Politoloogi prognoosi järgi võiks eelolevad valimised Reformierakond võita mäekõrguse ülekaaluga, nii et uues Riigikogus oleks tal absoluutne enamus. Iseenesest tundub, et selline võimalus on pigem positiivne: 1) üks ühiskonna jõud võtab täie võimu ja ka vastutuse riigis toimuva eest ning see tagab stabiilse valitsuse kuni järgmiste Riigikogu valimisteni; 2) kui asjad arenevad lubadustele vastupidises suunas, siis on selgelt teada, kellelt pärida aru ja keda järgmine kord mitte valida.
Paraku aga miinused kaaluvad plusspoole selgelt üle. 1) Reformierakond, mis niigi paistab silma arrogantse valitsemisstiiliga, võib muutuda päris süüdimatuks. Hea näide on tänased sündmused Riigikogus, kus Riigikogu ei võtnud vastu justiitsministeeriumi koostatud eelnõud, mis lubaks salastada ametnike andmed. See jätaks sisuliselt suure osa ametnikkonnast vastutusest väljaspoole. Vaid tänu sellele, et koalitsiooni teine erakond, IRL, hääletas vastu, blokeeriti see ülimalt kaheldav algatus. Me teame ka teisi juhtumeid, kus ennast liberaalse parteina tituleeriv Reformierakond astus välja sõnavabadust piiravate ja haldusriiki toetavate algatustega. Juhul kui tal oleks riigis ainuvõim, võiks see viia ühiskonnale ohtlike arenguteni.
Tegelikult on Reformierakond orienteeritud välismaisele suurkapitalile. Iseenesest ei ole selles midagi halba ning Eurooopas on mujalgi analoogilisi erakondi, nagu näiteks liberaalid Suurbritannias või vabad demokraadid Saksamaal. Probleemi näen aga selles, et Reformierakond maskeerib oma tõelist palet ja püüab end esitada ka rahvusliku jõuna. Mõningad selles suunas tehtud sammud on väga efektsed, nt pronkssõduri demonteerimine tõi Andrus Ansipile suure sümboolse kapitali, ehkki demonteerimist nõudsid ka teised ühiskonnajõud. Kuid sisuliselt ei ole see erakond rahvuslikult orienteeritud ja just seepärast on oluline, et IRL säilitaks oma tasakaalustava rolli ka järgmises Riigikogus.
Paraku aga miinused kaaluvad plusspoole selgelt üle. 1) Reformierakond, mis niigi paistab silma arrogantse valitsemisstiiliga, võib muutuda päris süüdimatuks. Hea näide on tänased sündmused Riigikogus, kus Riigikogu ei võtnud vastu justiitsministeeriumi koostatud eelnõud, mis lubaks salastada ametnike andmed. See jätaks sisuliselt suure osa ametnikkonnast vastutusest väljaspoole. Vaid tänu sellele, et koalitsiooni teine erakond, IRL, hääletas vastu, blokeeriti see ülimalt kaheldav algatus. Me teame ka teisi juhtumeid, kus ennast liberaalse parteina tituleeriv Reformierakond astus välja sõnavabadust piiravate ja haldusriiki toetavate algatustega. Juhul kui tal oleks riigis ainuvõim, võiks see viia ühiskonnale ohtlike arenguteni.
Tegelikult on Reformierakond orienteeritud välismaisele suurkapitalile. Iseenesest ei ole selles midagi halba ning Eurooopas on mujalgi analoogilisi erakondi, nagu näiteks liberaalid Suurbritannias või vabad demokraadid Saksamaal. Probleemi näen aga selles, et Reformierakond maskeerib oma tõelist palet ja püüab end esitada ka rahvusliku jõuna. Mõningad selles suunas tehtud sammud on väga efektsed, nt pronkssõduri demonteerimine tõi Andrus Ansipile suure sümboolse kapitali, ehkki demonteerimist nõudsid ka teised ühiskonnajõud. Kuid sisuliselt ei ole see erakond rahvuslikult orienteeritud ja just seepärast on oluline, et IRL säilitaks oma tasakaalustava rolli ka järgmises Riigikogus.
RSS Feed