Siinkohal tuleks meelde tuletada pronksiööd, mille ajal "spontaanne" rüüstajate mass liikus kontrollimatus suunas, enamik osalejaid ei teadnud ise, kuhu minna, ei teadnud seda ka Eesti politsei, kuid millegipärast igas kohas olid juba ette ootamas telekaameratega Vene ajakirjanikud. Nendest sündmustest on tehtud erinevaid järeldusi, kindlasti ka rahutuste kuraatorid. Vastavat vene terminoloogiat kasutades oli tegu lahinguluurega, st operatsiooniga, mis näeb välja nagu spontaanne lahing, aga mille tegelik eesmärk on hoopis luureandmete kogumine.
Ent asi ei ole vaid selles, et provokatsiooni traagelniidid paistavad Venemaalt, teine eesmärk on see, et meie seda teaksime, et a) hirmutada, b) provotseerida vastuaktsioone, nii et tuleksid tublid Eesti rahvuslased ja korraldaksid mingisuguse kähmluse venemeelsega. Eriti hea oleks aga see, kui mingi Venemaa kodanik saaks kannatada või koguni surma. See on just see ettekääne, mida Venemaa vajab.