MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Puust ja punaselt: multikulturalism

7/29/2011

1 Comment

 
    Eesti kommentaariumides on mitu ärritavat tendentsi. Kaks neist on vastandlikud. Ühelt poolt noritakse sõnade kallal, mida see ja see siis täpselt tähendab, teiselt poolt on aga juurdunud täiesti vale arusaam mõningatest käibeväljenditest. Näiteks on väga palju arusaamatusi seotud multikulturalismi mõistega. Peaaegu üldine konsensus on, et tegemist on millegi väga a) moodsaga, b)  võõraga ning c) halvaga ja lausa ohtlikuga. Tüüpiline näide:
aga, 29.07.2011 21:49
multikulti põhjustab kannatusi miljonitele?...

    Sellesse võiks suhtuda üleoleva irooniaga, kui isegi ajakirjanikud ei ajaks siin asju lootusetult segamini. Näiteks nii tark inimene nagu Marika Villa kirjutab oma muidu heatasemelises artiklis:
"Ometi jätkus konservatiivsel parteil julgust kantsler Angela Merkeli suu läbi tõdeda, et aastakümneid ideaaliks olnud kultuuride ühtesulamine vallatu nimega multi-kulti on läbi kukkunud."
    Ning kohe ülejärgmises lauses:
"Ei taha seda aga endiselt tunnistada rohelised ja punased parteid, kelle arvates ei peaks põhirahvusesse sulandumine olema immigrantide eesmärk..."
    Ta vist ei panegi tähele, et need kaks väidet välistavad üksteist. Kui multikulturalism tähendaks "kultuuride ühtesulatamist", siis ei saaks see samal ajal olla põhirahvusesse sulandamise takistus.
    Kuna ma ise ei ole multikulturalismi kontseptsiooni pooldaja, ei oleks ma sellel teemal sõna võtnud, kui eestikeelsetes kergesti kättesaadavates allikates oleks olemas rahuldav käsitlus. Sellisel juhul piisaks viitest. Paraku puudub selleteemaline artikkel ka eestikeelses Wikipedias. Niisiis, multikulturalism tähendab poliitilist ja sotsiaalset kontseptsiooni, mille kohaselt ühe riigi erinevatel rahvusrühmadel, aga ka religioossetel rühmitustel on õigus ja võimalus säilitada ning arendada oma identiteeti. See kontseptsioon tekkis juba 19. sajandi lõpul, kuid praeguses sõnastuses on see tulnud Põhja-Ameerikast, Kanadast ja USAst. Viimases vastandub see eelnevalt domineerinud sulatusahju (melting pot) doktriiniga, mille kohaselt erinevad rahvad sulanduvad kokku ja kaotavad oma eripära. Multikulturalismil on erinevad variandid, nt USAs on see ennekõike seotud hariduspoliitikaga, Põhja-Euroopas aga ennekõike juriidiliste ja sotsiaalsete garantiidega.

Picture
Vastandpoolusi märgivad Euroopas Suurbritannia ja Prantsusmaa. Viimases on kõik kodanikud prantslased, sõltumatult nende päritolust. Kogu haridus on vaid prantsuse keeles. On täiesti ootuspärane, et Prantsusmaa keelas esimesena (Lääne-Euroopas) moslemi naiste spetsiifilised peakatted, kusjuures mitte üksnes nägu varjavad niqabid ja burkad (hiljuti keelas need ära ka Belgia), vaid ka palju süütumad hijabid: need ei varja nägu, kuid väljendavad religioosset kuuluvust. Väljaspool Lääne-Euroopat keelustati moslemipeakatted Nõukogude Liidus ja Türgis. Selline asi tundub täiesti võimatuna USAs või Suurbritannias. Inimese riietus, tema vaated ja religioosne kuuluvus on seal tema sügavalt isiklik asi.

    Suurbritannias minnakse veelgi kaugemale ja diskuteeritakse aktiivselt šariaadikohtule legaalse staatuse andmise üle.
    Ent kui me vaatame ajaloos veidi kaugemale, siis multikulturaalse mudeli musternäide võiks olla Teise maailmasõja eelne Eesti Vabariik, kusjuures multikulturalism oli siin sisse seatud oma kõige rangemal riiklikult reguleeritud kujul. Tõsi küll, seda nimetati siis kultuuriautonoomiaks. Sellel olid riigipoolsed juriidilised, sotsiaalsed ja, mis sugugi pole vähemtähtis, finantsilised garantiid. Nii palju siis moodsast, võõrast ja ohtlikust.
    Ka praegu ei näe ma multikulturalismis suurt ohtu, ammugi mitte seost väidetava islami ekspansiooniga. Suurt paanikat tekitavad šariaadikohtud Suurbritannias on ka minu meelest võrdlemisi süütu asi. Ei näe mingit põhjust, miks moslemikogukonna liikmed ei saaks lahendada oma kogukonna siseselt mittekriminaalseid konflikte vastavalt oma kultuuri traditsioonidele. Tuletan meelde, et šariaadikohtu menetlus avatakse vaid siis, kui kõik osapooled on sellega nõus, vastasel juhul läheb asi menetlusse riigikohtus. Ning veel kord: tegu on üksnes tsiviil- ja mitte kriminaalasjadega.
    Kuid nagu ma alguses juba mainisin, ei ole ma multikulturalismi doktriini entusiast. Ja põhjus on väga lihtne. Konservatiivsete vaadetega inimesena arvan, et nii komplitseeritud küsimustes, nagu kindlasti on praeguses maailmas rahvusküsimus, ei saa olla lihtsat ja universaalset lahendust, ükskõik kui head kavatsused on nende lahenduste pakkujatel.
    Ja veel, igaks juhuks, ehkki see on minu meelest täiesti enesestmõistetav: multikulturalismi kontseptsioon ei ole kuidagi seotud immigratsioonipoliitikaga. See käsitleb üksnes juba ühiskonnas olemasolevaid rühmitusi. See, et Põhja-Euroopas on suhteliselt leebe immigratsioonipoliitika, on seotud sotsiaaldemokraatlike traditsioonidega, mis on seal palju sügavamad kui multikulturalism.
1 Comment
tunguuz
8/3/2011 02:12:44 am

Paraku:
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/kas-inglismaa-on-esimene-riik-euroopas-kus-kehtestatakse-moslemi-seadused.d?id=50405089

Tsiviilkohtupidamine my a**: "Keelatud on suitsetamine, alkohol, muusika, narkootikumid, hasartmängud, prostitutsioon ja porno."

Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman