Hiina on meile väga oluline partner ja seda mitte ainult kaubanduses. Sellegipoolest, praktika näitab, et aatelise ja pragmaatilise poliitika vastandamine on tihtipeale ise mittepragmaatiline ning just põhimõttekindel poliitika võib tuua suurema edu.
Korra olen väljendanud nördimust Eesti poliitikute arguse ja selgrootuse üle seoses dalai-laama visiidiga. Mul on hea meel tõdeda, et veebruarist saadik on asjad selgelt paremuse poole liikunud ning kolm ministrit, aga samuti ka president on avaldanud soovi kohtuda dalai-laamaga ja seda vaatamata Hiina saatkonna ägedale vastuseisule. Hiina on meile väga oluline partner ja seda mitte ainult kaubanduses. Sellegipoolest, praktika näitab, et aatelise ja pragmaatilise poliitika vastandamine on tihtipeale ise mittepragmaatiline ning just põhimõttekindel poliitika võib tuua suurema edu. P.S. Mõni asi näib selles kontekstis pigem naljakas. Oma keeldumist dalai-laamaga kohtumisest põhjendas peaminister vormeliga: “Aga Eesti on järginud ühe Hiina poliitikat". Keegi võiks peaministrile selgitada, mida see vormel tähendab, ja seda, et Tiibet ei ole Taiwan ega mingil muul moel teine Hiina. Tiibeti iseseisvuslased räägivad riigi taasiseseisvumisest, Hiina ametivõimud aga separatismist. Mitte keegi ei kasuta sellel puhul teise Hiina mõistet.
1 Comment
Ühtse rahvusriigi poliitika kohaselt peaksid Hiina ja Taiwan ühinema, Tiibet iseseisvuma; pragmaatiliselt võikski need kaks asja omavahel konditsioneerida. Teisalt, kui rahvusriik per se oluline pole, vaid tuleb (vähemalt teoreetiliselt) tugineda elanikkonna hulgas läbi viidavale (sh. hüpoteetilisele, kallutatud vms.) referendumile, siis pole ka mingit alust nn. ühe Hiina poliitikal.
Reply
Leave a Reply. |
AutorMihhail Lotman, Arhiiv
March 2024
|