Viimastel päevadel on minult mitu korda küsitud kommentaari Norra terroriaktide kohta, kuid ajapuudus ei lubanud seda anda. See pitsitab ka praegu, kuid et teema on väga oluline, teen mitte ühe põhjaliku, vaid mitu lühemat postitust.
Esimene ja kõige olulisem asi on see, et on täiesti mõttetu uurida Breiviki avaldusi tema teo mõistmiseks:
Breivik ei korraldanud tapatalguid mitte sellepärast, et tal on mingid vaated, vaid vastupidi, ta otsis endale vaated, millega õigustada oma tungi korraldada tapatalgud.
See ei tähenda, et Breiviki tekstides ja eriti tema nn manifestis ei leiduks nii mõndagi õpetlikku. Kuid sellest hiljem. Praegu aga sellest, kuidas minu meelest peaks talitama sedalaadi juhtumite puhul. Iga terroriakti eesmärk on muuta status quo'd, olemasolevat korda ja valitsevat mentaalsust. Ühesõnaga, rutiini. Vastus aga peab olema just nimelt rutiin, mitte emotsioonid ja õiguslik isetegevus, vaid bürokraatlik rutiin. Temasugused peavad nägema ja tundma, et nende teod ja vaated ei tekita ühiskonnas isegi mitte viha, vaid üksnes tülgastust ja igavust. Kõik need enda meelest suured originaalid on üksnes second hand kaup, intellektuaalselt täiesti ilmetud.
Selles mõttes kõik Breiviki vastaste üleskutsed mingisuguseks erakordseks ja eriti julmaks karistuseks tähendavad samasugust terroristi võitu kui tema mõttekaaslaste üleskutsed muuta immigratsioonipoliitikat. See ei tähenda loomulikult, et karistusseadustik või immigratsioonipoliitika on EL-is täiuslik - kaugeltki mitte! Kuid ma kategooriliselt keeldun arutlemast nende probleemide üle Breiviki kontekstis.
Esimene ja kõige olulisem asi on see, et on täiesti mõttetu uurida Breiviki avaldusi tema teo mõistmiseks:
Breivik ei korraldanud tapatalguid mitte sellepärast, et tal on mingid vaated, vaid vastupidi, ta otsis endale vaated, millega õigustada oma tungi korraldada tapatalgud.
See ei tähenda, et Breiviki tekstides ja eriti tema nn manifestis ei leiduks nii mõndagi õpetlikku. Kuid sellest hiljem. Praegu aga sellest, kuidas minu meelest peaks talitama sedalaadi juhtumite puhul. Iga terroriakti eesmärk on muuta status quo'd, olemasolevat korda ja valitsevat mentaalsust. Ühesõnaga, rutiini. Vastus aga peab olema just nimelt rutiin, mitte emotsioonid ja õiguslik isetegevus, vaid bürokraatlik rutiin. Temasugused peavad nägema ja tundma, et nende teod ja vaated ei tekita ühiskonnas isegi mitte viha, vaid üksnes tülgastust ja igavust. Kõik need enda meelest suured originaalid on üksnes second hand kaup, intellektuaalselt täiesti ilmetud.
Selles mõttes kõik Breiviki vastaste üleskutsed mingisuguseks erakordseks ja eriti julmaks karistuseks tähendavad samasugust terroristi võitu kui tema mõttekaaslaste üleskutsed muuta immigratsioonipoliitikat. See ei tähenda loomulikult, et karistusseadustik või immigratsioonipoliitika on EL-is täiuslik - kaugeltki mitte! Kuid ma kategooriliselt keeldun arutlemast nende probleemide üle Breiviki kontekstis.
RSS Feed