süütu) - kas pole see mitte ohverduse allegooria? See meenutas mulle Andrei Tarkovski (kes oli väga suur Bergmani austaja) filmi "Ohverdus" aga ka muid Tarkovski filme kus on sees ka laste (kui kõige enam "elu mõtet" kandvate olendite) teema sees. Tekkis tunne, et Block nägi siiski elu ja Jumala mõtet selles - lapse päästmises, süütu inimelu päästmises ning seda läbi enda elu ohverduse (kuigi tõsi, mitte noore "nõia").
Lugupidamisega, Juhan

3/4/2019 01:35:17 pm

Aitäh osalemast!
Jah, osaliselt on see õige, kuid ainult osaliselt. Kui Antonius Block hakkab surmaga mängima, pole tal veel ohverdamise plaani. Ta on kaotanud igasuguse elumõtte ning tahab võita pikendust, et leida mingi mõte isegi mitte selleks, et elada, vaid selleks, et surra. Filmi kulminatsioon on tõesti selles hetkes, kui ta näeb last ja ta perekonda. Ning siis tekib tal "malekombinatsiooni" plaan: kahida iseennast, et viia "tule alt" välja Mikaeli perekond.

Seos Tarkovskiga on muidugi õige, ent keerulisem: algul ühesuunaline, hiljem vastastikune. Bergman mõjutas oluliselt noort Tarkovskit, aga filmis "Fanny ja Alexander" on tunda Tarkovski mõjusid.

gaal

3/4/2019 11:32:52 pm

Jah, vaatasin ka wikipediast lisaks, kuna kõike ei suutnud tabada. Ohvriteo võti oli pihilkäik kabelis: During confession, Block admits that his life has been futile and without meaning, but that he wants to perform "one meaningful deed".

"Seitsmes pitser" Elektriteatris

Leave a Reply.

Autor

Arhiiv

Rubriigid