MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG
  • Blogi
  • Minust
  • CV
  • Publikatsioonid
  • Meedias
  • Galerii
  • Failid
  • KFT
  • Vaba Akadeemia

Praktiline vulkanoloogia II

7/27/2014

5 Comments

 
PictureVaade Cataniale Etna purske ajal (nationalgeographic.com)
Indrek Hargla ei osta enam venekeelse märgistusega piima. Reporteri küsimusele: "Eesti lapsed õpivad koolis massiliselt vene keelt - milleks?" vastab ta: "Venemaaga ei ole vaja mingisuguseid asju ajada, ei kultuurilisi, ei poliitilisi!" Ehkki küsimus on suunatud, tundub, et populaarse kirjaniku (kes on juristina töötanud ka Välisministeeriumis) vastus on läbimõeldud ja siiras.
        Jüri Estam aga kirjutab: "Meie geopoliitilise vööndi inimesed vajavad, et ameeriklased tunneksid Venemaad paremini. Kust võtta hea esinemisoskusega 21. sajandi Venemaa tundjaid? Kennani, Adenaueri, Kissingeri, Brzezinski ja Albrighti suguseid?"
        Suurepärane! Sulgegem silmad ja kõrvad ja laskem meie eest kuulma, nägema, aru saama ja rääkima ameeriklased! Kevadel kirjutasin: "Eesti-taoline riik ei saa tänu oma geograafilisele positsioonile endale lubada ignorantsust Vene asjades." Eesti on saavutanud maailmas väärika positsiooni küberkaitse küsimustes. Eestil on nii ressursse kui ka pakiline vajadus saavutada analoogiline ekspertiis Venemaa asjus.
        Praegu ma näen kaht vastandlikku, kuid võrdselt murettekitavat tendentsi. Ühelt poolt on tegu Venemaa ja venelaste demoniseerimisega, neile oma vihkamise ja hirmude projitseerimisega. Teiselt poolt aga lapsikute ootuste ja lootustega. Kes näeb seal moraali ja õigluse kantsi, mis vastandab end patusele Ameerikale ja läänele üldse, teiste jaoks aga tundub Venemaa olevat eldoraado, kus saab väikese vaevaga kokku klopsida unelmate varanduse või vähemalt rikastuda transiidist. Mõlemad on naiivsed vaated, mis võivad osutuda ohtlikuks juhul, kui neile järgnevad teod. 
        Analoogiat vulkaaniga võib edasi arendada. Isegi kui jätta välja krüptozooloogiline teooria, mis rõhutab vulkaanide osatähtsust antropogeneesis (Toba vulkaani purse ca 72 000 aastat tagasi), siis on ammu pandud tähele kummalist seost vulkaani ja tsivilisatsiooni vahel. Vulkaanipurse on tappev, kuid millegipärast püüavad tsivilisatsioonikolded grupeeruda vulkaanide lähedusse ning pärast hävingut tekivad samale kohale uued asulad. Agraarne teooria (vulkaanide ümber on viljakas maa) ei suuda seletada, miks jätkub see tendents ka industriaalsel ja postindustriaalsel ajastul. Kui lähtuda toodud metafoorist, siis naabrus Venemaaga pakub nagu vulkaangi mõlemat: surmaohtu ja jõukust (viimase all ei pea ma silmas üksnes materiaalset kasu, vaid ka kultuurilist ja vaimset). Kuid oma partnerit/vaenlast peab tundma.
        Kui keskenduda vaenulikkuse aspektile, siis siin on välja kujunenud kaks põhilist käitumismalli. Esimene: vaenlast me kardame, vihkame, jälestame, mõnitame, jääme talle alla ja siis hädaldame ja mõnitame edasi (nüüd juba vaid hinges). Teine: õpime oma vaenlast tundma, respekteerime teda, võidame ja siis peame temast suuremeelselt lugu. Kui Ukraina välisminister (nüüd juba endine) laulab Putinist rõvedaid kupleesid, siis võib see tunduda naljakas ja tõsta väljakule kogunenud rahvamassi entusiasmi, kuid selline käitumine ei ole omane võitjatele. Vähemalt mitte Euroopas.
        Vastase keele ja kultuuri tundmine on (muuseas ka) relv
info- ja psühholoogilises sõjas. Veerand sajandi jooksul on meil õnnestunud jagada seda relva ohtralt ka neile, kes end avalikult positsioneerivad riigivastastena (nt Dmitri Klenski või Yana Toom valdavad eesti keelt paremini kui siinkirjutaja). Üleskutsed keeleliseks desarmeerimiseks tunduvalt mulle leebelt öeldes ajakohatud.

5 Comments
ckrabat
7/27/2014 03:53:39 am

Hea lugu, aga tegelikult ma kahtlen, kuivõrd keskmine eestlane Venemaad ja venelast üldse tunneb ning mingis mõttes saadakse sellest läänes ka aru. Meie Venemaa-ekspertiis kipub olema müüt, sest ekspertiis eeldab ratsionaalsust. Eestlase Venemaa pilt kipub olema aga äärmuslik, kas siis demoniseeritud või jumalikustatud (ma olen kohanud ka selliseid, kes näevad selles jõudu vastukaaluks manduvale läänele), kuid ka demoniseeritud pilt on pahupidi jumalikustatud.
Hargla puhul on tegemist vast mugavuspatriotismiga. Meie burksiputka ees mõtlesime ka patriootilised olla ja otsustasime demokraatlikult, et Venemaad ja Putini režiimi tuleb karistada. Kõik boikoteerivad midagi ja kuidas meiegi teisiti saame, äkki peavad veel kollaboratsionistiks. Hääletusele läks, kas loobume vene viinast või Dostojevskit ja üksmeelselt otsustati loobuda Dostojevskist, ikka maailmakuulus kirjanik. :)

Reply
Heili
7/28/2014 05:24:20 pm

Oluline pole mitte ainult tunda potentsiaalset vastast, vaid ka naabreid üldisemalt. See, et suur osa praegusi eesti noori ei saa SÕNAGI vene keelest aru, on minu jaoks muret tekitav, mis siis veel vene kultuuri või poliitika mõistmisest rääkida.
"Lost in translation" ja "räägi inimesega" pole tühjad sõnakõlksud. Kogu vastase demoniseerimine seisnebki mõistmatuse võimendamisel. Kaks aastat tagasi käis meil Moskvast külaline, oli meedlivalt imestunud, et temaga räägiti poes, kohvikus jm vene keeles, et keegi ei sõimanud ega saatnud teda pikalt. Aga kui noorte soovimatus vene keelt õppida jätkub, pole meil varsti seda võimalust.

Reply
njah
7/28/2014 07:34:50 pm

mul on tunne, et eriti need nö jumalikustajad tegelikult ei valda absoluutselt vene kultuuriruumi (alates sellest, et ei vaadata vene telekanalit). ausalt öeldes, lugedes vene blogisid ja vaadates RTR planetat, dugini ja solovjovi esinemisi jms, suhteliselt hirmujudinad tulevad peale. ah jaa, vene majanduse eripärasid tundmata on ka raske aru saada, miks midagi toimub v meie jaoks arusaamatud seisukohad leiavad reaalselt ühiskonnas toetust. nt see vana hea maavarade küljes rippumise probleem (millele medvedev ja co vähemalt sonades on üritanud vasturohtu leida). nafta voolab ja riigikassa täitub, ja selle abil on voimalik tekitada nö munitsipaalametikohti ehk kogu majanduse struktuur on vöga ebaefektiivne ning väärtusahelas üles poole ei liiguta ehk innovatsiooni ei olé. ja kuna päris suur osa töötajaskonnast soltub avalikust sektorist, siis naftaraha olemasolul ei tekigi mingit suuremat urinat. aga ajud lahkuvad sellisest sumbunud olustikust ja need kauaoodatud majanduse moderniseerimise plaanid jäävad vaid sahtlisse. ehk mina olen väga skeptiliilne fundamentaalste muudatuste voimaluses vene ühiskonnas. moskva ja piiteri sopradest nii mõning on lahkunud v plaanib lahkuda just neil põhjustel. ytlevad, et voitlus üldise halli massiga on kasutu :(

Reply
K_V
7/29/2014 03:09:25 pm

Võimalus riigina elatuda maavarade "korilusest" annab võimaluse loobuda suuremat vaimset pingutust nõudvatest rikkuse allikatest, kui pingutajad liiga iseteadvaks kipuvad. See pole ainult Venemaa probleem, aga Venemaa suudab sellest maailma probleemi kujundada.

Reply
Indrek
7/29/2014 01:56:36 am

Vene keele õppeks võiks siiski jääda erikoolid või õpperühmad. Tavainimesele ei ole mõtet vene keelt pähe ajada, seda enam, et praeguses mahus õpetades ta seda nagunii rääkima ei saa.
Kindlasti peaks ühiskonnas olema teatav vene keelt oskavate inimeste hulk, kuid see ei pea hõlmama kogu elanikkonda.
Soomes, mida meile Venega asjaajamises ikka eeskujuks tuuakse, on vene keele oskus võib-olla 3-5 protsendil elanikest. Seega vene keele oskuse või oskamatuse tegelikult taha ei jää ei kaubandus- ega kultuurisidemed pidama.
Kui näiteks 10 protsenti õpilastest koolitada korralikult vene keelt valdama, siis sellest peaks piisama. Ülejäänud saaksid õppida muid keeli.



Reply



Leave a Reply.


    Disclaimer.

    0. Kõik minu blogis avaldatud tekstid on Copyleft tingimuste kohaselt vabalt kasutatavad teosed.
    1. Tere tulemast minu blogisse. See on minu isiklik inforuum, kus ma väljendan oma mõtteid tsenseerimata kujul, ilma kõõritamata poliitilise korrektsuse suunas.
    Kui kedagi mu mõtted või sõnad riivavad -- palun ette vabandust. Aga selline ma kord juba olen.
    2. Ma tervitan igasuguseid kommentaare nii allkirjastatult kui anonüümselt, nii sõbralikke kui kriitilisi ja lausa vaenulikke, ainus kriteerium on sisukus.
    3. Ma ei premodereeri kommentaare (samas ei vastuta selle eest, kui need minust sõltumatul põhjusel ei ilmu).

    4. Kommentaarid, mis ainult kaasa kiidavad või sisutult sõimavad, ma lihtsalt eemaldan. Tegu on minu isikliku ruumiga, mille eest vastutan nii moraalselt kui juriidiliselt.
    5. Samuti kustutan kommentaarid, mis sisaldavad reklaami või sisutuid linke.
    6. Igale kommentaarile ma ajapuudusel vastata ei saa.


    Autor

    Mihhail Lotman,
    ζῷον πολιτικόν

    RSS Feed

    Arhiiv

    February 2023
    December 2022
    June 2022
    March 2022
    February 2022
    January 2022
    September 2020
    August 2020
    July 2020
    June 2020
    May 2020
    January 2020
    December 2019
    November 2019
    September 2019
    August 2019
    July 2019
    June 2019
    May 2019
    April 2019
    March 2019
    February 2019
    January 2019
    December 2018
    November 2018
    October 2018
    September 2018
    August 2018
    June 2018
    May 2018
    April 2018
    March 2018
    February 2018
    January 2018
    December 2017
    October 2017
    August 2017
    July 2017
    June 2017
    May 2017
    April 2017
    March 2017
    February 2017
    January 2017
    December 2016
    November 2016
    October 2016
    September 2016
    August 2016
    April 2016
    March 2016
    February 2016
    January 2016
    December 2015
    November 2015
    October 2015
    September 2015
    July 2015
    June 2015
    May 2015
    April 2015
    March 2015
    February 2015
    January 2015
    December 2014
    November 2014
    October 2014
    September 2014
    August 2014
    July 2014
    June 2014
    May 2014
    April 2014
    March 2014
    February 2014
    January 2014
    December 2013
    November 2013
    October 2013
    September 2013
    August 2013
    June 2013
    May 2013
    April 2013
    March 2013
    February 2013
    December 2012
    November 2012
    October 2012
    September 2012
    June 2012
    May 2012
    April 2012
    February 2012
    January 2012
    December 2011
    October 2011
    September 2011
    August 2011
    July 2011
    June 2011
    May 2011
    April 2011
    March 2011
    February 2011
    December 2010
    October 2010
    September 2010
    August 2010


    Rubriigid

    All
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eesti ühiskond
    Eetika
    Eetika; Religioon
    Film
    Filoloogia
    In Memoriam
    Irl
    Jalgpall
    Kangelaseepos
    Keskkond
    Kgb
    Konverentsid
    Kultuurisemiootika
    Kunst
    Lähis-Ida
    Lollus
    Luule
    Muusika
    Pagulased
    Poliitika
    Puust Ja Punaselt
    Raamatud
    Reisid
    Seks
    Semiootiku Vaatevinklist
    Tähtpäevad
    Terror
    Ühiskond
    Ühiskond
    Valimised
    Välispoliitika
    Vandenõuteooriad
    Värsiteadus
    Värsiteadus
    Venemaa

Copyleft (ɔ) by Mihhail Lotman