Prantsuse presidendivalimised. Esimene voor.

4/24/2017

Neid valimisi ootasid hinge kinni pidades mitte üksnes prantslased, vaid väikese liialdusega kõik eurooplased, ja mitte ainult nemad. Tõepoolest, kaalul oli rohkem kui ühe riigi liidri valimine. Nüüd, kui esimese vooru tulemused on kindlad, hingavad kergendatult peavoolu poliitika pooldajad, samas kui pettunud on ennekõike need, kes lootsid Prantsusmaal alternatiivparempoolse (alt-right) revolutsiooni hoogusaamist. Le Pen sai küll teise vooru, kuid seal on tema väljavaated pigem teoreetilised ning Macron esineb juba mitte esimese vooru, vaid valimiste võitjana. Arvatavasti nii lähebki, kuid mõningad detailid väärivad tähelepanu. Siin on suure viisiku tulemused (kokku said nad 91,2% osalejate häältest; osalusprotsent oli ca 80):

Macron 23.75
Le Pen 21.53
Fillon 19.91
Mélenchon 19.64
Hamon 6.35
Kokku 91,18

Esimesena tuleb ära märkida Prantsusmaa traditsiooniliste erakondade - gaullistide (Fillon) ja sotsialistide (Hamon) - põrumine. Nad said kokku vaid neljandiku häältest. Eriti märkimisväärne on sotsialistide läbikukkumine. Ometi olid Hamonil mõned huvitavad, ehkki ekstravagantsed ideed, mis oleksid pidanud tema valijaskonnale meeldima. Nimelt pakkus ta välja robotite maksustamise, mis on marksistliku ideoloogia seisukohalt loogiline, ehkki ootamatu. Kui robotid on tootmisprotsessi subjekt, aga mitte instrument, tuleb nad maksustada. Kuid sellega peaks kaasas käima ka teine eelnõu, nimelt selline, mis kaitseb robotite õigusi. Kui nad teha maksukohuslasteks, peab olema ka tagatud, et neid üle ei ekspluateeritaks. Hamoni viga seisnes võib-olla vaid selles, et ta tuli nende ideedega välja liiga vara, aga marksistlik ideoloogia liigub kindlalt selles suunas.

See on aga kauge tulevikumuusika. Rääkides lähimast tulevikust, tuleb ära märkida järgmised asjaolud. Esiteks, vaid võitjaks kuulutatud Macron on Euroopa Liidu vaieldamatu pooldaja. Teatud reservatsiooniga võib samasse leeri lisada ka Filloni. Ülejäänud on ägedamad või mõõdukamad vastased. Kuid lugeda tulemused kokku, võiks öelda, et 60% prantsuse valijatest hääletasid EL vastaste poolt ja see peaks panema mõtlema. Praegu arvestab Macron juba teise vooru mittepääsenud kandidaatide toetajate häältega, kuid arvan, et suurem või väiksem osa Mélenchoni pooldajaid toetavad pigem Le Peni. Asi on selles, et traditsiooniline parem-vasak skaala eksisteerib pigem politoloogide skeemides kui reaalses elus. Le Peni ja Mélenchoni liidab süsteemivastasus, võitlus poliitilise establishment'iga, ja need sotsiopsühholoogilised faktorid võivad osutuda tähtsamateks kui ideoloogilised programmid. Veel üks mitte väheoluline asjaolu: Le Pen'i ja Mélenchon'i pooldajate hulgas on märkimisväärselt rohkem noori kui teistel, ja kui Marine Le Pen hüüdis, et tulevik kuulub meile, siis nagu ütles üks tema erakonna funktsionäär, peetakse silmas nimelt noori.

8 Comments

4/24/2017 12:33:18 pm

Robotite idee maksustamise tõi leheveergudele Bill Gates. Tema on küll ilmselt viimane, keda marksismuses süüdistada võiks; vastupidi, kauboikapitalist par excellence.

Niivõinaa pole robotiteema juures oluline mitte intellektuaalne targutamine selle üle, kas robot on subjekt või mitte. Küsimus on selles, kas leidub enam kedagi kes riigi kinni maksaks. Senini on riigi rahakott ikka sõltunud sellest, et inimesed teevad tööd, saavad palka, maksavad maksud ja kulutavad raha. (Kulutamine toodab samuti igal sammul maksumaksmist.) Kas riigis on kuskil olemas ka eraettevõtlus, on oluline eelkõige sellest küljest, kas ta ka töökohti loob. Maksude ja raha ringi ajamise koorem jääb ikka masside kanda, kui mitte muul põhjusel, siis sellepärast et ettevõtlus viilib kõrvale.

Aga mis saab siis, kui robotid töökohad ära võtavad? Ja see pole enam mingi teoreetiline küsimus. Küll loeme leheveergudelt kuidas burgerikoostaja vahetati roboti vastu ja börsimaakler tehisintellekti vastu. Sinised ja valged kraed, töö kaotavad mõlemad! Telekast võime vaadata kuidas autotehas 99% ilma inimesteta hakkama saab. (Kuhu küll kõik Detroit sai, mis on tast küll saanud?) Robotid, tuleb välja, ei ole maksumaksjad ega tarbijad! Iga töökoht, mis läheb robotile, tähendab kohest maksuauku riigieelarves ja majanduslangust ära jäänud tarbimise töttu.

Ja kui keegi üldse uusi töökohti loob, siis need on samuti ainult robotitele. Mäletame kuidas Apple lubas tootmise USAsse tagasi tuua, uhke patriootliku sõnavahu saatel? PR selle juures oli, et toome töökohad Hiinast koju tagasi. Tühjagi! Sisuliselt palgati tehasesse ainult robotite tavotimäärija, ja temagi poole kohaga. Ja tehase enda ehitasid samuti hoopis robotid valmis.

Et protsess on alles alguses, et tohiks kedagi panna arvama, et see ei võiks kiiresti haisema minna. Kõik need USA madalapalgalised, kes endale hiljuti miinimumpalka juurde said, vaatavad praegu abitult pealt kuidas oinapäev läheneb. Amazoni laotöölised teevad iga päev olümpiasangarite väärilisi maratoniringe akrobaatikaga segatuna, ning ometi teavad ka nemad, et kaua seda näljaleiba ei jätku. Foxconn, maailma elektroonikatööstuse süda, kellel vahepeal üle miljoni inimese palgal oli, ostab roboteid asemele saja tuhande kaupa korraga. Sest robotid ei taha süüa ega magada, neil pole vaja ei kodu ega kütet ega lapsi üleval pidada. Nad ei taha haigekassat, nad ei taha inimväärikust ja nad ei taha tehase aknast alla hüpata kui neist liiga palju välja pigistada üritad. Milleks meile siis uldse enam inimesed?

Kokkuvõttes, automatiseerimisprotsess on viraalne, eksponentsiaalne ja ennast taastootev. Küberneetikutele - positiivse tagasiside ahel. Gatesi ettepanek roboteid maksustada pole seega mitte mingi marksistlik pläma, vaid ettepanek antud probleemidepundar samm korraga lahendada. Robotid maksavad maksu et töötute hordid nälga ei hakkaks surema - revolutsioon jääb nii ehk ära. Pärast seda vaatame edasi, kuidas teha ostjad kõigist neist kasututest inimestest neile kasututele asjadele, mida robotid kasutult lattu seisma toodavad.

guybrush

4/24/2017 07:49:30 pm

Kõik see eeldab, et on kuskil olemas mingi lõputu energiaallikas, mis robotite tootmist ja tööd võimaldab. Selle eelduse vastu räägib see, et praegustest energiaallikatest ei piisa kõigile, ja varem või hiljem jõuab teadmine reostusest tingitud kahjust elukeskkonnale ka robotiomanikeni. Kas siis tõrvikute ja harkide, või loodetavasti selliste hinnatõusude kaudu, mis hõlmavad lisaks ressursside maast välja kaevamisele ka nende jätkusuutlikku ja mõistlikku kasutamist.
Sest mis kasu on robotimaksust saadud rahanumbritest, kui kütusehinnad laes ja loodus nii rikutud, et ei toida inimesi enam ära?

Tiit Kuuskmäe

4/30/2017 01:45:24 am

Austatud "j",

selline lähenemisnurk (esitletud totaalsuses) oleks võimalik siis kui muud ühiskonna osised kas ei eksisteeriks või ei areneks. Väidan, et eksisteerivad ja arenevad. Esiteks on olemas töökohti, kus robotitest / arvutitest on küll kasu, kuid sisu toodavad siiski inimesed (näiteks õpetamine ja koolitussektor, juhtimine, juristid, arstid jt). Ilmselt jääb see veel pikaks ajaks nii. Teiseks on masstootmisest küllastumine andnud uue hingamise sisse väiketootmisele ja käsitööle. Näiteks tegutseb USAs pliiatsite teritaja, kes teritab pliiatseid käsitsi: http://www.artisanalpencilsharpening.com/ Näib, et tellimustest puudu pole. Kolmandaks toodab kogu arvutisektor uusi, senisest veidi teistsuguseid töökohti, mida saavad täita ennekõike siiski inimesed (klienditugi, seadmete remont jms asjad). Selliseid klienditoe üksusi on juba Eestiski üsna mitu ning nendel kohtadel töötamine eeldab ennekõike humanitaarharidust (keelte valdamine).

Jüri

4/24/2017 01:38:09 pm

Ja millal Kremli trollid tehisintellektiga asendatakse ?

Santa

4/26/2017 12:12:31 am

"Asi on selles, et traditsiooniline parem-vasak skaala eksisteerib pigem politoloogide skeemides kui reaalses elus. "
Selle skaalaga on üldse üks jama koguaeg. Le Peni puhul tuleb see probleem ilusti esile sellega, et teda nimetatakse nii alternatiivparempoolseks kui ka vasakpoolseks. Ja tema ei ole mitte ainuke näide sellest.
Kui me räägime vasakpoolsusest siis me räägime enamasti majandusest. Aga mulle tundub, et kui me räägime parempoolsusest siis enamasti ei räägita niivõrd majandusest kui pigem mingitest muudest väärtustest nagu rahvuslus ja religioon. Mulle tundub, et see vasak-parem skaala on selles mõttes nagu viltune.
Huvitav olekski Teie kui semiootiku arvamust sellest probleemist kuulda, kuidas oleks õige vasak-parem skaalat defineerida? Kas Hitler oli äärmusparempoolne arvestades tema protektsionismi ja riigi väga suurt rolli majanduses?

Jüri

4/30/2017 02:23:10 pm

Semiootika on veidi keerulisem kui definitsioonid asjadele mida ei saagi defineerida.

Näide Prantsusmaalt. Ma lendan pidevalt läbi CDG ja 2015 kevad kui keegi Trumpist ja Brexitist veel midagi ei teadnud, pisteti mulle mikrofon nina alla ja küsiti kas Teise Maailmasõja 70dal aastapäeval peaks veel mälestama või oleks aeg sõjakirves maha matta.

Ma viisakalt vastasin, et mälestus ajaloost peab olema elav ja Teise Maailmasõja võit ei ole valgete noorte jaoks mitte mingi kivikuju posti otsas vaid luust ja lihast immigrandid kes valgeid noori koolis ja tänaval iga päev käitlevad

Kõik kes minu arvamust kuulsid, läksid sõna otseses mõttes näost siniseks. Ma ei maininud vasak ega parempoolsus aga kõigile jõudis kohale.

represseeritud rahvuslane

5/24/2017 02:36:05 am

Eesti presidendi otsevalimised, hääletajate arv ca 4100 identinut 45 päeva jooksul kuni 25.09.16
(president2016.ee , võrgulehe autorite hulgas Juhan Kivirähk):

Mart Helme 63 %
Marina Kaljurand 11%
........(ülejäänud alla 10 % mainimisväärsuse künnise)

Ei tea, kas Mihhail Jurjevishil on adekvaatseid andmeid, mõnelt Pariisi kahe palgega kivirähklejalt, kuidas seal tegelikult lood on nende sotsioloogiliselt riigis kõige suurema valimi ja pädevusega küsitlustega, mis end avalikkuse ette maksta ei jaksa?

represseeritud rahvuslane (vigade parandus)

7/26/2017 12:54:41 pm

Vabandan, et valetasin eelmises postituses tahtmatult.

president2016.ee

võrgulehel said idenditud kasutajad määrata oma eelistusi, andes (9-st lehel nähtavast kandidaadist ja ka ükskõik kellele soovitutest) 3-poolt- ja 3 -vastuhäält.

Selle tulemusena oli lõpptulemuseks ca
Mart Helmel ca +759 häält
ja teistel oli vaid miinuslääli (alates Indrek Tarandist ca -20 tk ja kuni Siim Kallaseni ca -950 tk)

Eelnevas postituses kirjas olevad tulemused olid saadud 70 päeva jooksul hääletamiseks üleval olnud err-i avalikult lehelt

err.ee/l/presidendivalimised

, millel olid algul väljas 6 ja hiljem 5 riigikogu poolt avalikkusele deklareeritud kandidaati ja mida ERR ise kiivalt varjas, tellides samas pea igal päeval sh Juhan Kivirähilt sotsioloogiliselt absurdsete lähteandmetega uuringuid a´la Marina Kaljuranna toetus on täna võrreldes eilsega tõusnud 30% (mitte protsendipunkti arvestuses) võrra (mis võis olla ca +1,5 protsendipunkti)!

Prantsuse presidendivalimised. Esimene voor.

Leave a Reply.

Autor

Arhiiv

Rubriigid