Riina Sikkut, lubage endale tuletada meelde oma sõnu

8/3/2020

Riina Sikkut tsiteerib mind: "Ma saan aru sotsidest, kes Riina Sikkuti suu läbi võrdlesid Eesti elanikke lastega, kes ei taha minna lasteaeda, aga nende enda huvides tark ema nad ikkagi sinna viib". Ja väidab samas, et panin talle suhu sõnad, mida ta pole öelnud.

Palju põnevamad on aga järgmised osad.

"Mida ma sellest järeldan?", küsib Riina Sikkut. Järeldusi on mitu, kuid paraku tekitavad need minus pigem nõutust. Näiteks: "Ma tõepoolest arvan, et Eestis ei peaks lapsevanem kohtu kaudu oma lapsele tugiisikut välja võitlema." Nõus, aga kuidas on see seotud minu lausega?
Või siis: "Ja tasuta kõrgharidus ei tähenda tasuta ülikoolis töötamist." Ja kõige tipuks: "Muidugi on uskumatu rumalus arvata, et inimõigused ja õigusriik ohustavad eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmist."

Seda mõttevoogu lugedes olin aga segaduses: kuidas on see kõik seotud minu lausega?
Ühele asjale tahan siiski vastata.

"Eraldi võib arutada selle üle, miks tekitab lasteaed Mihhail Lotmanil negatiivseid seoseid ja milline on tema kokkupuude tänapäeva lasteaiaga."

Esiteks pole ka see jutt kuidagi seotud minu lausega. Teiseks, mul on viis last ja kaksteist lastelast ning ma usun, et minu kokkupuuted tänapäevase lasteaiaga ei jää palju Riina Sikkuti omadele alla. Ning kolmandaks, ja see on kõige tähtsam: mul pole vähimatki lasteaia vastu, kui seda käsitletakse lasteaiana, mitte kogumispensioni mudelina. Veelgi rohkem: mul pole vähimatki ka vanadekodude vastu. Kuid lasteaia ja vanadekodu vahele jääb eluperiood, kus inimene peaks vastutama oma sõnade ja tegude eest, vähemalt mäletama neid.

Mul oleks kahju, kui mu vastus mõjuks kurjustamisena. Riina Sikkut on kindlasti tore inimene ja mulle meeldivad tema vahetud väljaütlemised. Teine asi, et meie maailmavaated on risti vastupidised.

Ja nüüd väljavõte Riigikogu stenogrammist:

Riina Sikkut

Aitäh! Ma alustan valikuvabadusest. Minu meelest on täiesti ekslik ja ka väga ebaoluline rääkida pensioniks raha kogumise puhul valikuvabadusest. [...] Minu arust on võimalik seda kõige paremini mõista, kui ma toon teistest valdkondadest paralleeli. Võtame näiteks hariduse. Ma tean, kuidas igal hommikul tuleb lapsi motiveerida lasteaeda minema. Ka seal me vahest täpselt samamoodi tähtsustame individuaalset valikuvabadust. [...] Täpselt samamoodi on kohustusliku kogumispensioniga.

2 Comments

Almar

8/14/2020 07:55:52 am

Artiklis on valja toodud 1 lause, mille kohta ei saa tapselt aru, kas see on Sikkutilt v6i Lotmanilt. See on:

“Muidugi on uskumatu rumalus vaita, et inim6igused ja 6igusriik ohustavad eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmist”.

Keelelises m6ttesw on “eesti rahvus” parit ilmselt nimest “aest”.

Seda v6ib kuulu jargi seostada ka venekeelse kure nimetusega. Sealt edasi laste sunniga ja Toonelaga seotud rahvaks, teispoolsusega maarahvana erilist sidet pidavaks mustiliseks rahvaks.

Kas ja mil oleme me eestlastena need omadused parinud, on selgeks vaieldav.

Semi(iti)ootikast lihtsaid seoseid otsijana naen eesti rahvuse maaratlust tekkinuks pigem papa Janseni konstruktina, mugandusena luua v6imalus, sellesse kuulumise loa (talt?) saanutena, sellesse rahvusesse ka nendel tulnukatel, kes ei taha seostada end salaparaste aestide ega (some-)ugridega, kes on enne neid siinse maa oludega kohastunud ja seda loodust austavana elanud.

Esimest korda tabasin end sellelt m6ttelt ilmselt THI Tartu jankilikku laulupidu tv-st vaadates, kus oli (peale 1991 aasta Laulusildu, mille olulise korraldajana esines endine EKP kultkomisjoni 1-mees ja “Karla katedraali” dire, Tiit Koldits, kellest sellegipoolest on jaanud mul mulje, kui kullalt eestiliku kultuuri edendajast) labivalt rahastajate poolt r6hutatud, et eestlaseks olemine tahendab justkui automaatselt ka me (aesti? ugri? Laanemere-soome? eesti?) rahvusest kohalike h6imude avatust kutsumaks meie sekka v66raid h6ime, kelle eesmark ei saagi olla v6ime suveneda siinse looduse kestmise vajadustesse lahtuvalt v6imaliku inimesetu looduse enda vajadustest (Int-Lambot-Ilves-.... poolt “Welcome to Estonia”, millise sildi all, Tallinnas Narva maanteel 1 6nnetu tulija kohalikult vene vargalt pasunasse sai)

THI Tartu laulupeol tegi THI poolt Eesti multikultistamisele ullatuslikult semiootilise vastuloogi (minu arust) Peeter Volkonski. Vaadake, mida ja kuidas ta seal esitas. Ma ei valista muidugi, et vurst Volkil oli topelttagam6te, sest oma paritolult ei kanna ta pigem ugri v6i aesti loodusrahvuse olemust, vahemalt selles osas, kuidas ta on sunnitud taluma oma suguv6sa paritolu esitlust siinsele uhiskonnale. Uhest kuljest hea peesitada k6rgklassilikkuse pjedestaalil aupaistes, teisalt ilge kontrast, mis ei luba sul end maarahvaks “alandada”. V6i siiski, kui arvestada, et Siberisse asumisele saadetud vurst Volkonski suutis ka igikeltsas hakata juurvilju kasvatama? Kas see v6ime (karmis inimlooduskeskkonnas ellu jaada) on pigem loodusrahvalikkust vaartustav v6i m6nitav (kui arvestada, et saamid ja tshuktshid ei songi igikeltsa ja toituvad porodest, kes toituvad millestki lume pealt)? Vastuloogi jatkuna ootan Volkilt ta laulu “Karuks istus…” mu 2015 poliitiliselt umbertehtuna esitlust.
…

Mis puutub inim6igustesse, siis kui selles maaratluses lahtutakse nende ulesehitusel mitte kohaliku v6imaliku inimeseta looduse isekestmisv6imest ja mitte isegi siin sellise loodusega (sellina) pikalt kohanenud aestide v6i ugride peremehesusest, siis ei saa ju olla need inim6igused siinsele inimeseta toimetulevale loodusele ega sellega kohanenud p6listele midagi head juurde toovad, sest need inim6igused on uldistatud kellegi poolt, kes ei lahtu siinsetest oludest, ja ei pea isegi endi rahvuse 6igustest lugu, sest tahavad uldistada neid meie (neist erinevate) (inim?)6igustega kokku pudruks ja kapsaks, v6i kui tahate, siis pajaks ja katlaks, kes endid vastastikku mustama jaaksid ja lopuks nii havitaksid. Nagu 1.08.2020. 6htulehes, artiklis “Miks just tema?...” astub Erilaid reha otsa, kui nimetab Bideni varupresidedina ilmunud Kamala “cop” Harrist mustanahaliseks, kuigi ta ei saa olla neeger, sest ta isa on Jamaicalane (ilmselt neeger, aga 300 aastaga vahet6enaoliselt) ja ema indiaan (ma ei tea missugisest h6imust, Tootsilikult punanahk).

Nende must-valgete lihtsustustega me endi maaratlemisega kaugele ei j6ua, v6i j6uame kaugele rappa. Samas ei maksa (eriti semi(iti)ootikuil) loota, et maarahva matsid lasevad endi paid l6plikult segi ajada mingitel anastajate tahetud maaratlustel, mille alus haaratakse juudastatud Palestiinast, samuti jankistatud Indiaaniast v6i kasv6i taevast jumalikust tsivilisatsioonist ja kuktatakse meile (p6llurammuna) pahe.

Ja 6igusriik? Mille alusel me peame eeldama, et siinse inimesetu looduse jatkusuutlikkusse aastatuhandeid sobitunud p6lish6imude heakskiiduks, selle looduse poolt (Maakera kestmiseks sellel alusel k6ikjal) on ilmtingimata vaja riiki nimega Eesti? Kas Eesti olemasolu oma ulesandes, nende p6lish6imude ja inimesetu looduse poolt heakskiidetavana, ei olegi mitte see, et ta on 6igustatud olema vaid selleks, et siinsetel loodush6imudel on selle adminmoodustise abil v6imalik vastu hakata inim6igustamisele ja inimriigistamisele, mis oma olemuselt tahendavad kohaliku loodusinimeluviisi ja -halduskorra(likkuse) kiiret tapmist labi selle segamis

Almar Glustsenko

8/14/2020 08:25:43 am

6igusriik?

Mille alusel me peame eeldama, et siinse inimesetu looduse jatkusuutlikkusse aastatuhandeid sobitunud p6lish6imude heakskiiduks, selle looduse poolt (Maakera kestmiseks sellel alusel k6ikjal) on ilmtingimata vaja riiki nimega Eesti? Kas Eesti olemasolu, oma ulesandes, nende p6lish6imude ja inimesetu looduse poolt heakskiidetavana, ei olegi mitte see, et ta on 6igustatud olema vaid selleks, et siinsetel loodush6imudel on selle adminmoodustise abil v6imalik vastu hakata inim6igustamisele ja inimriigistamisele, mis oma olemuselt tahendavad kohaliku loodusinimeluviisi ja -halduskorra(likkuse) kiiret tapmist labi selle segamise ulemaailmselt uhtlustatuga? Mis ei saa kunagi v6imeliseks kohalikku loodust ja selle austamises seni pusielunenud h6ime oma tulekuga siin (ja kusiganes muus, siinsest erinevas paigas) paremaks muutma.
…

Majanduslik naide.

Kui 12.06.2018 Pirita paadisadama vastas j6el kusisin Kalle Klandorfilt, et kas ta v6tab kaaluda (42 miljonilise?) Reidi tee asemdamist me pakutud ripptrosstrammiga (m6tlesin vaid Junitski Skywayle m6istlikult napi patendivaljaostmistasu eest, mitte tolle rahvusvahelise uhiserastla omandina), seni kiirendatud bussiradade, viimsilaste autodest loobumise riikliku kompensatsiooniga liisingutele ja kaskokindlustajatele ning 3 Tallinna linnaosaliku kogukonna uhisrahastuse eest Muugale 2 oma Ro-Ro laevaga, mis maksab k6ik kokku 22 miljonit, siis ta teatas, et Reidi teest ei saa loobuda, kuna see katkeb endas ka linna (uutele) magistraalidele hadaparast suurt kanalisatsiooni. On selgunud, et katkeb ka nuudseks Klandorfi ehitatud suurt maa-alust tuhimillu naftabaasi aia taga (kust vanad laevad leiti). Huvitaval kombel kusisin juba 21.09.2017., Reidi tee (“vastasel’?) seni viimaseks osutunud meeleavaldusel Rohepartei sionistilt ja David Vsevioviga koos Eesti Casa Nostra (mitte Sitsiilia newyorkistatud mafia Cosa Nostra, aga mis vahet seal on?) loonud Aleksander Laanelt nende plakati, kus juba siis oli sinna see tuhimik TalSinki terminalile plaanitud (seda oli naha, mitte, et mind tol paeval oma poliitilise kanepiariga pool tundi peedistanud Laane oleks mulle seda oelnud).

Kui Reidi tee sai oma sadade UFO-kujuliste, oositi tuhja p6levate ja valgussaastet levitavate lampidega, k6lekiikingute ja puramiidi-3nurkadega “valmis”, siis utles Kadrioru pargi pikkaegne juht, Ain Jarve selle, esimese Tallinna uleriigilise laulupeoga puhaks saanud rannahiie valjajuuritud kandude endise asuala, kohta, Pealinnas, et selle uus ilme on hasti Kadrioru parki sobituv. Minu poolt Kadrioru lutikaks nimetatu oli juba aastaid varem teinud pika filmi Fred Jussiga, kes kurtis (sisult nii), et ta ei taha enam Kadrioru pargis kaia, sest seal on uha rohkem toime pandud looduse vastaseid j6hkraid tegusid. Uks eestimeelne kirjutaja on mulle vaitnud, et keegi on t6enaoliselt tahtlikult soolanud regulaarselt Kadrioru kunstimuuseumi esise pargisalu aares kasvanud puid, mille suhtes on hiljem Jarvel mugav olnud raieotsust langetada. Praeguseks on moodustatud seal noorte puude ridadest poolring, mis umbritsetud taotluslikult lesimiseks sobimatu punase kiviliivaga ja mille vahele on pikitud teravaid metalltukke, kellegi nimedega (et lapsed ja koerad end vigastaksid?).

K6lvart on t6stnud Jarve nuudseks kogu Tallinna parkide (hiite?) ulevaatajaks. Kuu aega tagasi v6etigi juba Weizenbergi 5 eest maha mitmesajaaastane vaarikas puu, mille kannul ei olnud uhtegi haiguse jalge. Kui tahtsin kandu t6enduseks pildistada, siis oli juba ka kand, loodusvastase kuriteo varjamiseks, valja freesitud. Nii Kopli pargist kui N6mme pargist on l6igatud m6lemist ilmselt samamoodi umbes 80 vana hiiestunud puud.

Niisugused sundmused, omavahel korraldunud inimgruppide tegevused ja nende poolt nii teostatud uld(maaratlematu)inim6iguse ja uld6igusriigi loomine ei ole juhuslik nahtus. Minu hinnangul o see nende gruppide juhtide poolt pikaaegne, suunatud ja sihikindel tegevus, et naidata siinsetele p6liusasukatele, kes me oleme nende poolt tahtsuspisendatud ja uhiskondlikult v6imetustatud, justkui oleks maailma uhisuhiskond oma “arengus” j6udnud sellele uhissirgele, kus inimesetule, isetoimetulevale loodusjatkusuutlikkusele ega sellega kohanenud p6lish6imudele enam kohta pole.

Aga ometi on vastupidi ning Solman ja Lotman on oma k6rgete kohtade t6ttu sunnitud selles suhtes ka oma sisulise, seoseid tegelikult lahti seletava seisukoha valja utlema, mitte lihtsalt loosungitega lehvitama.

///

PARANDUS (kommentaari esimese osa kohta kaiv):

Nagu 13.08.2020. 6htulehes

Riina Sikkut, lubage endale tuletada meelde oma sõnu

Leave a Reply.

Autor

Arhiiv

Rubriigid