Riigikogu väliskomisjon arutas eilsel (st 13.08) erakorralisel istungil olukorda Valgevenes pärast 9. augusti presidendivalimisi ning võttis vastu järgmise avalduse:
„Kaalukad tõendid osutavad, et Valgevene presidendivalimiste tulemusi on jämedalt võltsitud. Seetõttu ei saa Eesti Vabariigi Riigikogu väliskomisjon pidada ametlikult väljakuulutatud valimistulemust legitiimseks.“
Me ei loo endale illusioone, et see avaldus võiks oluliselt Valgevene olukorda muuta, see on piltlikult öeldes piisk merre. Kuid see võib olla see piisk, mis ajab lõpuks karika üle ääre. Ma tahan siiski juhtida tähelepanu tähtsale asjaolule: kõik Euroopa demokraatlikud riigis ja enamik demokraatlikke riike maailmas mõistavad hukka Valgevenes toimuva vägivalla ja inimõiguste rikkumised. Ja see on õige. Valgevene valimised ei olnud vabad ega ausad, kuid isegi nendes tingimustes pidi Lukašenka režiim korraldama laiaulatusliku võltsingu. Seda on oluline rõhutada: võltsitud valimistulemused ei saa olla legitiimsed.
Praeguseks on kogutud suur tõestusmaterjal valimiste võltsituse kohta. Ehkki valimistele ei lubatud vaatlejaid ei välismaalt ega opositsioonikandidaatide poolt, õnnestus osal valimiskomisjonide liikmetel salaja valimistulemuste protokolle pildistada ja edastada need kanalile NEXTA (internet oli Valgevenes maas, ei töötanud ei otsingusüsteemid ega sellised keskkonnad nagu Youtube, Twitter ja Facebook. NEXTAt aga välja lülitada ei suudetud).
Siin on näiteks Minski 15. valimisjaoskonna protokoll. Valik tulemusi: Lukašenka 178, Tsihhanovskaja 947 häält.
„Kaalukad tõendid osutavad, et Valgevene presidendivalimiste tulemusi on jämedalt võltsitud. Seetõttu ei saa Eesti Vabariigi Riigikogu väliskomisjon pidada ametlikult väljakuulutatud valimistulemust legitiimseks.“
Me ei loo endale illusioone, et see avaldus võiks oluliselt Valgevene olukorda muuta, see on piltlikult öeldes piisk merre. Kuid see võib olla see piisk, mis ajab lõpuks karika üle ääre. Ma tahan siiski juhtida tähelepanu tähtsale asjaolule: kõik Euroopa demokraatlikud riigis ja enamik demokraatlikke riike maailmas mõistavad hukka Valgevenes toimuva vägivalla ja inimõiguste rikkumised. Ja see on õige. Valgevene valimised ei olnud vabad ega ausad, kuid isegi nendes tingimustes pidi Lukašenka režiim korraldama laiaulatusliku võltsingu. Seda on oluline rõhutada: võltsitud valimistulemused ei saa olla legitiimsed.
Praeguseks on kogutud suur tõestusmaterjal valimiste võltsituse kohta. Ehkki valimistele ei lubatud vaatlejaid ei välismaalt ega opositsioonikandidaatide poolt, õnnestus osal valimiskomisjonide liikmetel salaja valimistulemuste protokolle pildistada ja edastada need kanalile NEXTA (internet oli Valgevenes maas, ei töötanud ei otsingusüsteemid ega sellised keskkonnad nagu Youtube, Twitter ja Facebook. NEXTAt aga välja lülitada ei suudetud).
Siin on näiteks Minski 15. valimisjaoskonna protokoll. Valik tulemusi: Lukašenka 178, Tsihhanovskaja 947 häält.
Siin aga on Minski 21. valimisjaoskonna protokoll. Väljavõte tulemustest: Lukašenka 438, Tsihhanovskaja 1725 häält.
Kuna eelmistel valimistel seisnes üks häältelugemise võltsimistehnikaid selles, et opositsioonikandidaati toetavad sedelid lisati lihtsalt Lukašenkat häälega sedelite hulka, palus Tsihhanovskaja staap sellise sohitegemise raskendamiseks sedelid kokku voltida. Sellel oli ootamatu lisatagajärg: kuna Valgevene valimiskastid on läbipaistvad (mis iseenesest on ebasoovitav), siis on selgelt näha, milliseid sedeleid on kastis rohkem: voldituid või sirgeid:
Lukašenka, kes rõhutab pidevalt oma rahvameelsust: ta ei ole president, vaid rahva isa (batka), väidab, et tema vastu on vaid üksikud vaenlased, kelle vahistamine, kadumine või tapmine on tühine sündmus, rahvas on tema poolt, ning rõhub veelgi enam kui Putin Valgevene kuulsusrikkale minevikule "Suures isamaasõjas". Ent üks ebameeldivamaid asju, mida ta peab praegu kuulma, on see, et rahvas on hakanud teda nimetama fašistiks ja tema kinnipidamiskohti oświęcimiteks (auschwitzideks). Ka see, et Omon peksis ja mõnitas noori naisi, ei ole rahva seas leidnud heakskiitu.
On teada, et üksikud miilitsad ja sõjaväelased on keeldunud täitmast kuritegelikke käske. Kuid need on siiski siiamaani üksikud juhused. Lukašenkale palju valusam on, kui sõjaveteranid pöörduvad ohvitseride poole, koputades nende ohvitseriaule. Siin on Afganistani sõja veterani, erukolonel Vladimir Borodatši pöördumine:
RSS Feed